Eesti Saabiklubi foorum

Algselt postitas: vallikas
Lugesin ka mure läbi, meenus, mida vanarahvas rähni kohta ütles, kui see maja lähedusse tikkus.

Mida siis?

vanarahva järgi on vikatimeest siis oodata külla, aga mida nemad ka teadsid...

Algselt postitas: joels
vanarahva järgi on vikatimeest siis oodata külla, aga mida nemad ka teadsid...

Organiseerin kaheraudse.

Mul toksis selle rohelise tuuletõkkeplaadi auklikuks ja ma ei usu, et seal olid üraskid, väiksematest lindudest sain aru, kuna neil oli pesa jaoks materjali vaja ja need võtsid ainult õhukese kihi aga rähn pani ikka nii, et nn. laastu lendas ja isover paistis. Nüüd kui vooder on ümber, jättis ta maja rahule.

Laaste lendab küllalt..

Lisatud failid

oi kurja...... tunnen kaasa.

Kahju jah

Tegin nati küsitlust. Meil ühes külas tambivad rähnid veneaegse 2-korrulise kivimaja eterniitkatust. Põhjust ei oska pakkuda. Võib-olla tunnevad ette väga külma talve tulekud, villa jaoks raha pole ja kütet ei viitsi koguda, sellepärast otsivadki kergemaid alternatiivvariante. Käo õue lendamine on kellegi minek, aga rähnist pole kuulnud.
edit Võib-olla ma eksin, aga halval linnul piisas ühest külastusest,
ta ei pidanud psühholoogilist rünnet tegema

Algselt postitas: jack

Algselt postitas: suur
Äkki läheneks sealtpoolt, et miks ta maja nokib? Mis teda sinna ajab?

Ma kahjuks rähnide hingeeluei tea, aga ehk oskaks näiteks loodusemees (küll pigem taimse poole pealt) ryhkija miskit kosta?

Lind on teadupärast tark loom
Tema niisama heast peast oma nokaga ei toksi.
Minu tagasihoidlik arvamus on selline, et ju seal puitmaterjalis elutsevad vaatamata igasugu immutustele ja värvimistele üraskid. Neid ta tuima järjekindlusega välja "kaevandabki"

Meil püüdis rähn alumiiniumpleki sisse auku saada eelmine suvi. Tuli jälle lendas juurde ja täristas seal paarkümmend minutit ja siis käis jälle ära ja tuli hiljem jälle ja nii käis seda pea nädal aega. Hiljem tuli mõistus pähe ja kolis puust elektriposti otsa. Alguses oli nalja palju aga hiljem hakkas häirima küll juba. Õnneks jättis ise järele ja teda "terroriseerima" ei pidanud. Aga ärge ikka püssist pihta laskma hakake ehk piisab niisama paugutamisest.

Mina kasutaks softair püssi-püstolit, mis 6mm plastpabulatega laseb. Saabi kapotil istuda armastava kassi harjutasin sellega kiirelt korralikuks. Ei pea väga sihtimagi enam, piisab plärtsust ja pabula vihinast kassi kõrva ääres, kui juba teeb kiirelt sääred.

Ainult ärge neid patareidega mänguasju võtke, ajate linnu/looma naerma pigem. Peaks olema kas vedruvinnastatav (lasu energia ~0,5J) või co2 ballooniga (~1J)

Mõni aeg tagasi kuulsin ülemuse käest analoogset lugu. Nimelt tuli ka tal rähn maja lõhkuma. Parandati auk ära ja tuli tagasi, lõhkus uuesti. Niimoodi paar korda ja alati ühte kohta. Löödi plekk ette ja hakkas lõhkuma sealt kus plekk lõppes. Ja alati nokkis ka soojutuse välja.
Tookord oli konsulteeritud ka Mati Kaaluga.
Täpselt ei mäleta, aga lühidalt oli midagi sellist, et kui rähn on midagi pähe võtnud, siis ega ta seda enam ei jäta ja kui mu mälu mind ei peta, siis pandi ka seal rähnile pesakast.

Katsun seda lõpplahenduse asja kontrollida!

KONTROLLITUD: Mati Kaalu soovituse järgi tehti pesakast ja rähn kolis sinna sisse.

