Saab 9-5 LPT, 1998, Nublik
Postitatud: L Mär 09, 2013 22:57
Panen ka oma Saabi siia üles lõpuks. Sai viimane tegelikult juba üle 2 aasta tagasi soetatud. Polnud nagu otsest vajadust teda siia üles riputada, aga nüüd arvasin, et vist oleks aeg teistele ka näidata.
Soetamise aegu:
Tegemist siis esimese otsa üheksa-viiega, aastast 1998. Kapoti all tuksub 2.3 LPT, mida ka natukene edasi aidatud. Kena, mugav ja suur auto, minu jaoks vähemalt. Eelmine, tonnine, mis mul oli, tundus nobedam ja samuti tunnen natukene puudust avarast pagasiruumist..
Paberite ja raamatute järgi auto kunagi toodud Eesti pinnale Belgiast, siin autoaiast eraomandisse ja siis minu kätte. Hind too aeg oli turuhinnast kõvasti madalam, sellel oli ka põhjus, tagasild kääksus nagu vana vedruvoodi, samuti oli salong suhteliselt nukras seisus (juhipoolne põhja matt oli auguline ilmselt kontsadest ja kõrvalistuja poolne vettinud jahutusvedelikust) ja kerel leidus kõvasti kriipse, kraapse ja täkkeid. Ning palju muudki, mis tahtis üle vaatamist. Pildi tegi rõõmsamaks see, et aastal 2008 oli tehtud Eesti Saabi tarkade juures mootori kapitaal remont. Kuna endal suhteliselt palju kätt auro remondi juures, siis nii ta koju sai toodudki. Kilomeetreid oli siis ees 270k ringis ja nüüd on neid tiksunud sinna 326k. Belgia hooldusraamat sai otsa kuskil 184k juures. Pärast seda tühi maa ning kes teab, palju ta tegelikult liigelnud on.
Kuna auto sai soetatud veel suhteliselt soojal ajal, siis hiljem avaldus veel probleeme, mis tekitasid tunde, et äkki sai natukene valesti valitud. Esimeste külmadega ilmnes, et juhipoolele ei tulnud mitte üht tilka sooja, samuti hakkas uuesti lekkima eelmise omaniku ajal vahetatud salongi radiaator ning keset Tallinna linna said järsku otsa generaatori harjad. Samuti oli probleeme kojameeste mootoritega nii esiklaasil kui ka tuledel.
Remonttöid alustasin tagasillast, vahetasin ära stabilisaatori varda puksid, tagumised õõtsapuksid kere küljes ja neli "niidirulli", umbes aasta hiljem pidin kaks tükki neist uuesti ära vahetama. Samuti sai vahetatud esimesed õõtsapuksid ja aasta hiljem esimesed "kondid". Sellega sai kääksust lahti ja veermik ilusti korda. Järgmine suurem ettevõtmine oli kliimaahi. Esimesest talvest pool möödus juhipoolel suhteliselt külmas istudes. Siis sai mingi selline trikk tehtud, et võtsin juhi jalgade juurest plastiku maha ja sidusin katkise klapi külge nööri, mida tõmmates sai klapi kinni või lahti teha. Nii möödus ülejäänud talv suhteliselt talutavalt. Kevadel võtsin kätte ja ostsin kasutatud kliimaahju, mis oli täiesti töökorras. Sai nii otsustatud, sest tekkis kahtlus, et enda oma sees võib veel midagi katki olla. Nii ma siis kiskusin autost pool salongi välja ja vahetasin selle ahju ära. Vahetatud said ka mõlemad esimesed põhjamatid ning salongi radiaatori toruüheduse tihendid, millega lahenes selle lekke probleem.
2012 aasta suvel sõideti mulle Tartu linnas ülekäigu raja ees tagant sisse, suhteliselt kõvasti ka. Õnneks oli mul auto küljes konks, mis võttis suurema löögi enda peale. Vahetusse läkski viimane, koos põrkeraua ja väikese mõlgieemaldusega luugilt. Hiljem kuulsin, et teise poole auto läks vanarauaks. Õnnetuskohast mööda läinud jalakäija naeris ja ütles: "Saab on ikka kõva auto tõesti." Pärast väikest remonti sai lastud luuk ära värvida koos ühe tagumise tiiva kaare ja uksega, sest sinna oli miskit roostet hakanud tekkima, ilmselt sellepärast, et sinna on auto kunagi mingi pisema kõksu saanud. See oli ka ainuke koht, kus autol välist roostet paistis. Külge läksid veel Aero laiendid, koos originaal Aero vedrustusega, samal suvel sai muretsetud ka 17 tollised originaal Saabi veljed, mis nägid alguses väga nukrad välja, aga pärast liivapritsi, mitmeid lihvimis, pahteldamis, kruntimis ja värvimis kordi, nägid isegi väga kobedad välja.
