Eesti Saabiklubi foorum

Intressi arvestamine ja maksmine on kaks erinevat asja. Võib arvutada ka nii, et laenu tagasimakse on fikseeritud summa, arvutad välja kogu intressi ja jagad selle samuti fikseeritud osadeks(sisuliselt annad siis laenuperioodi esimeses pooles väiksema intressi näol intressita laenu ja hiljem saad selle tagasi). Kui nii arvutati, siis selle laenu reaalne intress on 300%.

See jääb mulle isiklikult muidugi kaugeks, kuidas saab vanema ja seega eeldatavalt elukogenuma inimesega nii olla, et kohe üldse lugeda ega arvutada ei oska.... aga kui vaadata kisa SMS laenude ümber, siis paistab see uus trend olema ja parastama ei hakka.

Algselt postitas: Homer

Algselt postitas: Rästas

Ostja maksis esimese maksena sisse 1/3 auto hinnast, summas 5000 krooni + lepingutasu 1000 krooni. Igakuine väljaostumaks on 458 ja intress 1400 krooni. Maksed on võrdsete osadena 24 kuuks. Kokku tuleb auto hinnaks ligi 45 000 krooni (väljaostumakseid kokku a' 11 000 kr, intresse 34 000 kr).

Ps kelle nimel auto registris on? Kui müüja nimel ja üleandmise akti pole olemas (või on müüjal siiski eksemplar ostja allkirjaga?), siis saaks müüja rahulikult pihtide vahele võtta (mille alusel siiani üldse makstud on, kui auto üle andmata?)

Helistasin, küsisin, kelle nimel auto tehnilises passis on?
Nüüd on asi küll imelik
Auto ei ole selle firma nimel, kes selle ostjaga ostu-müügilepingu sõlmis. St, MÜÜJA on ise auto kasutajana tehnilises passis. Auto omanikuks on firma, kelle kohta pole lepingus sõnagi.
Võimalik, et müüjal on sellelt omanikfirmalt volitus auto müümiseks, aga siis peaks olema lepingus sellekohane märge.

Omanik: juriidiline isik (kelle kohta lepingus andmed puuduvad)
Kasutaja: juriidiline isik (auto müüja, lepingu üks pool)
Vastutav kasutaja: füüsiline isik (ostja, lepingu teine pool)

Algselt postitas: napoleon
Intressi arvestamine ja maksmine on kaks erinevat asja. Võib arvutada ka nii, et laenu tagasimakse on fikseeritud summa, arvutad välja kogu intressi ja jagad selle samuti fikseeritud osadeks(sisuliselt annad siis laenuperioodi esimeses pooles väiksema intressi näol intressita laenu ja hiljem saad selle tagasi). Kui nii arvutati, siis selle laenu reaalne intress on 300%.

Intress peaks olema igal juhul välja toodud. Minu teada küll kusagil ei kasutata sellist intressi jagamist võrdseteks osadeks, vaid ainult laenujäägilt. 200% laenujäägilt ongi ca 300% algsummalt sellise perioodi puhul.

Algselt postitas: Rästas

Algselt postitas: Homer

Algselt postitas: Rästas

Ostja maksis esimese maksena sisse 1/3 auto hinnast, summas 5000 krooni + lepingutasu 1000 krooni. Igakuine väljaostumaks on 458 ja intress 1400 krooni. Maksed on võrdsete osadena 24 kuuks. Kokku tuleb auto hinnaks ligi 45 000 krooni (väljaostumakseid kokku a' 11 000 kr, intresse 34 000 kr).

Ps kelle nimel auto registris on? Kui müüja nimel ja üleandmise akti pole olemas (või on müüjal siiski eksemplar ostja allkirjaga?), siis saaks müüja rahulikult pihtide vahele võtta (mille alusel siiani üldse makstud on, kui auto üle andmata?)

Helistasin, küsisin, kelle nimel auto tehnilises passis on?
Nüüd on asi küll imelik
Auto ei ole selle firma nimel, kes selle ostjale müüs. St, müüja on ise auto kasutajana tehnilises passis. Auto omanikikuks on firma, kelle kohta pole lepingus sõnagi.
Võimalik, et müüjal on sellelt omanikfirmalt volitus auto müümiseks, aga siis peaks olema lepingus sellekohane märge.

Omanik: juriidiline isik (kelle kohta lepingus andmed puuduvad)
Kasutaja: juriidiline isik (auto müüja, lepingu üks pool)
Vastutav kasutaja: füüsiline isik (ostja, lepingu teine pool)

Tuleks kindlaks teha, kas ostja on üleüldse all kirjutanud mingitele paberitele auto vastuvõtmise kohta, või eksisteerib ainult leping (äkki ostja on ainult heauskselt autot hooldanud ja makseid tasunud siiani). Kui akti pole, saab vast küll vaielda, et auto ei vasta kokkulepitule ja keelduda tagantjärele vastuvõtmisest. Kuidas on lepingus määratud omanikuvahetus laenu lõpliku tasumise korral (kui müüja pole üleüldse omanik)?

