Eesti Saabiklubi foorum

eee.....ööö nii järsku ei oskagi öelda. ise küll kahtlustaksin, et seal kangi mehhanismis, rooli juures on midagi kinni kiilunud. No seoses selle süütelukuga, mis lukustab tagurpidikäigu sisse. Kas see sul toimis ennem ilusti-siis võti tuli välja vaid siis, kui tagurpidi käik sees oli ja lukustas käigukangi ilusti ära????
Et nüüd käigukasti kaanes lukustusmehhanism kinni jääks-no teoreetiliselt võimalik.

Seal roolisamba all on kaks sisekuuskantvõtmega keeratavat polti, millega regullitakse '''käikude vahesid'', ehk siis käigukangi käiku. Kui see regull on vale ei lähe ka käigud hästi sisse..

Sai nüüd vist piisavalt segane jutt;)

Käigukangi lukk töötab naljakas ongi see, et kuna neljas on sees siis ei saa süütevõtit kätte. Logistasin käigukasti juures ka seda hooba mis sinna sissel läheb. Ei aidanud. Võib -olla logistasin valesti.

pean mainima, et see SAAB on nüüd minu oma ainult paberite järgi. Autoga tegeleb edasi minu isa.

Omale võtsin asenduseks samaväärse auto. 1974 Volvo 142

Edastan küsimuse:
Saabil armatuuritulede sättimise reostaat surnud.
Kas annab mingi oomipoe tükiga asendada või on seal midagi väga spetsiifilist?

Plaanis nädalavahetusel nüüd siis isale kuuluva Saab 96 käigukasti vahetus. Kas keegi kirjeldaks protsessi? Mootor tuleb ka vist maha võtta ? Mis on kitsaskohad.


Muide selle autoga tegelen ma nüüd ise. Saabiga hakkan uuesti sõitma siis kui endale meelepärase klassiku leian

yks kitsas koht on saada kätte sumbutaja esimene ots.
enneb peab tulema välja kõrvalistuja poolne ots; samal ajal juhipoolne ots kuskile starteri peale ajada.kuigi see võib ka rippu jääda.
teine kitsaskoht on starteri alumise kinnituspoldi keeramine
selleks juhipoolne mootoripadi vabastada ja karteripõhjast motot yles tunkida, et pika padruniga eest ligi pääseks.
ennem sumps lahti võtta.

Kust sa siukesi Volvosid välja võlud? Väga äge! Omal ajal (4-5 aastat tagasi) sai ka kõvasti 142/144 kiibitsetud, aga saadavalolevad olid üpris jubedad sarad. Ostamata jäigi. Muidu on ikka väga karismaatiline auto. Kuigi tundub, et mitte kõigile pole antud selles ilu näha Kuidas sõiduomadused võrreldes Saab 96ga on? (et siis päris OT ei läheks:))

Sõiduomadustelt on nad ikkagi erinevalt tagavedu oma heade omadustega vs esivedu enda omadega.
Talvel on Volvoga lõbusam kuigi tuleb mainida, et ta on väga stabiilne libedaga ja korrigeerida on lihtne kui külje ette lased (tänu oma 55/45 kaalujaotusle mis oli tolle aja kohta tase ja on ka preagu)
Saabi rool on oluliselt kiirem ja täpsem kuigi pöörderaadius on Volvo kasuks (saabil nigel - volvo puhul lause hämmastab kuidas nii suurt autot on võimalik nii väikse pinna peal ringi keerata) Pöörderaadius oli tollal ka selle auto reklaamlause. Volvo iste on mugav nagu Saabil. Ruumi on Volvos muidugi rohkem aga see on ka loogiline kuna tegu mitu klassi suurema autoga.
Muuseas naljakas oli lugeda ühte 1974 USA autoartiklit kus sellest volvost räägiti - compact size 2 seat saloon with good fuel economy. Eks seal riigis olid see aeg teised arusaamad. Tegelikult pean ütlema, et ei ole Saab ega Volvo üksteisest paremad. Mõlemad on head, soojad, põhjamaa autod. Mis on väga hea teelpüsivusega libedates oludes. Volvo üllatas ausalt sellega, et kui stabiilne võib tagaveoline auto olla

