Eesti Saabiklubi foorum

Paddan.
See oli lihtsalt leitav wiki´st, kui tead inglisekeelset nimetust.

Algselt postitas: maxuud
Paddan.
See oli lihtsalt leitav wiki´st, kui tead inglisekeelset nimetust.

Jep, õige, oligi lihtne küsimus

Küsi siis järgmine.

Radio Mania, hommikuprogramm "Torpeedo", 88,8 Mhz, eetris 6.45-10.00

Küsimus:
Uudiste lugemise ja muu jutu taustaks mängib ühe bändi musa, nimeta bändi nimi ?

EDIT: kes oskab ka plaadi nime öelda millelt lugu pärineb saab pool punkti lisaks

Kui on liiga raske, siis annan vihjeid või võtab keegi küsimise järje üle.

Vihjed:
* bänd koosneb viiest meesliikmest, pärit Inglismaalt
* plaat "Doubt", millelt lugu pärineb ilmus 1991 ja osutus neile edukaimaks
* bändi nimes on rohkem, kui üks sõna ja üks nendest on "jesus"
* bänd ei ole kunagi käinud Eestis

P.S. Taas kord pean minema ja .
Nimelt ei olnud ka ise tükk aega hommikuprogrammi kuulanud ja mida ma siis avastasin täna, et uudiste ja jutu taustaks mängib õige mitut erinevat musa/signatuuri.
Nii et sorry !
Pean seda eksitavaks juhtumiks küsimuse koostamisel.
Pähkel teile, kivi minu kapsaaeda.

Kellel on soovi, see esitab uue küsimuse.

Jesus Jones. Ja ma ei viitsi neid sampleid läbi kuulata, et milline lugu see täpselt oli. Aga ma ei pretendeeri uuele küsimusele... Parem küsi ise uuesti ja paremini..

Jah, Jesus Jones oli tõesti see vastus mida mina silmas pidasin ning laul kannab pealkirja "Real, real, real".

Kuna keegi uut küsimust esitanud ei ole siis teen seda ise, sest siis saab mänguga edasi minna.

Millise nime andis esmalt mootorsaag "Druśba" -le selle sae leiutaja ?

Algselt postitas: maxuud
Jah, Jesus Jones oli tõesti see vastus mida mina silmas pidasin ning laul kannab pealkirja "Real, real, real".

Kuna keegi uut küsimust esitanud ei ole siis teen seda ise, sest siis saab mänguga edasi minna.

Millise nime andis esmalt mootorsaag "Druśba" -le selle sae leiutaja ?

Eilses osoonis oli sellest juttu. Sae nimi oli Taiga, aga leiutaja oli 1 eesti mees, kelle nimi ei jäänud meelde.
Leiutaja: Boris Kabur

Küsida ei viitsi, annan järje edasi.

eee... Taiga oli hoopis teine saag ju... karm riist, Druzba oli kökk selle kõrval, Taigal ju 125cc mootor ja stuff... Või siis tehti sama nimega asi uues kuues?

Algselt postitas: miku
eee... Taiga oli hoopis teine saag ju... karm riist, Druzba oli kökk selle kõrval, Taigal ju 125cc mootor ja stuff... Või siis tehti sama nimega asi uues kuues?

No ma ei julge 100% kindel olla, kuid eile väitis naljamees Koržets osoonis, et eesti mees pani leiutatud saele nimeks Taiga, aga härrad otsustasid, et Družba ("tagurpidi tõlkes" absurd) sobib paremini. Eks sellel Taigal oli siis ehk teine tulemine ka.
Mul seisis isegi maal garaažis kunagi siuke moodsama kujuga venelane, millel Taiga nimeks.

Wiki pole küll 100% usaldusväärne, aga siiski:
http://et.wikipedia.org/wiki/Boris_Kabur
Tsitaat:

Aastad 1947–1954 veetis Siberi vangipõlves, kus koos teiste pagendatud teadlastega töötas Üleliidulises Metsatööstuse Ministeeriumi erikonstrueerimisbüroos välja bensiinimootori peal töötava käsisae. Kabur nimetas mootorsaage algul nimega "Taiga", hiljem hakati seda nimetama "Družbaks".

ilmselt siis oli see Taiga teine tulemine... sest jah, ma ka mäletan seda oranzhi värvi elukat, mille mootorist on meil maal tehtud muruniiduk, mis on suuteline läbi lõikama võsa ca 2 cm jämeduselt ja võtab bensiini 10l tunnis... kui mitte rohkem. A ehe vene riist on, kõigepealt ajad kaks tundi käima ja siis kukud hullama

Aga aitab mölast Mindagu tagasi mängu juurde

Üksjagu vaikseks jäänud, ma paneks siis järgmise küsimuse üles.

