Eesti Saabiklubi foorum

Pildid olid megasuured, aga praeguseks on need oluliselt väiksemaks tehtud. Cyber tubli.

huvitav lähenemine asjale.siia lisan ka omapoolsed mõtted:

muidugi me saame aru, et sellise magnetisysteemi puhul on tegemist Focault´i vooludega mis alluvad täielikult Lenzi reeglile: nad valivad need teed ja suunad, et oma mõjuga võimalikult tugevalt vastu panna neid esile kutsutud põhjusele. Et mida tugevam pysimagneti pooluste vahe , seda tugevam vastasmõju. Muidugi need jõud on seespidised ja jagunevad ristlõikes ebayhtlaselt: need justkui tõrjutakse pinnale. Seda nähtust nimetatakse skinnefektiks ( tulnud inglise keelsest sõnast skin- nahk) ehk pinnanähtuseks. Seepärast on vajalik kasutada magnetvoo paremaks ärakasutamiseks väiksemat ristlõiget, läbi mille tungivad Lorenzi jõud. Samuti peaks häid tulemusi saama pysimagneti asendamisel pooliga.ja sellisel juhul mängib tähtsust induksioonivoolu suund. (Kui läheb valetpidi, siis efekt haitub ja pooli poolt tekitatud omamagnetmoment pyyab nõrgendada välise voo muutumist.

Aga selline katsetamine on alati huvitav ja tavalislet kõikidel katsetajatel jääb puudu vaid see väike samm, just see kõige pisem, et asi kasulikuse poole peale hakkaks toimima.
Aga jõudu proovimisel

saabnetis saab uustulnuk jõhkramalt peksa kui Ilmar Raagi dok filmis...aga see selleks. Kas antud süsteemiga mingit riski faktorit ei kaasne? Huvitav kui kütte paaki panna vana hea keeduspiraal kas oleks sama effekt? vast oleks sõites hirm nii vali et kütet kuluks vähem.

väike seletus ka:
siinsel joonisel on kenasti näha, kuidas magnetvälja toimel yhed molekulid on oma positiivse otsa negatiivse laengu poole ja negatiivse otsa pos. laengu suunas.

Lisatud failid

Rahu, ainult rahu ... Saabnetis olemas meil ju Leidur Leo ja Jaan Tatikas ... Päris sellist materdamist ei ole hea lugeda, kuigi väike sarkasm on ju kah edasiviiv jõud millegi tõestamisel.

Natuke OT, aga ..

Tugeva magnetvälja mõju ei maksa alahinnata tegelikult. Eksisteerib palju sellist, millest ükski füüsikaõpik midagi ei pajata.

Suur idanaaber tootis ja müüs ammu juba veekraani otsa käivaid magnetpadruneid, millest läbijooksnud kraanivesi tõepoolest ei moodusta kõva katlakivi, vaid pigem midagi sellist kohupiimalaadset (päris oluline kui palju vett keedetakse, näiteks destillaatoris).

Ülikoolis olid need edukalt käigus ilma, et kari doktorikraadiga keemikuid osanuks nähtust atomistlikul tasemel korralikult ära seletada.

Kas analoogiline nähtus võiks ka kütusekulule kaasa aidata .. raske öelda. Kindlasti on veemolekulide korrastamine ja suunamine palju kergem kui tohutu kirjul seltskonnal vähepolaarsetel alkaanidel, aromaatikal jms mis bensiini moodustavad. Kui ta aitaks näiteks aurustumiskiirust või põlemiskiirust ühtlustada, siis võiks ju kasu olla.
Kütusekulu langus oleks siis täielikuma põlemise tulemus.

Ise küll usuks alles tõsiste katsete järel.

Algselt postitas: Tan
...
Ise küll usuks alles tõsiste katsete järel.

Need katsed on sarnase tööpõhimõttega kütusesäästuvidinatega juba tehtud. Madman viitas eespool ühele lehele, kus omakorda on selline link: http://www.epa.gov/orcdizux/consumer/reports.htm.
Niipalju kui mina jõudsin erinevaid testitulemusi uurida, kippus nende testide järeldus olema ikka samasse väravasse: erinevust nn puhta masinaga ei olnud.

Kindlat kütusesäästu annavad ikka varuratta väljaviskamine, õige rehvirõhk, õrnem jalg ning enne sõitu korralik kempsuskäik.

