Eesti Saabiklubi foorum

Viimaste paagitäitega olen saanud järjest vähem sõita
Suvel tuli keskmiseks 9l/100km, nüüd viimastel tankimistel sain 9,5 ja 10,1. Sõidustiili pole muutnud ja naelad sain alla alles sel nädalavahetusel.
Milliste detailide kulumine on esmasteks bensiinikulu tõstjateks?
Küünlad, pihustid, õhulugejad, lambdaandurid, kompressioon... Mis järjestuses oleks mõistlik kontrollida mootori korrasolekut?

Temperatuuri langus õues on kindlasti üheks "süüdlaseks" . Ja kui veel konditsioneer ka töötab, siis ....

kontrollida võiks termostaati ja vahetamisel panna 92 kraadine, kuigi kodulinnast sellist ei leidnud ;(
; läks 88.

kui rohelise rikkis õhulugeja punase peale tõstetud sai, siis tolle kütusekulu läks lakke. rohelise kütusekulu langes töökorras õhumõõtjaga tuntavalt.

aga millegipärast on nii, et 2,0 mootoriga tonnised on mul alati vähem võtnud, kui 2,0 ngd. ja ca liiter poolteist keskmiselt.
milles värk??

ja nii suvel kui ka kylmaga.

Ilm läks külmaks, naelrehv ei veere nii hästi... hommikul soojendad ka veel, ongi kogu mõistatus. Liiter-paar juurde külma ilmaga ongi suht normaalne.

Mina imestasin nii oma 90-ga esimesed talved ja ka ng-ga esimesel talvel.

Nüüd enam ei imesta.

Mida lühemad sõidud, seda suurem kulu tõus.

Üks mingi tabel oli mu meelest selles omaniku käsiraamatus, et kui suur kütusekulu tõus on sõltuvalt välistemperatuurist graafikuna ajas. Külma ilmaga oli alguses ikka mitu korda suurem kulu. Ja kui sõit algusega lõppebki, siis keskmine on ohus.

.

Mu karpaga klassikul on toodud õhu sissevõtte võimalus väljalaskekollektorist. (vaakumiga mingi klapp reguleerib külma-sooja õhu suhet õhupuhastaja juures)
Sissepritsega masinal seda nüanssi pole, ainult külm õhk mootorisse.
Milleks selline erinevus? Kuidas tänapäeva masinatel see on?

Algselt postitas: KT100
Mu karpaga klassikul on toodud õhu sissevõtte võimalus väljalaskekollektorist. (vaakumiga mingi klapp reguleerib külma-sooja õhu suhet õhupuhastaja juures)
Sissepritsega masinal seda nüanssi pole, ainult külm õhk mootorisse.
Milleks selline erinevus? Kuidas tänapäeva masinatel see on?

Täpselt ei tea, aga pakun et kütus+jahe õhk hästi ei segune.
Karpas seda segatakse ja siis tulebki sooja õhku anda, et asi toimiks. Sissepritsega mootoritel probleemi pole, sest segu tekitatakse juba silindris, kus alati temp. kõrge.

Targemad muidugi parandavad, kui mööda panin

Külma õhuga seguneb ja kuidas veel.. Hint: intercooler...
Karpa lihtsalt võib jäässe minna, kui väga külm on.

Algselt postitas: Cyber
Külma õhuga seguneb ja kuidas veel.. Hint: intercooler...
Karpa lihtsalt võib jäässe minna, kui väga külm on.

Jah, valesti pakkusingi
"Tark raamat" ütleb, et kuna osaline bensiini aurustumine juba ise seob nii palju energiat (ehk siis võtab viimasegi sooja ära ) siis jäätub ka õhus olev veeaur ja ongi abi antud. Hakkab see mootor köhima või sureb hoopis välja.
Sissepritse korral segatakse õhk ja bensiin põlemiskambri lähedal ja jäätumist ei toimu.

Algselt postitas: sebastian

Algselt postitas: Cyber
Külma õhuga seguneb ja kuidas veel.. Hint: intercooler...
Karpa lihtsalt võib jäässe minna, kui väga külm on.

Jah, valesti pakkusingi
"Tark raamat" ütleb, et kuna osaline bensiini aurustumine juba ise seob nii palju energiat (ehk siis võtab viimasegi sooja ära ) siis jäätub ka õhus olev veeaur ja ongi abi antud. Hakkab see mootor köhima või sureb hoopis välja.
Sissepritse korral segatakse õhk ja bensiin põlemiskambri lähedal ja jäätumist ei toimu.

ja otsepritsega bensukates segatakse otse põlemiskambris.