Eesti Saabiklubi foorum

Täna lõunaosariike avastades, tundus et ainult üks läbitud kruusakas oli mõnuga sõidetav. Kõik teised, isegi üks pisike, ilmselt väga hõreda liiklusega metsavahetee oli treppis. Autost ja oma proteesidest hakkas kahju. Mõtlesin mis mõtlesin aga aru ei saanud, miks siis kruusakad ikkagi treppi lähevad? Kõige hullemad olid just kurvid ja neile eelnevad-järgnevad lõigud, võib see kuidagi olla ka seotud väsinud amortidega pidurdamise, kiirendamisega?

Algselt postitas: qdwin
Täna lõunaosariike avastades, tundus et ainult üks läbitud kruusakas oli mõnuga sõidetav. Kõik teised, isegi üks pisike, ilmselt väga hõreda liiklusega metsavahetee oli treppis. Autost ja oma proteesidest hakkas kahju. Mõtlesin mis mõtlesin aga aru ei saanud, miks siis kruusakad ikkagi treppi lähevad? Kõige hullemad olid just kurvid ja neile eelnevad-järgnevad lõigud, võib see kuidagi olla ka seotud väsinud amortidega pidurdamise, kiirendamisega?

Mitu korda oled viimase 10 aasta jooksul näinud teehöövlit?
Ja kui tahad et keegi Sulle täpsemalt selle ära seletab siis palu seda mõnel füüsikul teha

Algselt postitas: andres
Mitu korda oled viimase 10 aasta jooksul näinud teehöövlit?

Kusjuures Muhumaal nt. on neid pidavalt näha. Samas proovige jalgrattaga äsja hööveldatud kruusateel sõita

Kusjuures Muhumaal nt. on neid pidavalt näha. Samas proovige jalgrattaga äsja hööveldatud kruusateel sõita [/quote]

Seal on lihtsalt vana kooli mees veel elus

Ma arvan, et ühene vastus on siiski peidus meie kliimavõõndis mis pinnasevormidele aasta lõikes (suurte)temperatuurikõikumistega mõju avaldab. Teehöövli näol on tegemist juba tagajärgede likvideerimisega ehk siis höövliga igal aastal mittehööveldamine iseenesest veel treppiminekut ei põhjusta vist. Suurem osa meie kruusakatest ikka enamasti auklikud, Tavaliselt ikka peale sellist metsas käiku hakkab sumpa kõvemini plörisema (kui pisike auk sumpas juba ees on), olen seda tajunud vähemalt kahel korral. Isiklik kõige kehvem läbitud teelõik oli eelmisel suvel Tapa -> Aegviidu, pikkusega a 15-20 km, hull ehitamine siis veel käis, võib-olla täna juba hulga autosõbralikumad olud seal kandis.
Aga selle kliima jutu juurde tagasi tulles, kas on treppis teid olemas ka näiteks Lõuna-Euroopas, Inglismaal, Austraalias jne. seal kus näiteks wrc rallisid sõidetakse, või kui ongi siis vist põhimõtteliselt sellistel radadel rallit ei sõideta.
Ühekorra läbitud ka treppis asfaltkattega maanteelõik Poolas (a 70 km), seal oli kogu tee ulatuses mõlemal pool teed puude allee ja nii lähedale teele istutaud, et aastatega juured kõik tee alla kasvanud, sõita ei saanud rohkem kui 40-50 km/h.

Nii palju kui mina asjast aru olens aanud, tekkivad need nn "trepid" just pidurdamisest. Välis riikide mägedes, kus on soojust piisavalt on languste lõpus asfalt ka ikka päris mehiselt treppis, mis siis meie kruusateedest rääkida.

Tekkis omapärane mõttekäik - kas treppis tee on kuidagi võrreldav liivase lainelise merepõhjaga, ainult laine suurus on erinev. Ehk on füüsikalised tekkeprotsessidki kuidagi sarnased?

Algselt postitas: IFF
Nii palju kui mina asjast aru olens aanud, tekkivad need nn "trepid" just pidurdamisest. Välis riikide mägedes, kus on soojust piisavalt on languste lõpus asfalt ka ikka päris mehiselt treppis, mis siis meie kruusateedest rääkida.