Algselt postitas: kaarel
...
Need katsed on sarnase tööpõhimõttega kütusesäästuvidinatega juba tehtud. Madman viitas eespool ühele lehele, kus omakorda on selline link: http://www.epa.gov/orcdizux/consumer/reports.htm.
Niipalju kui mina jõudsin erinevaid testitulemusi uurida, kippus nende testide järeldus olema ikka samasse väravasse: erinevust nn puhta masinaga ei olnud.
...

No ma pidasin silmas konkreetset seadet ja tõsiseid katseid. Sellised nagu seal, kus alguses on mingil ühel vanal saral pidur peal ja pärast mitte, pole IMHO mõtet isegi dokumenteerida.

Aga su väljapakutud säästuplaanid on kindlasti toimivad, lisa sinna veel kaalujälgmine

Mina lähen homme poodi ja varustan end füüsika õpikutega.

http://www.epa.gov/orcdizux/consumer/de ... lysis1.pdf peaks olema suht sarnane apastraat.
Tsiteerin:

The Super FUELMAX is described by the manufacturer as a set of two magnets made with “a neodymium blending”.

ja

The manufacturer claims that, “After going past the FUELMAX device, the hydrocarbon chains are fractured into smaller pieces by resonance, and now positively charged the fuel molecularly attracts the air for better oxidation.”

Kokkuvõte on aga sootuks selline:

The EPA concludes the following from the testing conducted on these two vehicles: the Super FUELMAX device has no effect on fuel economy or exhaust emissions.

Arvestades (minu arust) suht sõltumatut testijat, päris korralikku portsu testkilomeeterid, ei julgeks ma konkreetset testiseeriat lugeda päris umbluuks. Tõsi ta on, et EPA (Environmental Protection Agency) poolt läbi viidud katses polnud kasutusel päris sama seade, mille hr Rpm kokku pani, kuid tööpõhimõte peaks olema siiski sama.

Algselt postitas: Tan
No ma pidasin silmas konkreetset seadet ja tõsiseid katseid. Sellised nagu seal, kus alguses on mingil ühel vanal saral pidur peal ja pärast mitte, pole IMHO mõtet isegi dokumenteerida.

Millegipärast tundub see EPA olema samast sarjast nagu "sõltumatu Šveitsi juukseinstituut":bs:
Muide. Õlle kõrvale tuli selline täiesti lambist mõte: Kas sellise supermagnetiga kapoti avamine ka võimalik on:wtf:

Siit oleks selle saanud odavamalt
http://cgi.ebay.com/ebaymotors/Fuel-Mag ... 0219881101
:thumb:

Ei, Iisak - kahjuks on EPA selline hull riiklik agentuur USA-s, kelle kleepsud kippusid mõnda aega tagasi enam-vähem kõiki arvutimonitore kaunistama. Kontrollib üle lombi vist enam-vähem iga p...ulaskmist. Päris pesupulbriinstituudiga tegu ei ole. :

total OT: Wikipedias oli hoiatav jutt, et neid neodüümmagneteid pole hea mitmekaupa alla neelata, kuna nad võivad soolikad kokku pigistada või nt südamestimulaatori ära rikkuda.

Algselt postitas: iisak
Millegipärast tundub see EPA olema samast sarjast nagu "sõltumatu Šveitsi juukseinstituut":bs:
Muide. Õlle kõrvale tuli selline täiesti lambist mõte: Kas sellise supermagnetiga kapoti avamine ka võimalik on:wtf:

Tavai, Eleri - tule nädalavahetusel salaja Tartu ja hakkame neid jubinaid tootma!
Ma sain ühe salajase lehe pealt joonise ka kätte:

MAKE A FUEL MAGNET.
http://www.magnetswork.com
:headbang:
PS ärme ühelegi autotootjale sellest räägi, muidu nad teevad kõik autod ökonoomseks.
PPS ei ole leidnud ühtki lehte, kus oleks mõni tõsiseltvõetav uuring asja toimivusest. Reklaamitakse nagu vesipiipu, mis tervisele head teeb.