Pärast kõksu suvine ja talvine variant:
Pärast seda on pikalt muretu olnud. Tavapäraseid asju nagu klotse on saanud taga korra vahetatud, ees aga kaks. Samuti on ketastest tuttav treial üle käinud. Regulaarselt on tehtud kõik, küünla, õli ja filtri vahetused, samuti on leidnud vahepeal tee auto peale uus suhteliselt värske Di-kassett. Õlivahetuste vahepeal tilkagi õli juurde valama ei pea, see mis sisse läheb sinna ka jääb, kuni järgmise vahetuseni.
Vahepeal on saanud vahetada mitmed pisikesed vaakumvoolikud, mõned tihendid ja paigaldatud on Saabi enda Harman/Kardoni helisüsteem, koos võimu ja kõigi 9 kõlariga, samuti tagumised amordid, käsipiduri trossid, üks esimene pooltelje kaitsekumm. Võib-olla veel miskit, aga ei tule hetkel midagi olulist meelde.
Ühel suvel lahkus elult üks jahutusvedeliku voolik, sees sai asendatud hübriidiga poolest tonnise ja poolest üheksa-viie jahutusvedeliku voolikust.
Muidu igati aus auto, tee peale mind jätnud ei ole ja suurt peavalu tekitavaid probleeme pole ka olnud. Pisemaid juhtumeid on olnud, kus asi on õnneks kõigest piirdunud mõne osa lahti võtmise ja puhastamisega. Üheks selliseks oli juhiistme all lolli mängiv pistikuühedus, mis pani aeg-ajalt põlema SRS'i tule.
Hetkel probleemsed punktid:
[strike]Ühe tagumise ukse keskluku mootor on õhtal.[/strike]
[strike]Kliima displei, võib öelda, on täitsa pime.[/strike]
Tulede kojamehe mootorid on mõlemad kutud.
Tagumise istme käetoe ühe poole kinnitus on murdunud.
[strike]Roolivõimupump tahab vahetust.[/strike]
[strike]Üks armatuuri kõlarikate irvitab (kinnitus katki).[/strike]
Tuleviku plaanid:
[strike]Uuendatud karteri tuulutus (esimeste soojemate ilmadega)[/strike]
[strike]Tibake kangem turbo (nii kui praegune väsima peaks)[/strike]
Siia pilte lisada ja tegemistest juttu teha
Lisatud failid
Soetamise aegu:
Tegemist siis esimese otsa üheksa-viiega, aastast 1998. Kapoti all tuksub 2.3 LPT, mida ka natukene edasi aidatud. Kena, mugav ja suur auto, minu jaoks vähemalt. Eelmine, tonnine, mis mul oli, tundus nobedam ja samuti tunnen natukene puudust avarast pagasiruumist..
Paberite ja raamatute järgi auto kunagi toodud Eesti pinnale Belgiast, siin autoaiast eraomandisse ja siis minu kätte. Hind too aeg oli turuhinnast kõvasti madalam, sellel oli ka põhjus, tagasild kääksus nagu vana vedruvoodi, samuti oli salong suhteliselt nukras seisus (juhipoolne põhja matt oli auguline ilmselt kontsadest ja kõrvalistuja poolne vettinud jahutusvedelikust) ja kerel leidus kõvasti kriipse, kraapse ja täkkeid. Ning palju muudki, mis tahtis üle vaatamist. Pildi tegi rõõmsamaks see, et aastal 2008 oli tehtud Eesti Saabi tarkade juures mootori kapitaal remont. Kuna endal suhteliselt palju kätt auro remondi juures, siis nii ta koju sai toodudki. Kilomeetreid oli siis ees 270k ringis ja nüüd on neid tiksunud sinna 326k. Belgia hooldusraamat sai otsa kuskil 184k juures. Pärast seda tühi maa ning kes teab, palju ta tegelikult liigelnud on.
Kuna auto sai soetatud veel suhteliselt soojal ajal, siis hiljem avaldus veel probleeme, mis tekitasid tunde, et äkki sai natukene valesti valitud. Esimeste külmadega ilmnes, et juhipoolele ei tulnud mitte üht tilka sooja, samuti hakkas uuesti lekkima eelmise omaniku ajal vahetatud salongi radiaator ning keset Tallinna linna said järsku otsa generaatori harjad. Samuti oli probleeme kojameeste mootoritega nii esiklaasil kui ka tuledel.
