Bensiinid

#26

kusjuures Venemaalt toodav bensiin pidi ka põlema..

epsum · #27

venemaalt toodav bensiin põleb nagu bensiin muiste, aga maksab juba 10 eek/l.. lisaboonusena saab kanistrimajandust nautida pluss ka ehtsat, lapsepõlves tuttavat bensiinilõhna nautida.

#28

Algselt postitas: KrikU
Seega tähendab see võimalust, et turule tuleb kvaliteetsem bensiin ...

Vaevalt! Tee nafta nimelisest lögast bensiini on päris pikk. Kvaliteet sõltub kõige enam just sellest pikast teest valmis benani. Kodanikud kaasvõitlejad kiitsid siin enemalt vene bensiini mis täitsa põleb ja pole üldsegi rämps, selle toormaterjal tuleb ju samuti suht samadest purskkaevudest. Et kogu meie bena tuleb leedust kuna saab odavamalt, siis põhimõtteliselt konkurents ju puudub. Pole vaja eriti punnitadagi et maha müüa. Edasiminek on 10a jooksul kindlasti olnud kuid i-le on täpp panemata mu meelest.

tog · #29

Küsimused eriti neile, kellel ülelaadimine üle 1 bar.

Mida siis praegusel hetkel kasutate?
Mis firma 98?
Mis tanklad Tartu kandis?
Millega oktaanarvu tõsta, et see võimalikult vähe kahjulikku mõju detailide ressursile avaldaks?

#30

Praegu kasutan enamasti 95 Nestest ostetut. Ülelaadimine esialgu max 1,4bar. Ma natuke kahtlen, et 95 ja 98 vahe erilist rolli mängiks, kui boosti keeratud. Teisalt...sõidan suht vähe ja pikemaid otsi minimaalselt.
ECU regullib detonatsiooni algete saabudes kõigepealt süüdet hilisemaks ja alles siis (kui pole MBC) vähendab turborõhku. Siit võiks järeldada, et halba võib teha ainult kvaliteedilt vilets bensiin.
Võin küll eksida, aga kusagilt on meelde jäänud, et 95 ja 98 vahe avaldub mootori elueas sel juhul, kui silindrites knocking sensing (detonatsiooni ennetus) puudub....9000-l seda häda õnneks pole ja ennetus toimetab korralikult ka ülelaadimist tõstes. Ehk siis: 95 hakkab varem detoneerima, kuid ECU sätib süüte kohe sobivalt hilisemaks. Miks peaks aga natuke hilisem süüde olema mootorile kahjulik, pole ma veel aru saanud.
Parandage palun, kui eksin!
On pikemat turbotamist ette näha, siis 98 ka minu valik.
Kui keegi kohtab mõnd artiklit, kus veidi teaduslikumalt ära seletatud "ülelaadimise-oktaanarvu" omavahelised suhted, oleksin väga huvitatud. Seni olen näinud arvamusi a la "igaks juhuks kasutan siiski 98 bentsu"...no mina ka vahest

tog · #31

Algselt postitas: sebastian
On pikemat turbotamist ette näha, siis 98 ka minu valik.
Kui keegi kohtab mõnd artiklit, kus veidi teaduslikumalt ära seletatud "ülelaadimise-oktaanarvu" omavahelised suhted, oleksin väga huvitatud. Seni olen näinud arvamusi a la "igaks juhuks kasutan siiski 98 bentsu"...no mina ka vahest

Ma pole küll selle valdkonna teadlane, kuid kas põhjendus 98 kasutamisele polegi efektiivsem detoneerimise ennetus ja seeläbi suurema võimsuse realiseerimine.

Algselt postitas: sebastian
ECU regullib detonatsiooni algete saabudes kõigepealt süüdet hilisemaks ja alles siis (kui pole MBC) vähendab turborõhku. Siit võiks järeldada, et halba võib teha ainult kvaliteedilt vilets bensiin.

