Eesti Saabiklubi foorum

Not again, füüsikute kokkutulek. Kohe tulevad ka keemikud kes hakkavad kütuse ja õhu molekule lahkama, soojaga ei liigu enam elektronid ja türatronid nii kiiresti kui neutronid jne jne. Mehed mehed, mõnusalt olete teema ikka üles osanud puhuda jälle. Väga hea lugeda, jätkake samas vaimus:P

Tegelt ma viskan ühe sobiva pildi ka siia

Kuidas soovite

Tegelikult mõjutab kütusekulu veel ka auto kõrgus teepinnast. Kui auto laskub madalamale (või tõuseb), kas siis madaldusvedrude, väiksemate rataste või suisa õhkvedrustuse abil, siis muutub ka auto õhutakistus. Ja see mõjutab otseselt kulu. Aga kuidas täpselt - jällegi sõltub kõik ühest maagilisest graafikust, mida tehased eriti avaldada ei taha. Sageli on madalamal veidi väiksem kulu, aga alati ei pruugi nii olla.

tegelikult on muster praegusel juhul hoopis olulisem, kui see mis laius.
ikka lõpuni lõigatud lamell peaks olema ja sygavad/laiad piki sooned.

Mina soovitaks vaadata WRC talverallisid. Vaevalt nad eksivad. Kuigi tegu piikidega. Laiale rehvile mahuks ju neid rohkem? Miskipärast ei tehta seda. Neid kütus ei huvita, vaid teelpüsimine.
Mina soovitan maal kasutada kitsamaid-kõrgemaid, linnas madalaid laiu, pole vahet kas naast või lamell. suht raudreegel. Vot.

Algselt postitas: suur
Muus osas on Timutil kõige täpsem vastus. Ehk siis kui tahad 185 laiust rehvi kasutada, siis võiks kõrgus olla 70 mitte 65.

Kulgen juba kolmat talve nii, et ees on 195x65 ja taga 195x70. Kuna liigun maateedel, siis oleksin äärepealt ka ette 70 pannud aga tol hetkel tundus et nad ei mahu seal õigel kombel keerama. Kui kellelgi 70-stega esisillal kogemusi on, võiks märku anda - kõrged rattad lumes on ikke väga brooo..

aga samas 185'l on hõõrdetegur väiksem kui 195'l siis peaks olema bensuvahe ka.

aga muster on mõlemil nokian hkp2 ja mustrisygavus mõlemil jooksul 8mm

Algselt postitas: delfi
aga samas 185'l on hõõrdetegur väiksem kui 195'l siis peaks olema

Äkki tood väitele mingi allika ka taha. Ma ei julge seda väidet 100% uskuda. Vähemalt mitte enne, kui ilusti põhjendatud on.

EDIT: Fakt on see, et veretakistus (veerehõõrdejõud) sõltub keha massist, ratta läbimõõdust ning veerehõõrdetegurist. Nüüd ongi ainult küsimus, millised on veerehõõrdetegurite väärtused erinevate laiusega rehvidel. On kellelgi mingeid numbreid. Jalgratta näide on igatahes väga hea.

pean silmas seda kas käib 185mm vastu maad või 195mm vastu maad
samas on jalgratturitel kah maanteel peenike rehv, et saaks kergemini sõita, seega kiiremini ja väiksema "energiaga"

200 grammi siia 200grammi sinna ei anna selle löga sees kusagil tunda.

Algselt postitas: suur

Algselt postitas: delfi
aga samas 185'l on hõõrdetegur väiksem kui 195'l siis peaks olema

Äkki tood väitele mingi allika ka taha. Ma ei julge seda väidet 100% uskuda. Vähemalt mitte enne, kui ilusti põhjendatud on.

veeretakistus sõltub hõõrduva pinna suurusest, seega on suuremal ja laiemal rehvil ka suurem hõõrdetakistus. Samas võib laiemale rehvile rohkem rõhku pumbata ning saavutada sama pind ja veeretakistus. Reeglina nii ka tootjad soovitavad teha, seega ei pruugi praktikas suuremat kulu tekkida. Samuti on see 10mm suhteliselt nii väike, et kütusekulus ei pruugi vahe üldse mõõdetav olla.

mida kitsam ja kõrgem rehv seda parem!:headbang:

mul mõlemal autol suvel ja talvel sama mõõt all - ise olen rahul:)

dodge 275/60R17 lai ja SAAB 255R18 lai. Samas mõlemad on rahulikud pereautod ja äärmusi taga ei aja... WRC sõidustiilivendadele kindlasti piigid peenikesel rehvil vajalikud!

Piigiga on lihtsalt HAIGE pidamine S9K@omab 4tk

"S9K@omab "! 4TK? MAEPSSAAARU

SAABNINETHOUSAND = S9K

S9K omab nelja piigirehvi.

TOTALLY OT

See nn. "haigus" peaks ka toimima ka tavaliikluses

Kahjuks piigid tavaliikluses ei toimi, haigus ka ei toimi. Asfaldile nad oma küüsi kinni ei jäta.

Meil ongi kõik " tavakasutuse" liiklusvahendid neljarattalised

jutt ongi mitte asfaldist

Jää ja lumi

Selles keskkonnas peamegi oma liikumistrajektoori säilitama, roolides!

Herr Berg õpib ehk EDIT nupu selgeks... Siis ei pea nelja paarisõnalist postitust tegema...

Elu on näidanud, et kütusekulu puhul mängib hulga suuremat rolli rehvidest siiski tuule suund ( ca 1l sajale raudselt). Nii et sõitke selles suunas, kuhu tuul puhub ja te võidate;) Kui aga tahate koju jõuda, tuleb lihtsalt oodata, kuni tuul puhub kodu suunas ja go! Jälle odavalt sõidetud

Algselt postitas: peep
Talvel on kasulikum kitsamaid papusid kasutada. Lõikavad paremini sellest valgest ollusest läbi.

Kunagi juhtus mul isa tegema sellise katse oma mitteSAABiga, et esmalt pani alla 185 laiad papud ja sõitis nendega 2 nädalat. Siis aga pani täpselt sama tootja ja sama mudeli nagu enne ainukese vahega, et 195 laiad nii nagu ette nähtud ja ütles, et nende 185 laiadega auto teel ei seisa, seevastu aga 195 laiadega oli aga oluliselt parem. Seega soovitaks ikka jääda selle möödu juurde mis on ette nähtud.

Omal 9000 all 185 nokia nealrehvid ja väga rahul.Kannatab ka jääpeal 200-ga lasta.Kurvides peab muidugi hoogu vähe tagasi võtma.Igasugused saksa ms-id ja hiina rehvid unusta ära.Nendega võid ainult vihmasajus sõita.Sellise ilmaga sobib ainult naelrehv ja soovitavalt kallimad.Auto ja enda remont on kindlasti kallim kui see 5000 või 6000 kr rehvide eest maksta.