Eesti Saabiklubi foorum

Ainsaks suuremaks pudelikaelaks jääb sisselaskes turbo inlet toru (too hõbedane metallist, mis otse turbosse läheb). Seda just 97-99 mudeliaasta puhul. Mujal torude läbimõõtu suurendades midagi ei võida. Kui auto on vana, siis 2,5" donwpipe, koos kattidega jääb minu silmis väikseks. Väga keeruline on saavutada 200kW ohutult. 3" downpipe või 2,5" ilma kattideta oleks üks lahendus.

Aga mis selle inlet toruga ette olete võtnud, on sinna kohe mingi parem valmis tükk olemas või on kõik custom teema? Turbo tuleks kindlasti Mitsu, aga kaugele originaal pruunide pihustitega minna saab? Väljalaske teeks ise selliselt, downpipe 3", edasi 2,5", keskel reso ja lõppu otseläbi pott. Tea kas jääb väga lärmama? Iseenesest on see turbo kuumkoda nii väike, et see ise juba poole summutit:)
Aga olete selles ikka väga kindlad, et sellest 53mm sisemõõduga torust käib 200kw jaoks piisavalt õhku läbi?

Minu puhul käis sealt 53mm torust läbi 1500mg/c õhku, mis on üsna palju. Seega sinu puhul peaks sellest torust täitsa piisama. Oluline on vabana hoida õhuvõtu ning turbo vahelist torustikku. 2000+ turbo inlet toru peaks sobima sulle. Kas see nüüd bolt-on ka külge läheb, jään vastuse võlgu. Et saada hingamist eriti vabaks, pannakse selle asemele 2006+ inlet toru (kobra), kuid see nõuab turbo kompressori sisselaske treimist.

Aga nt selline asi. Kui puudub huvi ja vajadus sõita kruusateedel. Siis see õhuvõtu toru, mis esivõre tagant läheb õhupuhasti kopsikusse, nagu "ringi keerata", et liikudes surub õhk ennast ise juba sisse, kas see annaks mingit effekti?

Sa ei saa seda ringi keerata. Torul on üsna mitu suur kurvi. Vesi oleks esimene asi, mis siis filtrisse lendama hakkaks. Ei soovita teistpidi keerata. Pane parem uuema otsa diisel snorkel. Minu teemas on juttu sellest.

+ tavaline sportfilter , kas näiteks JR või KN , ja kindlasti Forge by-pass klappi.

Minu kogemusel toimib ka originaal By-Pass piisavalt hästi. Mingit suurt kasu sellest klapist oodata ei tasu. Originaal õhufilter jääb jah sellise jõu juures nõrgaks.

orig.bypass kannatab kuni 1,7 bar rõhku.

Hiljuti paigaldasin Forge klappi , ja ma tunnen vahet väga hästi orig. võrreldes.
Turbo lag läks väiksemaks ja kiirendus paremaks. Turbo hakkab kohe kõvasti tõmbama.
Orig. võibolla kannatab rõhku küll , aga tunne et Forge hoiab paremini kompressionit ja teeb oma tööd kiiremini.

Kontrollisid üle ka, kas originaal bypass üldse toimetas korralikult? Kahtlane, et paljalt bypassi vahetusega persega tuntavat vahet tunned. Kui jämedad on Saabil üldse vaakumvoolikud, 4mm? Mis flants on väljalaskekollektoril turbo ühendamiseks?

Väiksed voolikud on jah 4mm. 6mm voolikud reeglina vahetus ei vaja, kuna need on juba silikoonist. Flants oli minuteada T25.

EDIT: Kui panid by-passile mõne tugevama vedru(minul oli neid mitu kaasas), siis vahe on tõesti tuntav, kuid nii on ohtlik sõita.

Voolikud olid ka vahetatud silikonide vastu.
Ausalt ütlen et ma panin seda pigem huvi pärast, tulemus , aga, on väga meeldiv. Ongi nii et Forgel vedru on tuntuvalt tugevam originaaliga võrreldes.

Minu Forgel oli kaasas neli vedru - roheline, kollane, sinine ja punane.

Roheline: 0.4 - 1bar
Kollane: 1 - 1.6bar
Sinine: 1.6 - 2bar
Punane: 2bar+

Roheline sobib softidele, mis on algselt alla 1bar. Sinine softidele, mis Aero baasil tehtud. Kangemat vedru, kui ette nähtud pole mõtet panna. Trionic avab seda klappi üsna täpse rõhuga. Kangem vedru tähendab seda, et klapp ei avane õigel hetkel. Kollane vedru on ca 95% sama jäik, kui uue originaalklapi vedru.