Just MBC ongi ja mingil hetkel siis ilmselt 95 detonatsioonikindlusest ei piisa. Trionic'u soovitus selles osas oli küll absoluutselt ühene.

Ootaks veel teistegi arvamusi ja nii nagu Sebastiangi teaduslikke seletusi.

#32

Algselt postitas: tog
Küsimused eriti neile, kellel ülelaadimine üle 1 bar.

Mida siis praegusel hetkel kasutate?
Mis firma 98?
Mis tanklad Tartu kandis?
Millega oktaanarvu tõsta, et see võimalikult vähe kahjulikku mõju detailide ressursile avaldaks?

Hetkel Statoili 98, kui enam kuldkaarti ei peaks saama siis ka vaheldumisi Neste 98. Kindel on see et kvaliteetsete 95 ja 98 puhul tagumikuga kangusel vahet ei tee ja bensiini kulugi on pigem mõõtmisvea piires.
Oktaaniarvu kõige lihtsam tõstmise meetod on lisada injection cleanerit, ise kasutan põhiliselt CRC vedelikku kuna see on põhiliselt kasutatavates tanklates pea ainuke saada olev.. Lisaks pesevatele omadustele, tõstab ta ka oktaaniarvu kergelt. Praegu, kuna minu oma pihustid töötavad ebaühtlaselt ja on vaiku täis, on vahe väga hästi tuntav. Ilma cleanerita on mootor rahutu, vahe on tuntav ja kuuldav vibratsiooni järgi. Eks paistab mis toimub kui saan pihustid Baktist kätte.
Meeles peab pidama et kui kaua pole kasutatud, on oht et pestakse mingi sodi lahti mis ummistab peened kanalid. Sama teema nagu harva vahetatud halvalt õlilt üleminek kvaliteetsele sünteetilisele jooksutab mootori kokku. Sissepritse torustike ja kanalite puhul õnneks kokkujooksutamise ohtu pole. Aastaid tagasi käis kütuse tempimine näiteks Neste puhul nii et onu valas ämbrist sutsaka suurde mahutisse. Kohtus seda väidet tõestada ei saa aga nii se oli.

PS! Trionic kasutas VT puhul minu teada pea pidevalt cleanerit, aga mitte just nii karmilt et terve pudel paagi kohta.

MadMan · #33

Viimasel ajal pidevalt UnoX Nitro3000 paaki läinud. Kõrva järgi tundub parem kui lihtsalt 95.
Rohelise statistika mõttes ka punase viimase ülevaatuse tulemused 19.04.2006 : @850 rpm CO 0.005 (lubatud 0.500 %), CH 7 (100 ppm) ja @2630 rpm CO 0.004 (0.300 %), CH 5 (100 ppm)

aljoga · #34

Algselt postitas: sebastian
Kui keegi kohtab mõnd artiklit, kus veidi teaduslikumalt ära seletatud "ülelaadimise-oktaanarvu" omavahelised suhted, oleksin väga huvitatud. Seni olen näinud arvamusi a la "igaks juhuks kasutan siiski 98 bentsu"...no mina ka vahest

nt SIIT teema "surveaste".

tog · #35

Algselt postitas: qdwin

PS! Trionic kasutas VT puhul minu teada pea pidevalt cleanerit, aga mitte just nii karmilt et terve pudel paagi kohta.

Jajah - siia see koer siis ilmselt ka maetud. Tuleb taasjuurutada. Talvel suurt ei häirinud, kuna rõhk oli objektiivsetel kaalutlustel piiratud.

Eks siis hakkan annust tasahaaval üles tiitrima:freak: Ehk ei teki siis hetkelist sodi vallandumist.

PS Põhjus miks hakkasin üldse praegu teemat kergitama oli tuntavaks muutunud vibra koormussituatsioonides ja määrdunud küünlad.