HURRAA jõudsin garaazist tagasi üks tunnike tagasi. Kast vahetatud.
Sain mootori tagasi. Homseks jätsin voolikute, juhtmete, kapoti ja esikandle installi.
Suured tänud Ivometsale, kes oli telefoni otsas abiks hüva nõuga.

Algselt postitas: stennadi
(saabil nigel - volvo puhul lause hämmastab kuidas nii suurt autot on võimalik nii väikse pinna peal ringi keerata)

Märksõnad esivedu vs tagavedu. Esiveolise rattaid ei anna lihtsalt nii risti keerata kui tagaveolisel. Vaata või mersusid, mille ratas välja keerates lausa viltu all on.

Täna seda 96-t ehitades sain sellest aru jah

OT: Volvost rääkides oli 142 (tumerohelist värvi, muidu kõik muu sama) minu vanemate kõige esimene välismaine auto. Pidas maal elamise oludes väga hästi vastu, isa katsetas korduvalt, kui mitme kiloga masina kandevõimet ületada saab.

Kuidas küülikul juhtmed starteri külge käivad? Omaarust panin õigesti, aga starter ei tee piuksugi.

Algselt postitas: Cyber

Algselt postitas: stennadi
(saabil nigel - volvo puhul lause hämmastab kuidas nii suurt autot on võimalik nii väikse pinna peal ringi keerata)

Märksõnad esivedu vs tagavedu. Esiveolise rattaid ei anna lihtsalt nii risti keerata kui tagaveolisel. Vaata või mersusid, mille ratas välja keerates lausa viltu all on.

Mis asja! Audi 100 aastast 85 ja edasi keerab oma pikkuse kohta ikka väga hästi. Siin mängib suuresti rolli ka telgede vahe, aga siiski.

Mul on 1984 a passat mis on suht koht sarnane auto audi 100ga (pigem siiski 80/90 ga aga suurusklass suht sama) ja see nüüd küll väga ei hiilga pöörderaadiusega.

Ivometsale kasti vahetusest.

Kõik läks ilusti, ainuke jama on see, et vana kasti küljest ei saanud siduritoru elusalt kätte. Probleemile lahendus olemas kuskil varuosavirnas peaks üks olema. Puudu on veel uus käigukasti õli ja peale seda on vaja sidur õliga täita ja õhutada.
Mootor läks peale paremini kui ma arvasin. Kõik laabus. Järgmisel nädalavahetusel tahaks auto lõpuni kokku panna (kapott iluvõre).
Põhjus miks autot kokku ei pannud on see, et starter ei hakanud tööle. Kardan et lõhkusin ta ära (nimelt pillasin maha). Starter lihtsalt ei tule järgi. Isegi vist tõmberelee ei tee plõksu. Väga võimalik, et panin lihtsalt juhtmed valesti. Kuidas nad sinna käivad?

3 juhet sel ongi.
2 tk käivad suure mutri alla ja väike pistik pistiku otsa.
ja muidugi ära mootori massi unusta!
ja aku võiks ka peal olla ja täis laetud.

Nonii
seis selline
autol sidur ei lahuta (pedaal käib väga kergelt) Sidurisse sai uus õli sisse, süsteem ära õhutatud, aga ei aita.

Käima ka ei saa kuna starter ei tule järgi, juhtmed õigesti, aku peal aga midagi ei toimu nagu. Tõmberelee ei tee ka häält

Siduri probleem oli järgmine:
Siduritoru keere oli kannatada saanud ja õli jooksis sealtkaudu välja.

Starterile pole veel pihta saanud