EDIT: Nüüdseks on minu Forge otsapidi juba Sebastiani autos, kuna temal oli seda juba reaalselt vaja.

Mis te lärmate:freak:
Ostke siis parem juba selline vidin:

Trionic avab seda klappi üsna täpse rõhuga. Kangem vedru tähendab seda, et klapp ei avane õigel hetkel. Kollane vedru on ca 95% sama jäik, kui uue originaalklapi vedru.

Jupats, sry et segan aga - Bypass klapp avatakse ühelt poolt rõhuga klapile ja teiseltpoolt hõrenduse tulemusena sisselaske kollektoris, trionicuga pole midagi pistmist. Puhas mehhaaniline klapp.

Tundub loogiline jah aga softis on üsna palju by-passiga seotud mäppe. Ma pole veel aru saanud, kuidas täpselt Trionic matsu jagab.

[/quote]
Jupats, sry et segan aga - Bypass klapp avatakse ühelt poolt rõhuga klapile ja teiseltpoolt hõrenduse tulemusena sisselaske kollektoris, trionicuga pole midagi pistmist. Puhas mehhaaniline klapp.
[/quote]
Vale puha:wall:. T7`l juhib trionic solenoidklapi abil Bypassi,nii,et vägagi on trionicuga pistmist ja nagu Jupats mainis- ära muuda vedrupinget,kui soft seda ei eelda.Tõsised kahjud võivad kergesti tulla.

Igaks juhuks lisaks, et bypassi ülessanne on segusiibri sulgedes juhtida turbo poolt tekitatud rõhku tagasi ringlusesse, ehk turbo ette?

Trionic avab seda klappi üsna täpse rõhuga. Kangem vedru tähendab seda, et klapp ei avane õigel hetkel. Kollane vedru on ca 95% sama jäik, kui uue originaalklapi vedru.

Jupats, sry et segan aga - Bypass klapp avatakse ühelt poolt rõhuga klapile ja teiseltpoolt hõrenduse tulemusena sisselaske kollektoris, trionicuga pole midagi pistmist. Puhas mehhaaniline klapp.

Rõhuga bypassi ei avata. Kui see on nii, siis on klapp valesti paigaldatud. Klapp avatakse ainult vaakumiga.

Tundub loogiline jah aga softis on üsna palju by-passiga seotud mäppe. Ma pole veel aru saanud, kuidas täpselt Trionic matsu jagab.

Charge air press.sens ja MAP näitude järgi kalkuleeritakse seda momenti,millal solenoidi liigutada.
Ma ei oska WIS`st copy-paste abil siia selgitusi kantida kahjuks.

Herr Trionic, räägi meile ka, mis solenoidiga Bypassi avamine toimub , tahaks ka huvi pärast teada. Kui sa vaatad bypass ehitust, siis sellel on ju teatavasti kolm otsa, kaks suurt ja üks väike. Üks suur on otse ülelaade rõhu peal ( see kust võetakse trossel klapi sulgemisel ülerõhku), teine suurem osa on väljund, ehk suunatakse ülerõhku uuesti enne turbot ringlusess ja kolmas on väike vaakum otsik, mis saab oma impulsi puhtalt sellest, kui suletakse trossel klapp, mille tagajärjel tekib sisselaske kollektorisse hõrendus (hõrendus siis seetõttu, et kolvid teevad endiselt oma tööd ning tekitatakse peale trossel klappi hõrendus ehk maakeeli vaakum.
Aga noh, eks ma võin ju eksida kah:head:

Pole vaadanud, kas bypassist jookseb vaakumvoolik otse sisselaske kolektori külge? Võimalik, et mitte ja vahel on mingi solenoid, mis vastavalt ajult saadetud infole ka ennast vastavate immpulsitega liigutab. Olen ma õigel teel?

Daags vaata nüüd kust tuleb 9-5-l vaakumvoolik bypassi külge:wise:

Tsiteerin:
"Rõhuga bypassi ei avata. Kui see on nii, siis on klapp valesti paigaldatud. Klapp avatakse ainult vaakumiga."

Tehnilises keeles nimetetakse ka vaakumit rõhuks(mida see ka on),ainult et negatiivse väärtusega.

To daags:
Kuna jutt käib T7`st,siis selle mootorijuhtimise teooriat ma siia ümber kirjutama ei hakka.Loe ise wis`st.See sul ju olemas ja kasulik oleks ka mõne 9-5 kapoti alla vaadata.