#36

Vaevalt et Sa VT-ga sadu tuhandeid läbinud oled, ilmselt ei juhtu midagi kui kasvõi paar pudelit injection cleanerit korraga sisse kallata. Pole seal midagi tasahaaval vaja meelitama hakata. Usun et süsteem on seal piisavalt puhas ja majanduslikel kaalutlustel stabiilsuse tagamiseks võiks ju pidevalt midagi natuke sees olla. Isegi nagu diislite puhul, lisatakse veid ka kahetaktilise mootori õli bensiini, et õlitada bensiini pumpa. See pole jällegi probla kuna pump on VT-s uus.

Aga määrdunud küünaldega ära mootorit küll kiusa, küll ta pikapeale vihastab sellepeale. Paarsaada krooni 30000 km jooksul ei ole just suur kulutus. Need paarsada krooni oli parim ja tuntavaim investeering mida enda masinale just tegin.

tog · #37

Algselt postitas: qdwin

Aga määrdunud küünaldega ära mootorit küll kiusa, küll ta pikapeale vihastab sellepeale. Paarsaada krooni 30000 km jooksul ei ole just suur kulutus.

Täiesti nõus.

See viimane vahetus oli just 5000 km tagasi. Veidi valget tagi on peale ladestunud.

#38

Oops. 5000km nüüd küll näitaja ei ole!!! Edasi on kaks võimalust:
1) midagi on tõesti väsimas
2) tuleb käia korraks rohelise plangu taguses majakeses

tog · #39

Algselt postitas: qdwin
Oops. 5000km nüüd küll näitaja ei ole!!! Edasi on kaks võimalust:
1) midagi on tõesti väsimas
2) tuleb käia korraks rohelise plangu taguses majakeses

Eks ta sinnapoole kisu jah

#40

Tänud Aljoga.
Tsitaat: Näiteks ülelaadimisega mootorites kasutatakse madalama staatilise surveastmega kolbe (7,5-9), kuna ülelaaderõhk ise põhjustab tegeliku rõhu kasvu silindris, mis tavapärase staatilise surveastme juures võiks kergelt detonatsioonini viia. Kompressor rohkem kui kompenseerib surveastme vähenemisest tingitud võimuskao.
...ütleb nii mõndagi. Seda, et turbomootorites alati väiksem staatiline surveaste, ma teadsin. Aga kas see 95 ja 98 oktaanarvude vahe pole liiga väike, et määrav olla? Pean silmas seda, et Saabidest pigistatakse ka 600+ hj välja ja seda mitte silindrite litraazhi ega surveastet tõstes vaid pressides rohkem õhku silindritesse/pihustades rohkem kütet jne. Dünaamiline surveaste peaks siis ju taevasse ulatuma, kuigi...üle 98 bensiini tavaliselt ei kasutata. Siinkohal näiteks 200hj ja 'tuunitud' 250hj vahe tundub üsna tilluke.

Tog Sa kirjutad:
Just MBC ongi ja mingil hetkel siis ilmselt 95 detonatsioonikindlusest ei piisa. Trionic'u soovitus selles osas oli küll absoluutselt ühene.

Sellisel juhul ei piisa 600hj Saabile ka 98 bensiin. Kohe üldse mitte. Ometi seda kasutatakse.

Ausalt, ma ei taha mingit teadust aretada ega Trionicu sõnadele vastu vaielda (tema, ma usun teab asjast 100%) kuid tekis mingi sportlik huvi endalgi, et miks peaks suuremal turborõhul (mitte staatilisel surveastmel!) eelistama kõrgemat oktaani.

edit. kas lahja segu VT-l polnud tingitud mitte sellest, et ECU ei lubanud rohkem kütet pritsida, kuna mingit chiptuningut polnud?
Aero fuelcard justkui näitab, et ECU originaalsettingutes on bensiini etteandmine pärast 1,4bar muutumatu.
Naised saunas pajatavad, et orig. pump ja pihustid toidavad tonnist Saabi kuni ~270hj jagu. Sellest edasi on juba vaja vägevamat pumpa ja teisi pihusteid.
Võibolla eksin..

