Eesti Saabiklubi foorum

dekasid pakutaksegi kahes erinevas pikkuses ja kui mälu ei peta, siis päris mitmes ühenduspistiku kombinatsioonis.

Kas ''joondasid'' pihustid ära ka ?

Kui sa mõtled joondamise all pihusti aukude nurkasid, siis panin järgmiselt:

*..*
*..*

Minu otse sisse pannes olidki nad sellises asendis. Viltu nad igatahes ei olnud.

Mõtlesin ka sellist asetust aga siis oleks pistikute panemine raskendatud:

..*..
* *
..*..

Eile panin esimest korda mõne aasta jooksul originaal softi tagasi, kuna oli vaja paari asja kontrollida. Hirmus naljakas oli ikka:D. Ratas ei läinud isegi ringi käima ja linnavahel sai paar korda isegi gaas põhjas sõita. Müstilised hapu minekuga on see soft...

Kardan, et panin 1. silindri pihusti imelikult sisse. Aeg ajal tekib sinna mõnuga misfirereid. Segu on ka üldises ka mõttes natuke "imelik". Võtan tõenäoliselt nad korraks välja sealt...

Kuna siin õhtul hakkas pisut igav, tegelesin pisut teooriaga ja mängisin Leidur Leod. Paar nädalat tagasi leidsin kapist vana 9-5 segusiibri, mis loojakarja oli läinud. Toiteplokiga proovides, otse mähiselt, töötas täitsa viisakalt. Sellega seoses tekkis mõte teha summutile nn. Butterfly Valve. Tagumine pütt teatavasti tekitab ka omajagu backpressurit:D.

Idee siis selline: Kusagilt bensupaagi juurest viia summutist teine toru paremalt tagaotsani. Oleks nagu dualpipe:D Teise toru külge keevitaks tolle sama segusiibri. Segusiibrit omakorda juhiks nii, et kusagil 1bar juures ta avaneb. Muul ajal oleks ta kinni.

Väike video kah segusiibrist

Keegi, ma kordan mitte KEEGi, ei suuda mängida mind. LOL!!!

Ega kellegil sellist summutiotsikut kusagil ei vedele?

Meil peaks olema.

Nüüd tuleks ainult välja nuputada, mis seda klappi juhtima panna. Klapisisest juhtimist ei saa kasutada, kuna see surnud. MAF sensori jätaks hea meelega puutumata. On selline õrnake. Emba kumba MAP sensoritest peaks vist asja ära ajama. Ideeliselt võiks klapp 1 bar juures avaneda ja lühikese viibega sulguda. Viide peaks ära hoidma mõtetut klõbistamist, kui boost on pidevalt seal 1bar ringis.

Teine võimalus on muidugi sujuvalt asi avanema panna. Sellisel juhul võib takistuseks tulla jää ning mustust.



EDIT: Täna sai pisut mõõtmisi kah tehtud. Teise käiguga 35 - 100km/h 4,9 sekundid:love:. Põhimõtteliselt on teise käiguga 0-100km/h kiirem, kui originaalis esimese käiguga.

Lõpuks jagasin siis matsu lahti, miks erinevad kinni poomised kõrgetel pööretel toimusid. Nimelt kasutasin 2005 aasta softi, millel kastiülekanded 5-käigulisele kohased. Minu 4-käiguline suutis kastiaju muidugi lolliks ajada, kuna 5 käigulisel kastil lõppeb käik varem ära. Valus on tagant järgi loll olla:wtf:.

4-käiguline (6000rpm)
1. käik - 77.8 km/h
2. käik - 136.5 km/h
3. käik - 205.4 km/h
4. käik - 286.7 km/h

5-käiguline (6000rpm)
1. käik - 63.1 km/h
2. käik - 97 km/h
3. käik - 148.5 km/h
4. käik - 219.4 km/h
5. käik - 288.2 km/h

Muidu üldiselt on tehnilise poole pealt asjad rahulikud. Toimib auto täitsa viisakalt.

