Eesti Saabiklubi foorum

Autoks 2000a 9-3 2.0t (automaat ja kont)
Probleem, millele lahendust otsin on liiga suur kütusekulu. Suvel oli kulu mõistlik, linnasõidul 12-13 kandis, maanteel 8.5-9.

Ilmade külmemaks minnes aga on kütusekulu tõusnud märgatavalt. Eile võtsin 61 liitrit ja odomeeter näitas läbitud vahemaaks 315km.

Mõne miinuskraadiga kulu kuskil 19 kandis, praeguste ilmadega (+5 - +10 kandis) 17-18l.
Käisin troostis, seal kurtes suurt kütusekulu vahetati ära piduriklotsid?! niiet ma sealt pigem abi ei otsi enam. Vahetatud on muidu elementaarseid asju samuti nagu küünlad, õhufilter, vaakumvoolikud, korralik õli, jahutussüsteem läbi pestud jne. Auto läheb ilusti soojaks, otsad linnas on varieeruva pikkusega (ei ole ainult lühikesed otsad), sõidustiil on kah varieeruv aga olen prooviks teinud ka täis sooja mootoriga ökosõitu ja kulu on ka selliste sõitude puhul seal 16 kandis. Ehk siis midagi on mäda.

Kas SAAB-idel on teada mingeid tüüpvigu, mis põhjustavad suurt kütusekulu?
Mida võiks esmajoones kontrollida ja vahetama hakata?

Kas see 17-18 on saadud kompu järgi või kasutad vana head mõõtmist. Paak täis, sõidad siis mõned sajad ja siis uuesti paak täis. Kui siis arvutus näitab 18 liitrit sajale tasub viga otsida. Soovitav on tankida ühest ja samast tanklast.

Algselt postitas: kinks
Kusjuures kulul on täiesti märgatav seos väljas valitseva ilmaga (miinuskraadiga tuleb kohe liiter-kaks otsa).

Päris vinged aapteekrid sõidavad meil ikka ringi. Liitrist keskmist kulu on ikka suht keeruline pikema perioodi kui paar järjestikust otsa mõõta.

Algselt postitas: IFF

Algselt postitas: kinks
Kusjuures kulul on täiesti märgatav seos väljas valitseva ilmaga (miinuskraadiga tuleb kohe liiter-kaks otsa).

Päris vinged aapteekrid sõidavad meil ikka ringi. Liitrist keskmist kulu on ikka suht keeruline pikema perioodi kui paar järjestikust otsa mõõta.

Vahepeal oli külmem - siis näitas SID kuluks sinna 19 kanti, praegu on soojem -eile ökotades näitas 16-17 kanti. SID-i valetamist/mittevaletamist olen kontollinud umbes 5 paagitäiega ja ühelgi korral ei ole see üle liitri olnud. Ehk siis suurusjärgu saab kätte. Lisaks muidugi selline täppismeetod nagu kütuseseieri jälgimine ja silmaga kukkumise hindamine...

Algselt postitas: kinks
Mida võiks esmajoones kontrollida ja vahetama hakata?

Ülekontrollida võiks igasugu temperatuuriandurid.
Vahetada - kui siis lambda't, tegelikult võiks ennem gaasianalüsaatoriga kontrollida näitu.
Igasugused juppidega lahmimised lähevad lõppkokkuvõttes megakulukaks. Põhimõtteliselt peaks saama seda lambda kontrolli ka Hannese juures teha, ma arvan.

Ei tea kas nii uutel seda probleemi esineb, aga minu omal oli üks juhe kuskilt lahti (Saabiantis leiti peale pikka otsimist üles), diagnostika ei näidanud ühtegi viga, check engine ka enamasti ei põlenud (vahest viskas), aga kütusekulu oli tavalise 9 asemel 13-14.

Kütusekulu tõusu seos välistemperatuuri lähenemisel miinuspoolele on väga tuntav,eriti turbomootorite puhul,kus minu viimased 5-6 turbosaabi,milledel kuluarvestusi veel teha viitsisin neelasid usinalt ca. 2 liitrit enam,võrreldes soojade aegadega.Loomulikult oli/on ka "minek" oluliselt parem,tänu mootori täituvuse olulisele kasvule.
See ponud antud teemaga haakuma mõeldud.

Tahtmata midagi eriti ütelda, siis turbobensusaabil (jällegi vanem, 9000) nendel hetkedel, kui ta korralikult töötas, oli talvekulu 3..4l suurem, millest katse-eksituse meetodil naelrehvid andsid umbes 1l ja 2..3l sõltus külmadest. Ehk siis talnas linnakuluks suvel 15 ja talvel 18-19, sõltuvalt külmast.

PS. Kui üks kahest "ajust" p**** oli ja vahepeal töötas ja vahepeal ei töödanud, ehk segu koostis ujus rikkaks-lahjaks-rikkaks nagu jumal juhatas, võttis seesama auto trt-tln marsruudi peale (185km) 55l bensiini.