Autole ehk ratastega liikurile on ajaloo jooksul jõuallikana kasutatud kõikvõimalikke mootoreid. Elektriajameid, nii alalis kui vahelduvvoolu; sisepõlemismootoreid, tavalise ja pöördkolviga; mõningaid rakettmootoreid, gaasi ja auruturbiine, ka tavalist aurumootorit. Ja kondimootorit
Aga vähemalt üht mootoritüüpi ei ole jõuallikana kasutatud, millist?
Praktikas täiesti töötav ja olemasolev mootor.

diiselmootor

ei jaga matsu... diislid ju autodel laialt levinud mootorid...

Äkki mõeldi seda masuudimootorit, nagu suurtes laevades on?

See ju samasugune kolbmootor nagu teisedki, või ei?
Pean silmas mootoritüüpi, mitte eksootilisel kütusel toimivat sisepõlemismootorit.

Huvitav, mis energiat liikumiseks kasutada annaks....

Kummimootor? Mingi üleskeeratav seadeldis (vedrumehhanism), aga see taandub lõpuks ikkagi mootorile (kondimootor, elektrimootor,....), millega vedru vinnastati.

Vee energiat on auto juures raske kasutada, kuid vesiveskite ja hüdroelektrijaamade juures on see peamiseks mootori käitajaks.

Algselt postitas: olaviv
Aga vähemalt üht mootoritüüpi ei ole jõuallikana kasutatud, millist?
Praktikas täiesti töötav ja olemasolev mootor.

Pakun päiksepatareidel töötav "mootor" või taandub see sinna elektrimootorite alla, a la energia muundatakse lõppkokkuvõtes ikka elektriks.
Samas on need ju eksperimentaalautodel kasutusel üsna edukalt.

Laevadel jah enamasti vist ikka kolbmootorid e. peamasinad (jõuseadmed nagu meile õpetati).

Voolava vee energiat ei anna tõesti auto kui ratastel liikuva aparaadi käitamiseks kasutada. Ning veeturbiin on mõnes mõttes mootor tõesti. Niiet seda võiks õigeks vastuseks lugeda.
Kuid sellisel juhul on veel üks vastus. Üritaks ka sellele pihta saada. Vihjeks, et seda mootorit on kasutatud lennukite edasiliigutamiseks, kuid autodel seda hästi kasutada ei saa.

EDIT: päikesepatarei annab energiat, edasi liigutab elektrimootor.

Pakun Ramjet. Vaevalt, et auto suudab nii kiirelt maapinnal liikuda, et seda toita

Tähtmootor? Või pead sa silmas reaktiivmootorit?

Algselt postitas: yksheikki
Tähtmootor? Või pead sa silmas reaktiivmootorit?

Tähtmootor on ka sisepõlemismootor, seega ei lähe mitte.

Algselt postitas: wilddog
Pakun Ramjet. Vaevalt, et auto suudab nii kiirelt maapinnal liikuda, et seda toita

Õige!

Ehk siis eesti keeles otsevoolu reaktiivmootor. Väga lihtsa ehitusega, sisuliselt liikumissuunas asetsev toru milles mingitsorti kütus põleb ja tõukejõu tekitab. Kuid töötamiseks peab mootor edasi liikuma ehk õhk mootorisse sisenema helikiirusel või üle selle. Kolme ja neljakordsel helikiirusel muutub töö juba päris efektiivseks. Autodega pole need aga saavutatavad

Lennukitel ja helikopteritel on neid mootoreid siiski kasutatud ja päris head näitajad on kuid tõsine puudus on, et need hakkavad tööle alles suurtel kiirustel. Tuntuim lennuk, mis ramjeti kasutab on SR-71 ehk Blackbird. Startimiseks oli tavaline turboreaktiiv. Päris lahe lennuk, uurige netist.

Tegelikult võib olla veel kolmas vastus ka - stirlingi tsüklil baseeruv mootor. Kuid ma pole kindel, kas neid töötava mudeline laboriski on valmis ehitatud.

wilddog jätkab, herr suur saab boonuspunktid

Mis nime kannab Saab-i loodud vertikaalset tõusu ja -maandumist võimaldav aparaat?

Skeldar?

õige!

Saab’s Skeldar is a fully autonomous, lightweight, unmanned helicopter. It can hover and perform vertical take-off and landing (VTOL) with a minimum of field preparation or additional equipment. The system is designed to support military as well as civil operations, national and international missions, and to operate during day and night. Potential applications include target acquisition and designation, surveillance, reconnaissance, and electronic warfare. Weighing 150kg, Skeldar has a maximum speed of 100km/h, 4-hour operating endurance and a range of up to 100km.

fofa, jätkab