Korralik softair on hea teravat silma ja täpset kätt harjutada ning võimaldab ka rähnile teda vigastamata kätte maksta
Ainult et mänguasja alla ei ole mõtet raha matta, viisakamad asjad on saadaval netipoodides või eesti oludes ka www.hobby-style.ee ning näiteks Juku mängasjapoes (no BS, Cyma CM.027 ja CM.028 olid mõnda aega tagasi Jukus täiesti saadaval). Täismõõdus ja -kaalus autentne AK-47 või M16 replika kõlbab ka nõrgema närviga pätti hirmutada

Ma muretsesin korraliku õhuka, optikaga. Mitte hiinlase, see miski 80-te aastate korralik DDR-i toode. Kassid on kadunud aiast, vareseid enam ei ole ja isegi tuvid, kes pesitsesid mul räästakasti all ja sõna otseses mõttes sittusid mul maja seina täis, on kadunud. Ups!
Vähe teemast mööda aga ma lihtsalt ei saa rääkimata jääda.
Olime ilusal suveõhtul väljas ja poiss mul hirmus äksi täis, et issi, lase püssi kah, ok, tõin siis õhuka peidupaigast välja ja tema tõi selle aja jooksul õllepurgi. Eelmisel õhtul olime ühe pihta paugutanud. Nüüd tõi uue.
Pani siis paku peale ja oli juba tegelt hämar ka, siis optika vähe kehvem ju. Esimene-mööda.
Teine-täpselt kümpi-ja õlu vahutas ja pritsis purgi külje pealt välja...
Oi, ma sain kurjaks. Ja nendel naabripoisiga nalja nabani.... Krt, laste naljadest ma enam eriti aru ei saa, ei ole ju nii vana.

Tublid poisid :P ''Practical jokes'':headbang:

loogiliselt et nemad soovivad sinu maja juures (majas) elaada. nii et mina pakuks et tuleb nendele väike linnumaju teha ning panna need puu peale, võib ka süüa natukene panna (ehk leiba või metsa pähklid) viimased pane läbipäistva materiast kotte sisse(nagu kaluritel see millega need kalad püüavad, unustasin ära mis see on) =)) muidu hää ja ilus =) ikka parem kui linnas elada...

Ma olen ka seda meelt, et looduse vastu relvaga minemine on jama. Tuleb ikka kuidagi kavalusega jagu saada.
Võibolla tõesti on pesakastist abi.

Aga toitmisega on nii, et kui juba toitma hakkad, siis pead jäämagi toitma, sest lind harjub oma uute söögiharjumustega kiiresti ning kui neid harjumusi uuesti muuta, on nälg majas.

Aitäh nõuannete eest!
Paari viimase päevaga ei ole auk suuremaks muutunud. Kui nüüd on nii et ta sinna pesa tegi siis jumal temaga, las ta elab seal. Kui aga lammutustööd jätkuvad siis teen esmaspäeval teile hirmutamiseks paar klõpsu toimuvast ja hakkan tegutsema!

Ps. Toit on linnukestel ikka enam vähem iga päev ees. Rähn vist seda siiski kätte ei saa, sest mõeldes väiksematele lindudele sai söögimaja suht madal tehtud.

Algselt postitas: TGB
Aitäh nõuannete eest!
Paari viimase päevaga ei ole auk suuremaks muutunud. Kui nüüd on nii et ta sinna pesa tegi siis jumal temaga, las ta elab seal. Kui aga lammutustööd jätkuvad siis teen esmaspäeval teile hirmutamiseks paar klõpsu toimuvast ja hakkan tegutsema!

Ps. Toit on linnukestel ikka enam vähem iga päev ees. Rähn vist seda siiski kätte ei saa, sest mõeldes väiksematele lindudele sai söögimaja suht madal tehtud.

Suur rähn võib ju ka söögimajast pilpad teha Meil istus lindude söögimaja katusel ja terroriseeris oma kohalolekuga teisi ja sai edukalt ka maja küljes rippudes oma nokavahele pekki.