Mina keerasin süüdet täna varasemaks ja hetkelise kulu näitur näitab liitri võrra vähem ehk siis 7 sajale maanteel. Keskmiseks on 12.

võtab ka endal paar liitrit rohkem kui temp läheb alla nulli,aga linnas ikka kuidagi üle 12 ei saa kui mõistlikult sõita.

natuke teistmoodi küsimus, et kas lamellidel ja naelkummidel on ka kütusekulu kuidagi erinev või on see selge - talvekumm ja u liiter otsa... minul näiteks pole vahet üldse, rattad ja kummid vahetusid 215/16" -> 195/15" lamell.
pealegi tahtsin uurida, et kuidas arvutab 9-5 SID bensukulu keskmist - kas viimase 100km või viimase SID nullimise järel? imelikult kiiresti muutub see keskmine 2500km peale, kui viimati nullisin SIDi kulu. 900 oli viimasest nullimisest ja tartu otsa peale kukkus paar kümnendiku kohta ainult; u sarnase hulga km peale. nüüd 9-5ga eelmine nädalavahetus kukkus 10,3 pealt 8,9 peale... SIDi kontrollisin esimese paagitäiega ja arvutus klappis täiesti SIDi näiduga.

Oma SAAB 99-ga oli nii, et peale termostaadi vahetust kütusekulu märgatavalt langes.

Algselt postitas: krss
Auto siis lihtsalt soojeneb salongi osas õige kiirusega, kuid ringleva jahutusvedeliku temperatuur ja teatud olukordades veel kauaks normist NATUKENE madalamaks. Peab päris hästi oma autot tundma, et selliseid pisiasju märgata ja vaevalt ka teeninduses keegi termostaadi lihtsalt kontrolliks välja võtab, seejärel tuppa toob, külma veega täidetud potti paneb, pott seejärel tulele, kraadiklaas sees, ja jälgitakse termostaadi käitumist.

Sportlikust uudishimust võib seda ju teha ja kui nõuad, siis võibolla teenindus on isegi nõus selle testi tunnitasu alusel läbi viima aga odavam on kohe uus termostaat osta;)

Algselt postitas: krss
Mind üllatas Soomes tõsiselt see, et kuna autod on talvel olnud alati eelsoojendatud (oli nii tööl kui kodus sisuliselt tasuta elekter), tuli iga auto talvine kütusekulu ivake väiksem kui suvel,

Ma oletan et tegemist on siis väga pikkade otstega, mitte lühikeste linnasutsakatega.
Eelsoojendus soojendab ju ainult vett, tõstes kirvereegli järgi 3 tunniga temperatuuri 30 kraadi välistemperatuurist kõrgemale. Õli jääb ikkagi külmaks. St. nii või teisiti mingi aeg kulub kogu mootori töötemperatuurile viimiseks. See aga on aeg mis ei ole kõige ökonoomsem, kütmise puhul on see aeg muidugi võrratulet lühem.

Huvitaval kombel ei ole minu autol külmaga olulist kütuse kulu kasvu märgata.Võib olla pool liitrit kulub rohkem ja nii on olnud kõikide autodega, mida kasutanud olen.See jutt kehtib muidugi korras auto puhul. Mittetöötava termostaadiga on kütusekulu kindlasti suurem, see on ju sama, nagu sõidaks kogu aeg külma mootoriga. Troosti kohta ütleks niipalju, et pärast viimast külastust läksin Viikingisse ja panin teenindusaja kinni. Ehk siis antud juhtum ei ole mingi erand.

Algselt postitas: foxer
Ei tea kas nii uutel seda probleemi esineb, aga minu omal oli üks juhe kuskilt lahti (Saabiantis leiti peale pikka otsimist üles), diagnostika ei näidanud ühtegi viga, check engine ka enamasti ei põlenud (vahest viskas), aga kütusekulu oli tavalise 9 asemel 13-14.

äkki valgustad mis juhe see oli ja kus asub, ehk saab nii mõnigi mees õnnelikuks kuna esines sama viga, tee näiteks pilt kus see juhe asub ja pane üles

Algselt postitas: qdwin

Algselt postitas: krss
Mind üllatas Soomes tõsiselt see, et kuna autod on talvel olnud alati eelsoojendatud (oli nii tööl kui kodus sisuliselt tasuta elekter), tuli iga auto talvine kütusekulu ivake väiksem kui suvel,

Ma oletan et tegemist on siis väga pikkade otstega, mitte lühikeste linnasutsakatega.
Eelsoojendus soojendab ju ainult vett, tõstes kirvereegli järgi 3 tunniga temperatuuri 30 kraadi välistemperatuurist kõrgemale. Õli jääb ikkagi külmaks. St. nii või teisiti mingi aeg kulub kogu mootori töötemperatuurile viimiseks. See aga on aeg mis ei ole kõige ökonoomsem, kütmise puhul on see aeg muidugi võrratulet lühem.