Kui ostja poolt allkirjastatud paberites auto omanikfirmat ei eksisteeri, siis võib-olla on võimalus müüja tahtlikule petmisele rõhuda.

Kuidas nende lepingutega on? Siiani olen aru saanud, et omanik võib volitada kellegi ennast esindama ehk ostu-müügi lepingul on müüjaks ikkagi omanik ja volitatu on omaniku esindaja. Kui nii, siis on see leping õigustühine.

OT: homer, intressi arvutamisega rääkisingi sellest, et arvutatakse laenu jäägilt, aga arvutatakse välja kogu intress ja jagatakse maksed samuti võrdeteks osadeks. Keenjustel* on nii lihtsam fikseeritud tagasimaksega graafikut teha, kui nad liita, lahutada, korrutada ja raskustega ka jagada oskavad, siis astendamine käib juba üle jõu. Näiteks hansapank on nende peale mõelnud ja ei lase kalkulaatorisse suuremat intressi kui 20 panna(see javascript oma arvutisse salvestada ja kontroll maha võtta on ju veel keerulisem kui astendamine):D

* kirjaviga on sihilik

Täna müüjat ei tabanud. Eile ostja helistas ja küsis, kas müüja on laupäeval kohal. Telefonis vastati, et jah, laupäeval on tööpäev. Täna teda ei olnud ja telefon on välja lülitatud ("postkastis").

Lepingu järgi ei ole auto ostja omand.

5. Sõiduki omandi ja valduse üleandmine
5.1 Sõiduki omand jääb lepingule allakirjutamisel Müüjale ja Sõiduki valdus läheb üle ostjale.

7. Garantiid
7.1 Sõiduk kuulub Müüjale omandiõiguse alusel ning Ostja saab lepingu alusel sõiduki omanikuks alles pärast Lepingu tingimuste tähtaegset ja tingimusteta täitmist.

Leping algab nii:
FIRMA NIMI OÜ, registrikoodiga 12345678, keda esindab juhataja EES- ja PEREKONNANIMI, isikukood 1234567890011, (edaspidi nimetatud MÜÜJA)

Tehnilise passi järgi ei ole lepingus olev auto Müüja oma. MÜÜJA on tehnilises passis kirjas auto kasutajana.
See firma, kellele auto teh. passi järgi kuulub, ei ole lepingus ära märgitud (mitte kõige pisemat viidet ka ühegi volituse või auto tegeliku omaniku kohta).

Olemasoleva "pildi" järgi saan mina aru nii, et Auto kuulub X firmale, kes on selle andnud kasutada Z firmale. Ja Z müüb seda ühele eraisikule, kui oma vara. St auto üks kasutaja müüb autot järelmaksuga teisele kasutajale.

P.S. Müüjal oli õigus ARKis Ostja auto kasutajaks registreerida (ta lasi seda ARKis teha).

Oletasin, et mõlemad firmad kuuluvad ühele ja samale omanikule (e. müüjale). Ei kuulu.

Brrr...

Algselt postitas: Homer
Tuleks kindlaks teha, kas ostja on üleüldse all kirjutanud mingitele paberitele auto vastuvõtmise kohta, või eksisteerib ainult leping (äkki ostja on ainult heauskselt autot hooldanud ja makseid tasunud siiani). Kui akti pole, saab vast küll vaielda, et auto ei vasta kokkulepitule ja keelduda tagantjärele vastuvõtmisest. Kuidas on lepingus määratud omanikuvahetus laenu lõpliku tasumise korral (kui müüja pole üleüldse omanik)?

Kui ostja poolt allkirjastatud paberites auto omanikfirmat ei eksisteeri, siis võib-olla on võimalus müüja tahtlikule petmisele rõhuda.

Lepingus on olemas punkt:

4. Sõiduki vastuvõtmine
Ostja kinnitab, et ta on teadlik vastuvõetava sõiduki tehnilisest seisukorrast ja nähtavatest puudustest, et tegemist on pruugitud sõidukiga, mille tehniline ressurss on osaliselt kasutatud ja seetõttuteatud osad või sõlmed võivad purunevad ja vajada vahetamist. Sõidukil ilmnenud või tulevikus ilmnevatest puudustest tingituna ei ole Ostjal õigust nõuda Müüjalt kompensatsiooni või maksegraafiku muutmist. Ostja on teadlik, et sõiduki vastuvõtmise hetkest läheb temale üle sõiduki valdus, millega kaasneb suurema ohu allika valdaja vastutus, sõiduki juhusliku hävimise, purunemise või väärtuse vähenemise riisiko; samuti kohustus teostada nendest õigustest ja vastutustest tulenevaid kõiki vajalikke toiminguid Riiklikus Autoregistrikeskuses, Liikluspolitseis, Liikluskindlustuses ja teistes riigiasutustes ning kolmandate isikute ees. Antud sõidukil puudub Müüja- ja tootjapoolne garantii.