#41

Detonatsioon tekib lahja segu puhul. VT-l oli dünotestis piirkoormusel juba ohtlikult lahja segu.
Esimene lahendus on asendada originaalbensiinipump Walbro topelt suurema tootlikusega pumbaga, mille mõõtmed on samas originaaliga identsed. Edasi tulevad juba teised kütuse pihustid jne.

#42

ärge nüüd maha lööge, kui see jutt kusagilt on läbi jooksnud... teemal oktaanarv.

Tahaks kummutada natukse väärarusaama: 'Mida kõvem oktaanarv, seda äksim minek'. Vale vastus. Oktaanarv näitab ühte ja ainult ühte asja: detonatsioonikindlust, mille ka herr Cyber ära mainis, millest tulenevalt on ka kõrgema oktaanarvuga bensiin 'tuimem'.

Kui tahate oma masinal viimast välja pigistada, siis valage viimast solki sisse, a la 76-te, kuna on rusikareegel: mida väiksem oktaanarv, seda kiirem joonpõlemiskiirus, ehk siis solk süttib kergemini ja annab parema litaka. Ja sellest tulenevalt lõhub ka turbomootorid laiali.

Ergo, tegelikult 95-ga peaks masin paremini liikuma kui 98-ga, eestis ilmselt on see fenomen, et kuna 98 on natukse puhtam ja bensiinim, kui 95, võib tekkida vastupidine effekt.

Tänan tähelepanu eest.

tog · #43

OT mõneti:
Kui nüüd jutt juba VT peale läks, siis veider fenomen on see, et kõrgemale keeratud ülelaadega liigub VT-l segukell kaugemale rikka segu tsooni ja objektiivselt on paranenud ka küünalde väljanägemine. Seega probleem väga suur ei saa olla, aga kütuse tembin täna igal juhul ära. Ja ega üks arupidamine Trionicuga liiga tee.

tog · #44

Algselt postitas: tog
OT mõneti:
Kui nüüd jutt juba VT peale läks, /.../ kütuse tembin täna igal juhul ära.

OK - kahe kuu kogemus toetab seniseid tähelepanekuid. Nüüd on CRC lisand või pihustipuhasti pidevalt sisse käinud ja olen rahul mootori häälega nii tühikäigul kui ka turbo mängumaal. Paar päeva tagasi naases Trionicu kaasabil VT standardvarustusse ka cut-off defender ning lubas siis ettevaatlikult ära katsuda ka veidi kõrgendatud rõhud - lisand lubab seda küll, aga muidu on see Eesti Kütus ikka selline "omapärane"

#45

Ära Sa nüüd bleederi kruttimisega hoogu mine!!! Segu niigi lahja juba, lisaks ei saa aju kriitilistes tingimustes ka enam õiget infot kätte... Aju, bensiinipump ja sissepritsedüüsid ju ka tavalised

OT. Kas on kellelgi kogemusi OLEREXi bensiinidega? Mõeldes Lõuna-Eesti ja puhkuse peale, kardan et Statoili ja Neste tanklad võivad liiga kaugele jääda tihtipeale.
Küsimus on ajendatud hiljuti nähtud plokikaanest kus klappidel valge lumi küljes, tingituna juhuslikes kohtades tangitud kütusest.

andreas · #46

Algselt postitas: qdwin
OT. Kas on kellelgi kogemusi OLEREXi bensiinidega? Mõeldes Lõuna-Eesti ja puhkuse peale, kardan et Statoili ja Neste tanklad võivad liiga kaugele jääda tihtipeale.

ei ole OT ju

Tankisin ka miski kuu aega tagasi Järva-Jaani Olerexis - kuna see oli ainus tankla 40 km raadiuses. Ei midagi erilist ei muutunud mootori töös ega hääles, kulus ka sama kaua kui misiganes neste. Paar korda tankida ei tohiks küll katastroofiline olla. Püsikliendiks muidugi ei hakkaks

suur · #47

Algselt postitas: qdwin
OT. Kas on kellelgi kogemusi OLEREXi bensiinidega? Mõeldes Lõuna-Eesti ja puhkuse peale, kardan et Statoili ja Neste tanklad võivad liiga kaugele jääda tihtipeale.s kohtades tangitud kütusest.