Sellekspole vaja isegi välsmaale minna, kõige lähem näide (mulle) on Nõmme ristmik, Ehitajate tee ots. "Lapiti" seda seal, tasandati pikiroopaid. Nüüd on kogu see sodi nii mõnusalt treppi lastud. "Lust lausa seal sõita..." Ja põhjuseks just see pehme alfaldi peal pidurdamine, bussid ka veel. Mõnuzzz, tõesti mõnuzzz
EDIT: tegelt hea võrdlus tuli. See asfaldi treppiminek on nagu vaibaga liugu laskmine. Hooga tuled ja siis vaib libiseb varvaste ette hunnikusse.

ot: Tulin just põhjanaabrite juurest ja kogu tee Tallinnast koju kirusin seda täielist Eesti Konnavabariiki. Pikiroobastes käänulised pasarajad, kus sebivad 3. rea mehed jne. Lihtsalt õudne. Meil on Euroopasse veel väga pikk maa. :fight:

Kruusateedel korralik hooldus ja õige kattematerjal kindlasti abx. On väga häid kruusateid, kuid minu arust on aukudest ja vibrast palju ohtlikum värske lahtine peenkruus, kus juhitavus täielikult kaob.

Algselt postitas: Cyber

EDIT: tegelt hea võrdlus tuli. See asfaldi treppiminek on nagu vaibaga liugu laskmine. Hooga tuled ja siis vaib libiseb varvaste ette hunnikusse.

Minu arusaam asjast on sama, kui pidurdada, siis teekate deformeerub ja lükkab ratta ette väikse künkakese, ja selle taha jääb ju lohuke. Sama juhtub ka kiirendades, kuid siis tekib väike künkake ratta taha. Ja nagu iga suur asi saab alguse mingist väikesest asjast, on ka sellega. Ütleme et esimene auto pidurdus tekkitas väikese künka, teise auto ratas sõidab sama radapidi ja satub sinna lohku, seega süvendab veelgi seda, ning künkake kasvab jälle suuremaks. Ja nii jätkub. Arvestada veel veere takistust, siis mida sügavam lohk ja selle ees olev kõrgem küngas, seda rohkem korraga süvendab ratas lohku ja kõrgendab küngast.
Siit künkakeselt tekib rattal veel väike hüpe järgmisesse kohta, kus toimub sma ja tee muutubki trepiks!


Njah veidike naljaks kukkus see seletus välja kuid vähemalt selline on minu arusaam treppis tee tekkimisest.

Kruus pole asfalt, et vaiba kombel rulluks.

mõned aastat tagasi, kui Lõuna-Eesti rongiliiklus peaaegu lõpeteti, lubas tolleaegne peaminister Laar sinna teid ehitada ja parandada, et siis kadunud ronge asendaks bussid. Isegi telekas näitas, kuidas sompus ilmaga kruusa teele laotati ja siis laiali hõõruti. Laar sai kõvasti kriitikat selles osas.
Kuid...

tegelikult tulebki kruusateid hooldada (lihvida, tasandada, katet peale kanda) siis kui tee on pehme. Hilissügis ja kevad seega ideaalsed.
Kate tuleks ka kinni rullida, jääb kõvem ning treppi hakkab vähem tekkima.
Igal muul ajal teehöövliga tee lihvimine teeb ainult halba.

Muide need teed, mis Laari ajal ehtitati, pidavat olema praegu päris heas korras kõvad teed.
Lõunamaa mehed, kas vastab tõele või peab ise kontrollima minema?

Trepi teekkeks on vaja vaid ebaühtlase konsinstentsiga kruusa. Suuremate kivide peal hakkab ratas hõppama ja maandudes tagasi tekitab järgmisse kohta suurema koormuse, mis siis peenema struktuuriga katet muljub ja niiviisi lohu tekitab. jne.

"trepp" ei teki ainult kurvidesse, vaid ka pikkadel sirgetel. seega puhtalt pidurdamise-kiirendamise süüks ma seda ajada ei julgeks. lõikamiste tõttu on sisekurvis sõidusagedus peaaegu 2x suurem ja jõnksud kujunevad kiiremini välja. mulle tundub, et huvitaval kombel trepistuvad teed rohkem suvisel kuival ajal. ehk ka see on suvitajate põhjustatud suuremast liikluskoormusest tingitud.

vähemalt otepää ja kanepi kandis kruusateid aeg-ajalt siiski hööveldatakse. efektiivsuse huvides võiks höövlile kohe järgneda teerull (veel parem kui kogu laiuses ratastega treiler), mis teekatte ühtlaselt kinni pressiks.

jah kruusateid kaetakse soolaga ka Eestis tolmamise vähendamiseks.