Eesti Saabiklubi foorum

'
Taas minu röömuks, käis auto üle pika aja Ferdinandi juures.
Korda sai esimese stabilisaatorvarda kinnituse, lamda anduri vahetus lahendas Check Engine probleemi, lukku-lahti tehes vilguvad suunad nüüd taas nagu mulle meeldis ning nokitseti nöks signa kallal.
Varsti vahetada vaja vaheraami puksid ning ees ootab mind ByPass klapi vahetus.
Käigukasti tagasiside "kala" uurin veel.

'
D.T.E. 1074 km ... suuremat pole ma veel näind, kuid peaks vist saama:

Päris hea tulemus tõesti

Ma olen sinna 900-peale saanud

'
Kunagi auto algusaegadel sai kontrollitud oma huviks, kas ka pardanumber kütusekulu kohta öieti näitab, väidetakse et pidavat valetama. Söitsin siis paagitäiest paagitäieni vaid maanteel 90 km/h, kütusekulu näitas arvuti 6,5 ltr/100km ja nii oli ka paagitäie arvutusega. Siis sai tehtud üks paagitäis ainult linnasöitu, mille tulemuseks oli nii arvutil kui koguse arvutusega 16 ltr/100km. Ja paagitäis segasöitu andis samuti sama tulemuse. Seega on keskmine jäänud 9,0 ... 10,5 vahemikku, oleneb söidust. Testi pöhjal olen oma jaoks kindel, et pardanumber ei valeta.
Sai siis nüüd oma löbuks uuesti mandril käies lihvitud maantekulu, 90km/h cruise peal ja möödasöite suht polnud, rehvid ja koorem nagu igapäevaselt.
Sain maantee kulu 6,6 ja vahepeal tankides tuli D.T.E. 1150 km. Sellest paremaks ma vaevalt et kunagi saan, sest kiirust tuleb ikka 90+ ja möödasöidud vötavad omajagu.

'
Sai vahetatud jahutusvedeliku by-pass kolmik-klapp:

http://www.saabiklubi.ee/foorum/viewthr ... ?tid=27035

'
Olgugi, et see on vast enamusele teada ja ka levind omadus teistel automarkidel, kipub omal miskipärast suviti ära ununema, et kindalaekas saab jooke jahedamana hoida.

Meeldetuletuseks:

'
"Rootslased" reas:

'
Tugevdan tagaluugi käepidet ... ja toimibki:

'
Esmaspäeval mootoriöli vahetusse, ls 231'000 km. Ja vares kipub autodelt kojamehi ära rebima, sai ka need uued pandud.

'
Vahetasin omal sülearvuti. Nüüd kasutan 64-bit Windows 7 Professional. Kuid olemasolnud Saabi WIS ja EPC seal ei tööta, kuna on möeldud vanemate Windowsite jaoks ja 32-bit süsteemile.

Kui kellelgi sama mure peaks tulema, siis lahendus järgmine:

- Kasutades Virtual Machine, installeerida Windows XP töötama Windows 7 sees, ning läbi selle saab vanu programme taas kasutada.

9-5 (600)=9600= 1998-2010 models, 9-5 (650)=9650= 2010-2012.

Kuskilt lugesin, et möned Saabifännid Rootsis tegid ka WIS ja EPC töötama 64bit Win7 ja Win 10 peal otse, aga täpsemalt ei uurinud.




pilt on illustratiivne

'
B308E käis külas B235E 'l

"Tore-Tore"
Tallinnas, kogu parklas olnud autodest, varastati just minu omal numbrimärgid ära. "Mugavusi" mulle jälle juures

Öösel koju, trassil üksi, jälgid aga metsloomi ja ... "mängid" Night Panel valgustusega:




Saabi omanikud saavad aru, milles "point" piltidel

'
Möni aeg tagasi sai pandud taas alla M+S rehvid ning jäin siis neid ilusaid (minu silmis) musta värvi plekkvelgi vaatama ja mötlema, et kuidas näeks auto välja selliste velgedega, kui esi iluvöre oleks ka musta värvi (musta värvi veljed + musta värvi esi-iluvöre). Kroomi ju maruvähe autol küljes üldse.
Kuna mul vigastatud kroomiga teine iluvöre niikuitnii kuuris vedeleb, siis otsustasin proovida.