Eraldi akti ei ole.

Tegelt tahaks ka sõna võtta .... aga vajaks natuke informatsiooni eelnevalt.
Esiteks, kes on auto omanik ning teiseks, kes on müüja. Et ehk siis oleks nagu tunduvalt lihtsam midagi asjast arvata. Nu ja loomulikult võiks siin olla näha siis see põhiline arutelu keskpunkt ... ehk mida siis lõpuks ikka müüdi/osteti. Arvan nimelt et kui abi paluti siis ära häbene vaid räägi välja.
Kui see on mingi korduv tegevus siis kindlasti meie kalli kodumaa avarustest leidub mõni foorumi kasutaja, kes on nende kodanikega kohtunud.

Hmm, sellel isikul ("müüjal" ) peab olema täielik volikiri antud toimingute teostamiseks. Kui seda pole siis on kehvasti-temale.

Algselt postitas: will
Hmm, sellel isikul ("müüjal" ) peab olema täielik volikiri antud toimingute teostamiseks. Kui seda pole siis on kehvasti-temale.

Ilmselt on üks ostu-müügileping veel vahel ja ma usun, et volitus (ARKi jaoks) ka olemas.

Kui rääkida sellest vahepealsest ostu-müügilepingust, siis olnuks kohustus viie päeva jooksul sõituk uue omaniku nimele ümber registreerida. Seda pole tehtud. Selle pärast ongi Müüja ja omanik erinevad.

Müüjaga sai kolmapäevaks kohtumine kokku lepitud. Saab asjad ära räägitud/lahendatud.

EDIT: 08.08.07
Auto üleandmise-vastuvõtu aktiga tagastatud. Müüja nõudis esmalt 5000 krooni leppetrahvi.
Ostja maksab läbirääkimise tulemusel "kooliraha" 2500 krooni leppetrahviks.
Leping lõpetatakse järgmisel teisipäeval (14.08). Sellekohase dokumendi pidi väljastama raamatuipidaja, kes on hetkel puhkusel.
Leping lõpetatakse poolte kokkuleppel ning kummalgi poolel ei ole teisele poolele ühtegi pretensiooni.

Ma küsisin intressi jaotamise kohta. Ning ütlesin, et mina isiklikult näen, et selle lepinguga müüakse raha.

Vastus: tema hindas lepingus oleva auto tegelikult 38 000 krooni vääriliseks ja see, et lepingus on auto hind 15 000 ning intress 300 % igakuisest väljaostumaksest, on selleks, et auto müüja on (tema enda sõnul) eelkõige omakasu peal väljas - tema ajab oma äri nii ning kaitseb end niiviisi ka maksuameti eest.

Tema majandusaasta aruandes on intressitulu 2 korda suurem kui müügiutulu. Müüja ütles, et tal on mitu asja antud kohtusse. Seega tal peab olema hea juriidiline või inkassofirma katus.

Maksete tähtsus on loetletud ka punktis:
2. Osamaksed
2.7 Lepingu täitmise käigus müüjale laekunud summade arvelt loetakse esimeses järjekorras tasutuks võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud, seejärel viivis, leppetrahv, intress ja kõige viimases järjekorras põhisumma.

Tsiteerin tänaset EPL-st

Jürgen Ligi: Olen ka ise liisingufirmalt petta saanud, sest pole saanud katkestada auto kasutusrendilepingut, ja leian, et tarbijakaitse on finantssektoris aktuaalne teema. Tarbija ei sõlmi lepingut mitte kirjaoskmatusest, vaid usaldusest lähtudes ja teda saab kuritarvitada.
Selles mõttes peab tarbijat kaitsma. Küll ei tea ma seda, kas kirjaoskust on võimalik ühe valdkonna piires eraldi arendada. See rumalus jääb inimestel ikka alles.

yks arvamus lyhidalt:
võõrandada saab asja VAID OMANIK. seega see firma ei saanudki seda autot talle myya, sest auto omanikuks on ju eraisik.
hiljem võinuks omanik hakata autot otsima ja tagasi nõudma.

Algselt postitas: ivomets
yks arvamus lyhidalt:
võõrandada saab asja VAID OMANIK. seega see firma ei saanudki seda autot talle myya, sest auto omanikuks on ju eraisik.
hiljem võinuks omanik hakata autot otsima ja tagasi nõudma.

Auto kuulub juriidilisele isikule, mida müüb teine juriidiline isik eraisikule (järelmaksuga). Tal on olemas ilmselt nende kahe jur. isiku vahel sõlmitud ostu-müügileping, mille alusel tal on õigus asja edasi müüa.