Nojah, olulisemad põhjused miks rähn niiviisi tuulekasti laastab on peaaegu kõik juba varem toodud ja peotäis lahendusvariante kah.
Pesavarianti ma aastaaega arvestades ei usu, kuid minu meelest on tõenäoline, et kuskil seal puidu sees võib eeldada mõne priske üraskitõugu või muu söödava eluka olemasolu - minu teada suudavad nad puidus nakerdaja suuna üsna täpselt paika panna. Teiseks võimaluseks on, et see tuulekast annab nokaga trummeldamisel hea kõla ja rähn kasutab seda territooriumimärguandena - pikk tihe trummeldus. Toiduotsingute toksimine on harvem ja muutliku sagedusega - siis vaja vahepeal vaadata-kuulatada, kus suunas täpselt edasi toksida. Territooriumiteatepuuks sattumise korral tuleks ränikesele üks hea kõlisevkuiv post püsti panna - trummeldatakse ikka seda, mis paremini kõlab
Toiduotsingujte puhul mõtleksin ma küll kõigepealt hoopis puidukaitsevahendite kasutamisele - kui seal tõesti keegi nakerdab, siis on rähni maha laskmine ainult tagajärjega võitlemine - kõrvaldada tuleks ikka põhjus.


RedBaronile: Rähnidel on seal pea sees miski amordianaloog - miskis targas raamatus oli joonis, mille tõttu nad pääsevad ilmselt nii ajupõrutusest kui peavalust. Pealegi, äkki neil tekivad puu toksimisel endorfiinid, siis saavad nad peavalu asemel hoopis kaifi

Eesti Ekspressis on kirjutis sellest, miks rähn ei kannata peavalu ja silmavigastuste käes: Jäärapäise rähni saladus.

Algselt postitas: Ryhkija
RedBaronile: Rähnidel on seal pea sees miski amordianaloog - miskis targas raamatus oli joonis, mille tõttu nad pääsevad ilmselt nii ajupõrutusest kui peavalust. Pealegi, äkki neil tekivad puu toksimisel endorfiinid, siis saavad nad peavalu asemel hoopis kaifi

Herr Ryhkija, kas vastab tõele kuulukas et rähn taob tänavavalgustuslaternaid, et seal pesitsev söögikraam roniks laternast välja? Muidu ei saavat rähn laternast oma praadi kätte.

Mul käib ka sarnane tegelane külas. Mina määrasin enda külalise suur-kirjurähniks. Mängib meiega peitust ja siiani õnneks eelistab ühte kaheharulist mändi. Hirmuga vaatasin ka tuulekastid ja välisvoodri (kuuselauad) üle, neid pole ta õnneks puutunud. Kui nüüd mõelda kõla peale, siis ju enamus keelpille (enamasti kõlakastid) jms. tehti omal ajal kuusest.

Suured tänud, Ryhkija ja Kaarel, ma jälle targem

Muide sain infot ka selle kohta, et nõndaviisi toksides pidid rähnid oma territooriumi tähistama. See teadmine ei aita küll ilmselt probleemi lahendada paraku. Loogiliselt võttes saavad konkurendiks olla kas läheduses olevad teised rähnid või tõlgendab rähn, et inimesed on asunud elama tema põlisele alale.

Kahe-ühe-ja kolmeraudsete koha pealt igaks juhuks nii palju, et tulirelvaga paugutamise korral tuleb mõelda ka selle peale, kuivõrd lojaalsed on naabrid. Vastasel korral võib tulla suur pahandus. Isegi kui on olemas legaalne relv ja selle juurde kuuluv luba, ei ole selline küttimine kindlasti õiguspärane

Algselt postitas: qdwin
Herr Ryhkija, kas vastab tõele kuulukas et rähn taob tänavavalgustuslaternaid, et seal pesitsev söögikraam roniks laternast välja? Muidu ei saavat rähn laternast oma praadi kätte.

Mõningatel andmetel pidavat see paika vähemasti täiskuuöödel, kui rebane kuupaistel orgi otsas sitikat küpsetab
Muul ajal kasutavad nad laterna kõminat (kolinat) küll rohkem territooriumimärguandeks.

Rähn kiusab saarlase suvemaja
Kommentaarid:
aa:
Rähnid otsivad voodrilaudade vahelt sinna talvituma ja ka muidu halva ilma eest peitu pugevaid porikärbseid. Olime ka ise kunagi rähnidega hädas. Kui lauda hakkasime vahetama, tuli laua alt välja sadu kärbseid ja muid sitikaid.

Küllab ta omale sealt midagi prisket nokka leiab, milleks muidu nokkida.