Oot-oot. Mis sa pullid, et lõunas statti ja nestet pole.
Võrus: Neste, Statoil, Lukoil, Alexela, Olerex
Valgas: Statil, Lukoil, olerex
Tartust ei räägigi

Ainult Antsla ja Elva (ja Setomaa taganurk) on need kohad, kus ainult Olerex on. Aga need asulad jäävad ju ka stati-nestega asustatud kohtadele suhteliselt lähedale.
Ajah, sa vist sääl Elva kandis puhkadki

Aga jah, kui sa ainult Elvas passid, siis ega sul seda penssu seal kohapeal olles ikka eriti ei kulu kah ning ringi liigeldes juhtud ikka mõnest usaldatavamast tanklast mööda sõitma. Pealegi on olerex ka üsnagi suur tanklakett ning usun et seda võib usaldada. Kuidas alexela usaldatavusega on?

Stati tanklad
Lukoili tanklad
Neste tanklad
Olerex'i tanklad
alexela tanklad

#48

Tead Suur, puhkav inime ei ole normaalselt mõtlev inime. Ka mõte puhkab. Ja kui sellele puhkavale inimesele jõuab pärale et ressurssi on jäänud 53km ja nooleke hakkab vilkuma, on käes paanika ja ei aita isegi mõtlemise sisse lülitamine.
Antsla ja Elva ja Setomaa taganurk ja nii mõnigi teine mõnus ääremaa, on paigad kuhu satun suvel õige mitu korda. Kui vähegi võimalik, väldin kohti kus palju inimesi.

Mu küsimus on ikka veel ajakohane, kellel on kogemusi Olerexi tanklatega?

#49

Fuel Cut Defenderiga tuleb ettevaatlik olla. Rõhk võib tõusta üsna kõrgele ja bypass klapp ka eriti ei aita, kui see korras ja tagurpidi keeratud. Mitsu turbo on ilmselt veel tootlikum, kui Garrett.
Ise sain rõhu (mitte tahtlikult!) 1,6...1,7bar peale ja see oleks veel tõusnud, kui gaasijalg poleks ehmatusest kerkinud. Niisugustel rõhkudel on stock ECU-ga juba kindlalt lahja segu, misiganes bensiin kasutusel. Tarvitseb vaid F-voolik lahti tulla ja miski enam mootorit/turbot ei kaitse.
Teine halb asi see, et isetehtud ja lihtne FCD "valetab" ECU-le juba hoopis enne, kui tegelik cutoff saabub, sest "lõikamise piiri" tuleb viletsa temperatuuristabiilsuse tõttu liialt madalale nihutada. Pealegi pole eriti kindel kas ta ikka järgib alati MAP pinget...Satub skeemiga midagi juhtuma (või läheb mikroskeem miskipärast genereerima) ja ongi abi antud. Narrow band lambda sensor ei ole kuigi usaldatav näitamaks kas segu rikas või lahja. Tähendab see seda, et näiteks manomeeter ütleb 1,2bar, kuid kütet pritsitakse mingi 0,5bar jaoks. Kui pikalt nii sõita, on tulemused kurvad.
Mul muideks on ta praegu üldse välja lülitatud, kuna ei ole segukoostises eriti kindel.

#50

Kui nüüd võtta arvesse, et Ülikoolil on Olerexiga tehtud miski suurem leping ja seda juba aastaid, siis ei tahaks hästi uskuda, et nad solki müüksid. Oma kogemus jääb mõne aasta taha, siis polnud küll nende kütusega miskeid probleeme