Algselt postitas: Eleri
Siit oleks selle saanud odavamalt
http://cgi.ebay.com/ebaymotors/Fuel-Mag ... 0219881101
:thumb:

Algselt postitas: iisak
Muide. Õlle kõrvale tuli selline täiesti lambist mõte: Kas sellise supermagnetiga kapoti avamine ka võimalik on:wtf:

ole nüüd. "ainus rõõm on ära panna"

las ta katsetab. ning las mõõdab ilma leiutiseta oma kulu ära. tõik, et sel teemal kirjandust on,
võiks ideaalmaailmas muuta inimese avatumaks (tema jaoks) uutele teooriatele.

las ta katsetab. ning las mõõdab ilma leiutiseta oma kulu ära. tõik, et sel teemal kirjandust on,
võiks ideaalmaailmas muuta inimese avatumaks (tema jaoks) uutele teooriatele.

asi on ju ära katsetatud, mythbusters tegi seda, ja just nimelt selle ebay komplektiga. ei toiminud mingit pidi. mitte, et ma kellegi hoogu tahaks maha tõmmata.

kaarel: kohtume laupäeval seal......

Mimoodi te "seal" laupäeval kohtute? Ma ei näe teid sama ürituse nimekirjas mõlemaid..

kaarel ütles ju et salaja noh, me ei saagi olla ühel üritusel kirjas, mudu poleks ju salaja:D

Algselt postitas: Tan
Natuke OT, aga ..

Tugeva magnetvälja mõju ei maksa alahinnata tegelikult. Eksisteerib palju sellist, millest ükski füüsikaõpik midagi ei pajata.

Suur idanaaber tootis ja müüs ammu juba veekraani otsa käivaid magnetpadruneid, millest läbijooksnud kraanivesi tõepoolest ei moodusta kõva katlakivi, vaid pigem midagi sellist kohupiimalaadset (päris oluline kui palju vett keedetakse, näiteks destillaatoris).

Väidetavalt vee puhul on mõju hoopis vees lahustunud (või väga peened tahked osad) ainetele/ühenditele. Bensiinis aga pole midagi sellist ... või peaks juurde aretama mingi "raua veski" süsteemi . Või mõjutaks kütust ultraheliga .
Tegelikult igasugune isearetus/katsetamine ei ole ju paha, palju hullem on ju valmis "super-puper" värgi ostmine.

mul foto tehtud, kiirsel 90km/t 5.2L/100km saab 9-5 2.3LPT

Tere jälle, mind tegi rõõmsax asjaolu et kui sain ta sügisel tõeliselt hea inimese käest siis võttis trassil Tallin-Tartu 11-12 ja linnas rohkem, Statoili kütusega juba10-11 vahel ja mergiga 9-10 vahel mingit tähtsust pole ülitäpsel mõõtmisel kuna kõik mõõtmised on tehtud ühe ja sama vahendiga siis proportsioonid on enamvähem õiged ja ma juba teadsin palju ma tavaliselt saan paagitäiega sõita, nii et tunda on seda kohe ja kuna nüüd kõigub kütuse näit 6-7 liitri vahel siis minujaox rõõmu kui palju, masin on 2001 ja läbisõit umbes 2-3 saja vahel, sõidustiil on ikka sama , esimene süsteem oli plast toruga kuna huvitas lihtsalt teooria kontroll aga see lagunes ära külmaga kannatas besu aga soojaga mitte, ja kui sõitsin paar kolm päeva ilma siis olid vanad numbrid tagasica 10l/100, peale vasktoruvärgi paigaldamist asi korras.

Kas kulu loed SIDilt või oled arvestanud paak-täis meetodil?

Algselt postitas: rpm
võttis trassil Tallin-Tartu 11-12 ja linnas rohkem, Statoili kütusega juba10-11 vahel ja mergiga 9-10 vahel

Su autol on miskine viga külges! Või sõidad pidevalt täislastis autoga, millel lisaks jalgrattad katusel.

SID-i, näit on paak tühi süsteemiga balansis, ega ise ka algul ei uskunud, aga kui kilometraaz on paagitäiega kolmandiku suurem(tavaliselt nullin uue paagiga ära).

Loodan et see "viga" areneb edasi ja lõpuks on tulemused ka uue ja korras auto suhtes tõsiselt võetavad, kunagi alguses keegi siin foorumis ütles et alla 9 litra pole mõtet lootagi Aeroga (bensiin) ja nüüd siis kuulen et igati normaalne on sõita 6 litraga huvitav nüanss.