Netist lugesin, et kroomi plastikult eemaldada aitab 30% hüdro-kloriid hape.
Polnud aga ühtegi vanni, kuhu iluvöre happesse panna. Leidsin vana-raua nurgast roostevabast plekist mingite seadmete jäänused ja keevitasin kokku vanni just iluvöre tarvis.



Keevituse vastu mul miskit pole, sest nii saingi harjutada TIG-keevitusega roostevaba pleki keevitust, mis on keerulisem kui algul arvasin. RV kipub kuumaga kenasti deformeeruma.



Happevannist muidugit loodetud tolku polnud. Vigastatud osas andis kroomi küll kenasti lahti, kuid see osa, kus kroom terve oli, oleks läinud liialt kaua aega, et kroom lahti lahustuks, lihtsalt pind tuhmistus ära. Vöre oli vannis 1 ööpäev, rohkem ei viitsinud oodata.



Seega tuli kroom käsitsi ca 40%-l vörest otseselt maha koorida. Tunde läks aga tehtud ta sai.



Peale lasin plastiku musta värvi.



Eks näis, kuidas jääb. Vahetus ju ülilihtne, kaks kruvi (tüüblit), kaks minutit.

.

.

Asi on maitses aga..... nagu liiga must sai vist..

Asi on maitses aga..... nagu liiga must sai vist..

Maitses ikka. Palju siin neid foorumlasi ikka on, kellele plekkveljed meeldivad
Arvata on, kui ilukilbid (naastudega) vöi valuveljed (suverehvidega) alla läevad, siis läeb ka kroom ette tagasi. Aga mustade plekkidega sobib see kenasti.

Maitses ikka. Palju siin neid foorumlasi ikka on, kellele plekkveljed meeldivad
Arvata on, kui ilukilbid (naastudega) vöi valuveljed (suverehvidega) alla läevad, siis läeb ka kroom ette tagasi. Aga mustade plekkidega sobib see kenasti.

Aga olles nüüd natukse sellega söitnud, meeldib mulle omale see niivörd palju juba, et mötlen hoopis suverehvidega valuvelgede mustaks värvimisele !

Heater Flap Motor Left. Flap Loose. Note: May set if not calibrated.
...
Kuna mul köik jupid alles olid, siis otsustasin kasutada seda varianti mida kaasfoorumlane Trionic mainis, 12mm torudeühenduse hülss. Sobib ideaalselt.
Lihvisin originaaljupil toestusrandi maha, hülsile pilu sisse ning et plastik hülsi sees kohe kindlasti pöörama ei hakkaks, fikseerisin selle needivarrega (hiljem see öigesse pikusesse ja EPO taolise liimiga kinni):

Su siinse teema esimese lehe ACC hoobade parandus - aitäh hea ülevaate eest. Mulle andis vajaliku pildi. Kas toimib tänaseni? Kas hüls läks "soenduskobaka" sees olevale murdunud varrele lihtsalt peale ja kõik? Hülsisälk töötab pöörlemissuunas ja mootor hoiab hoovastikku võlli pikitasapinna ühes suunas kinni, aga kas hoovast eemale liikumine ei ole probleem? Mulle tundus oma soendussüsteemi puhul ka võlli sissepooleliikumine kuigipalju võimalik olevat (all pildil näha). Ilmselt liimisid ka hülsi sälgupoole plasti külge kinni? Ega seal tõesti enam midagi kaotada ole ja kui püsima ei jää, tuleb niiehknaa suurem armatuuri-lammutustöö ette võtta

asun sama "fixi" tegema. Täpsemalt:
1) hülsitav võll:

2) lapitav või asendatav (juba kellegi poolt eelnevalt lapitud) hoob:

Su siinse teema esimese lehe ACC hoobade parandus - aitäh hea ülevaate eest. Mulle andis vajaliku pildi. Kas toimib tänaseni?

Vöta heaks
Toimib tänaseni

Kas hüls läks "soenduskobaka" sees olevale murdunud varrele lihtsalt peale ja kõik?