EDIT: 80-120km/h aeg paranes samuti tänu "fine tuningule" 4.1sek pealt 3.32sek peale. (Mõõtmistel arvestan +0.2sek erroriks)

Siin viimastel päevadel oli kummitus veesärki ära eksinud. Iga kiirendusega langes mootori temperatuur ca 10kraadi ja seda 1-2 sekundi jooksul. Lõpuks tuli veakood ka ära, mis viitas lühisele temp. anduri ringis. Peale anduri vahestust on seni kõik korras.

Nagu 99% selle foorumi kasutajatest, ootan minagi suverehvide alla panekut. Talvekad on nii surnud siledad juba, et ei kõlba isegi utiliseerimiselegi:evil:


Järgmine "must do" on kindlasti intercooler. Asub mul nimekirjas nr. 1. Isegi praeguste ilmadega tõuseb sisselaske temp. 45 kraadi peale. Mis siis suvest veel rääkida...
DB-HP pakutav 600mm x 300mm x75 peaks täiesti piisav olema.



Esmatähtsate asjade seas on ka kolle, turbo ja downpipe kollektoriteibiga sissemässimine.

Kui palju see sisselaske temp. siis olla võiks, et veel rahule jääks? Ja kui IC'st rääkida, siis tema juures loeb põhimõtteliselt ainult tema pindala?

9-5 puhul on väga oluline just paksus. Õhuavad on lihtsalt nii väikesed, et pindalast eriti palju kasu pole.

Sisselaske temperatuur võiks ideaalis maksimaalselt olla alla 45 kraadi. Arvestada ei tasu kohapeal seistes tekkivat temperatuuri.

Peaks ka uuele intercoolerile mõtlema, eelmine suvi vaevasid mind liiga kuumad temperatuurid ja see tõi kaasa jõu piiramise. Kuidas selle installiga on, nagu pildil, kas bolt-on või vaja midagi ümber tegema hakata?

Sellise hiinaka puhul peab üpris palju mässama, et külge saada. Omalooming on ka vajalik;)

Nii et kui suvel palavamad ilmad on ja natuke linnas tallamist on, siis jääb ka 9-3'del originaal IC'st vajaka? Kust ma seda tempi. küll näeksid? Open SID pakub seda vaatamisväärsust?

Nii et kui suvel palavamad ilmad on ja natuke linnas tallamist on, siis jääb ka 9-3'del originaal IC'st vajaka? Kust ma seda tempi. küll näeksid? Open SID pakub seda vaatamisväärsust?

Pakub. "Tair" on see sümbol. Õnneks olemas ka vanematel 9-5 softidel. OpenSID peab olema softis muidugi aktiveeritud.

Üldiselt pole hea, kui see näit üle 60 läheb..

Tulen siis millalgi kevadepoole audacerist läbi, sügisel kui käisin, ununes see asi aktiveerimata.

Hea oleks vaadata endal ka suvel, kas jätkub sellest IC'st või mitte.

Ja kui IC'st rääkida, siis tema juures loeb põhimõtteliselt ainult tema pindala?

9-5 puhul on väga oluline just paksus. Õhuavad on lihtsalt nii väikesed, et pindalast eriti palju kasu pole.

Kõige suurem toime cooleri jahutamise valemis on muutujal frontal area. Paksus annab üllatavalt vähe efekti püsival jahutamisel, sest suurendades cooleri paksust 2x saab jahutusvõimsust juurde ainult ... 15% oli vist Corky Belli järgi. Paksu cooleri lõpus on juba kuumem õhk, mis jahutab kordades vähem kui esiosaga kokku puutuv külm õhk. Muidugi ka see 15% on parem kui mitte midagi ruumipuudust arvestades. Vähe tähtis pole ka intercooleri takistus, mis boosti sööb. Kritseldasin kähku paar intercoolerit, arusaadavalt on üks neist tunduvalt parema voolavusega kui teine.