Remonttöid alustasin tagasillast, vahetasin ära stabilisaatori varda puksid, tagumised õõtsapuksid kere küljes ja neli "niidirulli", umbes aasta hiljem pidin kaks tükki neist uuesti ära vahetama. Samuti sai vahetatud esimesed õõtsapuksid ja aasta hiljem esimesed "kondid". Sellega sai kääksust lahti ja veermik ilusti korda. Järgmine suurem ettevõtmine oli kliimaahi. Esimesest talvest pool möödus juhipoolel suhteliselt külmas istudes. Siis sai mingi selline trikk tehtud, et võtsin juhi jalgade juurest plastiku maha ja sidusin katkise klapi külge nööri, mida tõmmates sai klapi kinni või lahti teha. Nii möödus ülejäänud talv suhteliselt talutavalt. Kevadel võtsin kätte ja ostsin kasutatud kliimaahju, mis oli täiesti töökorras. Sai nii otsustatud, sest tekkis kahtlus, et enda oma sees võib veel midagi katki olla. Nii ma siis kiskusin autost pool salongi välja ja vahetasin selle ahju ära. Vahetatud said ka mõlemad esimesed põhjamatid ning salongi radiaatori toruüheduse tihendid, millega lahenes selle lekke probleem.
2012 aasta suvel sõideti mulle Tartu linnas ülekäigu raja ees tagant sisse, suhteliselt kõvasti ka. Õnneks oli mul auto küljes konks, mis võttis suurema löögi enda peale. Vahetusse läkski viimane, koos põrkeraua ja väikese mõlgieemaldusega luugilt. Hiljem kuulsin, et teise poole auto läks vanarauaks. Õnnetuskohast mööda läinud jalakäija naeris ja ütles: "Saab on ikka kõva auto tõesti." Pärast väikest remonti sai lastud luuk ära värvida koos ühe tagumise tiiva kaare ja uksega, sest sinna oli miskit roostet hakanud tekkima, ilmselt sellepärast, et sinna on auto kunagi mingi pisema kõksu saanud. See oli ka ainuke koht, kus autol välist roostet paistis. Külge läksid veel Aero laiendid, koos originaal Aero vedrustusega, samal suvel sai muretsetud ka 17 tollised originaal Saabi veljed, mis nägid alguses väga nukrad välja, aga pärast liivapritsi, mitmeid lihvimis, pahteldamis, kruntimis ja värvimis kordi, nägid isegi väga kobedad välja.
Pärast kõksu suvine ja talvine variant:
Pärast seda on pikalt muretu olnud. Tavapäraseid asju nagu klotse on saanud taga korra vahetatud, ees aga kaks. Samuti on ketastest tuttav treial üle käinud. Regulaarselt on tehtud kõik, küünla, õli ja filtri vahetused, samuti on leidnud vahepeal tee auto peale uus suhteliselt värske Di-kassett. Õlivahetuste vahepeal tilkagi õli juurde valama ei pea, see mis sisse läheb sinna ka jääb, kuni järgmise vahetuseni.
Vahepeal on saanud vahetada mitmed pisikesed vaakumvoolikud, mõned tihendid ja paigaldatud on Saabi enda Harman/Kardoni helisüsteem, koos võimu ja kõigi 9 kõlariga, samuti tagumised amordid, käsipiduri trossid, üks esimene pooltelje kaitsekumm. Võib-olla veel miskit, aga ei tule hetkel midagi olulist meelde.
Ühel suvel lahkus elult üks jahutusvedeliku voolik, sees sai asendatud hübriidiga poolest tonnise ja poolest üheksa-viie jahutusvedeliku voolikust.
Muidu igati aus auto, tee peale mind jätnud ei ole ja suurt peavalu tekitavaid probleeme pole ka olnud. Pisemaid juhtumeid on olnud, kus asi on õnneks kõigest piirdunud mõne osa lahti võtmise ja puhastamisega. Üheks selliseks oli juhiistme all lolli mängiv pistikuühedus, mis pani aeg-ajalt põlema SRS'i tule.
Hetkel probleemsed punktid:
[strike]Ühe tagumise ukse keskluku mootor on õhtal.[/strike]
[strike]Kliima displei, võib öelda, on täitsa pime.[/strike]
Tulede kojamehe mootorid on mõlemad kutud.
Tagumise istme käetoe ühe poole kinnitus on murdunud.
[strike]Roolivõimupump tahab vahetust.[/strike]
[strike]Üks armatuuri kõlarikate irvitab (kinnitus katki).[/strike]
Tuleviku plaanid:
[strike]Uuendatud karteri tuulutus (esimeste soojemate ilmadega)[/strike]
[strike]Tibake kangem turbo (nii kui praegune väsima peaks)[/strike]
Siia pilte lisada ja tegemistest juttu teha
Lisatud failid