See oli küll päris ammu, kuid mo mäletamist mööda läks kenasti täpselt liugistuga peale. Kui vöimalik oli, siis kindlasti toetasin näpuga tagant ajal, mil hülsi peale lükkasin !

Hülsisälk töötab pöörlemissuunas ja mootor hoiab hoovastikku võlli pikitasapinna ühes suunas kinni, aga kas hoovast eemale liikumine ei ole probleem?

Hülsi sälk jah jääb siis tegema kogu pöörlemisega kaasneva koormuse töö hoides kinni sellest murdunud völli tugevdanud kolmnurgast, kuid hülss oli nii köva, et paindumisohtu seal küll ei ole (polnd mitte lihtsalt vask, vaid joodetav messing (ju seal alumiiniumi ka sees oli, sest näppudega seda painutada ei saand)).
Väljapoole ta liikuda ei saa, kuna mootor on ees. Sissepoole liikuda ka ei saa kuna (ei mäleta täpselt) vist vana plastvöllil oli krae mis edasi liikuda ei lubanud, vöi jäi see pöörlemist piirav plasthoob (mille purunemise töttu ju völl pooleks läks) kraena piirama sügavamale liikumist, sest liimisin ju selle vanale plastvölliotsale kinni epoga. Ja hülsi pikkuse timmisin täpselt nii, et sügavamale ei läinud ja liialt väljas ka polnud (sai mitu korda proovitud, ennem täielikku fikseerimist), et loksu mul sinna küll ei jäänud. Hülssi plastvöllile liimida ei usaldanud, seetöttu ka needivars.

Mulle tundus oma soendussüsteemi puhul ka võlli sissepooleliikumine kuigipalju võimalik olevat (all pildil näha). Ilmselt liimisid ka hülsi sälgupoole plasti külge kinni?

Seda mäletan kindlalt, et ei liiminud. Lükkasin vaid paika. Kuna hülsi pikkus oli ülitäpselt timmitud, siis ei tundunud vajalik. Too vana völliosa vöib natukse läbi painduda, kuid ka see ei tundunud probleemiks olevat, kui seal all uudistasin.

Ega seal tõesti enam midagi kaotada ole ja kui püsima ei jää, tuleb niiehknaa suurem armatuuri-lammutustöö ette võtta

Loodame ikka, et saad samuti kergema töömahuga hakkama.

asun sama "fixi" tegema. Täpsemalt:

2) lapitav või asendatav (juba kellegi poolt eelnevalt lapitud) hoob:

Sellist lappimist ma jah ei usaldaks. Proovi teha sama tugev nagu mul tuli (nn hilisem lahtivött pole vajalik), sest see piiramishoob saab ju elektrimootori jöudu.
Nüüd, kui mul on ligipääs freespingile töö juures, siis teeksin omale samuti uue alumiiniumist, nagu tollel välismaa lehel näidatud vöi nagu varuosana seda hooba müüakse (koos hülsiga ühes tükis isegi).

http://www.ebay.com/sch/i.html?_odkw=SA ... acat=33548

http://www.partsforsaabs.com/product_in ... ts_id=3730

http://www.eeuroparts.com/Parts/8032/Bl ... ide-BDKIT/

http://www.eeuroparts.com/Parts/28790/B ... e-5334701/

http://www.saabnet.com/tsn/bb/9-5/index.html?bID=224732

Alljärgnev pdf fail sisaldab HEAD ÜLEVAADET TÖÖST, kuid seda köike tuleb meil teha sellest "mugavas" asendis

http://www.autopartsapi.com/eEuroparts. ... ctions.pdf

... Ning talvel ei tahtnud mootori temp poole peale jöudagi, jäi sinna 3/7 kanti. Ning seetöttu otsustas aju, et mootor pole veel soe ning ei puhunud salongi kuuma öhku. Proovin termostaatklapi vahetust, näeb ju kohe, kas aitab.

Nii ta mul söidu ajal püsib, vaid kohal seistes ja tihedas linnaliikluses läeb poole pääle. Termostaatklapi vahetus ei aidanud. Ons see normaalne vöi miskit viga? Ainuke sama Saab mille armatuuri söidu ajal näinud olen on V6 mootoriga, sellel oli pool ja peale, ei anna adekvaatset vördlust mo R4 LPT-ga.