Päris nii see ei ole.Eelsoojendatud "vesi" soojendab ka mootorit tervikuna,sealhulgas ka õli. Ja küttekeha,kui see on elektriline,asub tavaliselt mootoriplokis,vedelik hakkab tsirkuleerima ka ilma lisapumbata.Poole tunniga on norm. paigaldatud elektrisoojendusega mootori temp. tõusnud sügavast miinusest plusskraadideni.Kui kasutad sisepõlemiseelsoojendit,a`la Webasto,või ka elektrilist,millel on lisatsirkulatsioonipump(esimestel on see alati komplektis),siis toimub kõik veelgi kiiremini.3 h. on ilmne liialdus.Eelsoojendi põhifunktsiooniks on ikkagi just mootori säästmine,sest 70% kulumisest toimub mootoris soojendamise ajal.Lisahüveks soeneb ka salong.

tsitaat krss`lt:
Kuna see on termostaadi ehituslike iseärasuste tõttu tüüpveaks ühel teist marki liikuritel (nimesid nimetamata), olen sel teel leidnud ikka terve hulga vigaseid (st näiliselt ja "peaaegu" korralikke) termostaate, mille viga muul viisil välja ei tulekski. Ehk Trionic või keegi teine massiliselt Saabide probleemidega tegelev inimene oskab öelda, kuidas on selles osas lood Saabide termostaatidega? Mootori töötemperatuuri kiiremat saavutamist (loe=väiksemat kütusekulu) aitavavad saavutada ka jahutussärgi läbipesu, kallimad (külmana vedelamad) õlid mootoris/käimakotis ja ka mitmed õlilisandid, mida kõike siinkohal praegu puudutada ei tahaks

täiesti päri.jupitootjad on kõigil brand`del samad,seega ka ilmnevad vead detailidel suht sarnased.termaostaat on õnneks nii odav ja saabidel väga lihtsalt vahetatav(va. V-6 mootorid).soovitatakse neid vahetada paari aasta tagant.Ja kasutage kindlasti rohelist,või veelgi parem punast jahutusvedelikku,neil on imelised pesemisomadused.Sai just lahti võetud hr.Teager`i saabi mootor,milles punane aine ca. aasta sees olnud.Mäletan,milline nägi veesärk seestpoolt välja,kui Teager esimesi kordi meil hoolduses käis: Praegune pilt on nagu tutikas mootoris:head:

Puhastasin teema prügist. Arutelu kliendisuhete teemadel viisin teemasse "Saabi teenindusest"
Ärme siin enam teeninduskohtade hindamise teemadel soki.

Algselt postitas: Trionic...termaostaat on õnneks nii odav ja saabidel väga lihtsalt vahetatav...

Termostaadi vahetamine on kindlasti hea mõte.
Tunneks lisaks huvi, mistüüpi on selle 9-3 mootoritemperatuuri andur ja mis mootoritemperatuurist alates aju rikastamise ära lõpetab?
Põhimõtteliselt on ju võimalik, et aju näeb kas termostaadi või temperatuurianduri probleemi tõttu mootori temperatuuri liiga madalana ja seetõttu jääb külma mootori rikastus peale. Kui temperatuur aga ajus seatud anduri kontrollipiiridest välja ei kuku, siis aju veateadet ei anna. Niimoodi on võimalik ju sõita ringi sooja mootoriga, mille kohta on ajul info, et mootor on jätkuvalt nt 10 või 30 kraadi C.
Enamasti ei ole palju andureid mootori küljes, millele on antud juhtelektroonikas õigus väga suures ulatuses segu sättida. Minuteada on just temperatuurianduril tavaliselt kõige vabamad käed. Lambda peaks sellise 50%lise ülekulu peale enamasti mingi vea juba lööma a'la et ta ei suuda enam korrigeerida, kuigi tahaks.

... ja siis lisaks veel klassikalised kalad, nagu liiga madal rõhk talverehvides näiteks

Lamellid koguaeg all olnud ja rehve vahetanud ei ole. Rõhk OK.

Rikkis õhumõõtja, kalts õhuvõtuavas, lahtised voolikud throttle body ümber, lekkiv bensutoru, umbes katalüsaator, telliskivi sokis? Automaadiga NG900 2.0 talvel linnas 15 L/100 on täiesti normaalne.

Aga 2,3 liitrise tonnisega 600km paagiga, nii linnas, kui maanteel???

Algselt postitas: avelito
Aga 2,3 liitrise tonnisega 600km paagiga, nii linnas, kui maanteel???

Ma sõidan oma 2,0 T'ga linnas ca 600-650km paagiga. Üldiselt otsad on nii 10km ning auto jahtub vahepeal ära nii, et suht eba ökonoomne. Maanteel aga pole 800km probleem ühe paagiga kui liikluseeskirjadest kinni pead.