Mul pole küll ca 4a turboga masinat olnud aga tsentrifugaalkompressori teemasi uurides sai ka aftercooleri teoreetiliste aspektidega kokku puututud.

Tulen siis millalgi kevadepoole audacerist läbi, sügisel kui käisin, ununes see asi aktiveerimata.

Hea oleks vaadata endal ka suvel, kas jätkub sellest IC'st või mitte.

Gals, sul on Trionic5 juhtimisega mootor. Sellel ei ole OpenSID võimalust.
Ainult 9-5 lubab OpenSID'i ja siis on ka muidugi juba Trionic7 juhtimine.

T5 ja T7 ajud/softid on totaalselt erinevad.

Nii et kahju küll, aga ei saa...

Paksus annab üllatavalt vähe efekti püsival jahutamisel, sest suurendades cooleri paksust 2x saab jahutusvõimsust juurde ainult ... 15% oli vist Corky Belli järgi. Paksu cooleri lõpus on juba kuumem õhk, mis jahutab kordades vähem kui esiosaga kokku puutuv külm õhk. Muidugi ka see 15% on parem kui mitte midagi ruumipuudust arvestades...

Õige küll, aga oled arvestanud ilmselt seisva auto jahutust. Sel juhul tõesti määrab frontal area. Küllap nii pidas silmas ka Corky Bell?
Ca 100km/h liikudes peaks asi muutuma kõvasti, jahutava õhu kiirus on juba nii suur, et paks kuuler jahutatakse suht võrdselt kogu paksuses. See 15% suureneb, kas pole nii?
Kahjuks füüsiliselt suurem kuuler lihtsalt ei mahu...
Saabidel pigem see probleemiks, et ei saa 100% frontal area-t kasutada, sest tahes-tahtmata jääb ca 50% peitu vastutulevale õhule. Seda siis, kui soovitakse suhteliselt väikese vaevaga hakkama saada esiosale "enam-vähem" originaalvälimust jättes.

Aah, olgu, no siis tuleb ise aru saada, kas original suudab piisavalt jahutada või mitte. Ootame palavamaid päevi.

T5-ga tuleb lihtsalt läpakas sappa torgata ja pisut logida. Või ehitada vastav vidin (Zilli autos näitaks on). Või siis arvutt installida autosse ja dashboardist vaadata igasugu asju.

T5-ga tuleb lihtsalt läpakas sappa torgata ja pisut logida. Või ehitada vastav vidin (Zilli autos näitaks on). Või siis arvutt installida autosse ja dashboardist vaadata igasugu asju.

SELLINE KELL

...ideeautor seda küll ei reklaami eriti, küllap tagasihoidlikusest

(tunne, et varsti tuleb pool Jupatsi teemat Tuuningu alla tõsta )

Õige küll, aga oled arvestanud ilmselt seisva auto jahutust. Sel juhul tõesti määrab frontal area. ...

Frontal area on ikka liikuva auto jahutamisele kasulik väärtus. Jahutus sõltub läbi käivast õhust, mis on omakorda seoses õhu kiirusega. Airflow=velocity*(frontal)area. Kiirus tõstab küll jahutuse efektiivsust aga see ei muuda fakti, et tagumine pool ükskõik millisest intercoolerist teeb ainult 25% kogu jahutamisest. Suure frontal area saamine on probleemiks mitmel automudelil ja margil. Lahendustena on kasutatud näiteks õhusuunajaid (25% ava taga on 100% suurune frontal area), üksteise taga olevad intercoolereid, nii et mõlemad saavad külma õhku oma eespinnale. Kiire kritseldus:

Isegi põhja alla on intercoolereid mahutatud vastavate õhusuunajatega. Pealegi, lisaks õhk-õhk jahutuse on valikus ka ruumi suhtes paindlikum vesi-õhk variant. Jahutuse saab kõrge boosti ajaks viia vesi-metanooli sissepritsega põlemiskambrisse jpm