See talv -18C söites on asi veel hullem. Jääb sinna 1/7 kanti ja ei läegi soojaks. Jällegi, vaid linnas vaikselt söites töuseb temperatuur nominaalini. Kuna eelmisel korral termostaadi vahetus miskit ei muutnud, siis seekord proovisin kohe teisiti.

Algusaegadest peale pole mo auto mootoriruumi all tuule/pori/tolmu kaitset. Igatesen seda küll ammu osta, kuid pole kunagi selleni jöudnud. See talv -18C söites tundub, et katte puudumise töttu tömbab tuul niivörd palju mootoriruumist läbi, et jahutab mootori ploki maha. Kuna isegi tänapäeva vilauutele autodele pakutakse kohe tehase poolt ette talvematte lisavarustusena, siis otsustasin sama teha. Leidsin kodust täpselt esiradiaatori suuruse mati ja katsin eesmise radika kinni, täielikult. Nii ei saa külm öhk otse mootoriruumi liikuda. Eesmiseim radikas on kondensioneeri kondensaator, seda talvel pole vaja enamuse ajast.




Selle taga asub väikese vahega jahutusvedelikuradikas.




Kui nüüd peaks kauem foori taga seisma, vöi praamisabas ootama, siis ventilaatorite töölerakendumisel saavad nad öhku imeda kondensaatori ja jahutusvedeliku radika vahelt, alt pääseb öhk liikuma kenasti.

Mati ette panek lahendas kohe ka probleemi. Mootor soojeneb kenasti normaalse ajaga nominaalini, ja salongi saab ka nüüd soojaks puhuda.

Kuna eelmisel korral termostaadi vahetus miskit ei muutnud,

Kindel, et uus termostaat juhtumisi ka pekkis ei olnud? Normaalne see igatahes ei ole, minu Saab püsis ka -28-ga maanteel seier kenasti horisontaalis ja sooja õhku puhus nagu vaja, seega ploki maha jahtumine teemaks ei saa olla.

Kindel, et uus termostaat juhtumisi ka pekkis ei olnud? Normaalne see igatahes ei ole, minu Saab püsis ka -28-ga maanteel seier kenasti horisontaalis ja sooja õhku puhus nagu vaja, seega ploki maha jahtumine teemaks ei saa olla.

Ka see on vöimalik, et uus kohe praak oli. Lödvikuid katsudes aga nii ei tundunud, seepärast vahetust uut ette ei vötnud tookord.

Hetkel aga pole "tuju" (natuke sügavamöttelisem pöhjus, kuid see pole foorumis arutamise teema) ega aega termostaati vahetada. Kuna aga see talv asi veel hullem on, kui eelmisel korral, siis hiljem (vöibolla) vahetan termostaadi uuesti, eks näis.
Matt oli kiireim ja kergeim lahendus hetkel, kuna miskit tuli kiiresti ette vötta. Salongis saan omale mütsi pähe ja kindad kätte panna (tegelt nii külm seal salongis ka ei olnud, kuid 22C ka mitte), kuid mootorile pole mitte kasukat selga panna, teisel valus töödata nii külmalt.

'
Sai ka see talv korra naastudega söidetud ja korralikult lumes "müratud".
Hetkel jätan veel naastud alla, kuni miinuseid enam ei luba (mustal jääl on ikka löbus muidu uisutada). Siis vöib taas M+S alla panna.
Kas suvised valuveljed värvimisse läevad, on veel lahtine.

Mure:
Söitsin palju pimedal ajal. Tundus nagu, et tuled aeg-ajalt läheksid lahjemaks korraks. s.t. nagu käiks läbi pingelang korraks (0,5 sek), mis teeb tuled örnalt tuhmimaks. Arvasin et on silmapete vöi mo liigne väsimus.
Nüüd udus söite nägin kindlasti, et aeg-ajalt läevad tuled (ka armatuuri valgustus) tolleks pooleks sekundiks nöks tuhmimaks. Järgmiseks reisuks panin külge voltmeetri, et näha kas tegu on pingelanguga.

Ons kellelgi miskit sellist varem olnud vöi on kellelgi aimu, mis viga ?