Eesti Saabiklubi foorum

Ma oskaks pakkuda ehk vaid koeral hingamise kinnitõmbamist ehk õhu kinnikeeramist kaelarihma abil, kuid kui kaelarihma pole, on lugu keerulisem.
Pikemalt on seda teemat lahatud Koertekoja foorumis , kuid seda pääseb paraku lugema vaid registreerunud kasutajana.
Loodan, et te kumbki tõsiselt kannatada ei saanud.
Ja see Soomlaste meetod kuluks ka meil mõningate koeraomanike distsiplineerimiseks ära, kuigi koer pole ju süüdi, aga peremeest ilmselt ei saa ka politsei lihtsalt maha lasta !

Krss - kas oma kutsu jäi ikka terveks?

Mina olen seda meelt, et kui minu suunas tuleb lahtiselt liikuv koer ja mul on kasvõi vähim kahtlus, et ta võib mind rünnata siis peaks mul olema õigus see loom koheselt hävitada - valimata selleks vahendeid. Samuti peaks koera omanik saama korraliku trahvi.

Koera on noaga raske rünnata ma arvan. Pealegi loomad võitlevad isegi päris raskelt vigastatuna kuni viimse veretilgani.

Väga imelik asi, et ennast kaitsta ei tohi.

Kas üldse ilma suukorvita tohib avalikus kohas koeraga viibida?

Suvel tunnevad koerad mu kintsude vastu huvi kui ma rattaga sõidan.
Olen kuulnud,et tavalised gaasid ei aita koertele,et on olemas spetsiaalsed koerte peletamis gaasid. Aga kui endalö ka koer kaasas on, siis ei tea kas eelle kasutamine hea mõte on.

Juriidilise poole pealt ei oska nõu anda... Kaastunne igal juhul.

Kahju, et idiootomanikud niimoodi oma koera ära rikuvad. Üldiselt tuleks hakata müüma väravasilte: "Ettevaatust, idioodist peremees" nende kurja koera eest hoiatavate siltide asemel... Reeglina kasvab koer selliseks, nagu teda kasvatatakse (meie peres pole ükski koer 8-st veel "kurjaks" kasvanud ega kedagi rünnanud). Tõsi, me ei ela linnakorteris ka, vaid maamajas.

Vasaku käe "söötmine" töötab paremakäelise korral. Vasakukäeline peaks pakkuma paremat kätt, et vasakuga efektiivselt rünnata. Üsna tõhus on ka oma käe jõuga koera kurku torkamine, sõrm(ed) väljasirutatuna. Öökiv koer ei hammusta;) Aga see viimane jääb reaalse ründe korral siiski rohkem teoreetiliseks võimaluseks, kes ikka tahaks oma sõrmi hakklihamasinasse toppida...

Koeraomanike vastutus on meie kallil kodumaal üldse kuidagi väike. :bs:Sitta ei koristata, looma tegude eest ei vastutata, loom jäetakse üsna kergelt maha... Üldiselt võiks ikkagi kehtida laevade pommitamise reegel: esimese probleemi tekkimisel hoiatus, teisel juhul korralik trahv ja kolmandal magamapanek. Soovitavalt omaniku...

Olles ise koeraomanik, tunnen Kärsale traumeeriva sündmuse puhul kaasa ja soovin kiiret paranemist.
Enda koer on samuti teatud määral treenitud ja oskab peamisi käsklusi kuulata, täitsa müstiline on vahel vaadata neid peremehi/naisi, kes kisavad oma hääle kähedaks enda loomade peale, kes neist karvavõrdki välja ei tee.
Paar korda on rünnatud ka minu koera ning sellistel puhkudel annan oma loomale vabad käed, et ta end kaitsta saaks ja siiani on sellest ka piisanud. Võimalusel olen oma koera aidanud, kuid ega see rüseleva puntra korral kerge ei ole. Õnneks on airdaleterjer oma suht väikese kere kompenseerimiseks väga kiire ja sitke.
Politseiametnik kes parasjagu valves oli ja sulle "nõu" andis, sattus olema täielik lammas, politseis on veel mõistusega inimesi olemas, kuid neid jääb paraku aina vähemaks.
Minul on seaduse järgi õigus ründav ja ohustav loom maha lasta, kuid mul pole kombeks koeraga jalutades relva kaasas kanda, vahel siiski tundub, et peaks.

Kahetsusväärne juhtum. Inimesed, kui võtate koera, tegelege temaga. Õpetage teda, mitte ärge laske lihtsalt ära pätistuda-ütleksin selle peale.
Paraku on minu koeraga selline lugu, et enamus inimesi kardavad teda ka rihmaotsas. Tegemist siis saksa bokseriga. Üsna paranoiliselt suhtutakse meisse, kui juhtume avalikus kohas jalutama. Peaaegu iga mu koera liigutust tõlgendavad osad kodanikud rünnakuna. Linnas ma loomulikult oma koera rihmaotsast lahti ei lase, aga metsaall teen seda küll. Tegelikult on mu koer väga sõbralik ja pole kedagi kunagi rünnanud, isegi kassi mitte. Politseiga on mind ähvardatud korduvalt, kuigi ma valin alati võimalikult inimtühja koha, kus oma koera jalutada. Mida saabki koer teha kui ta on rihma otsas???:freak: Pealegi on ta dresseeritud. Lihtsalt kohati inimesed reageerivad üle. Loodan, et mõnel sellisel püttolit põues pole
PS. mutikesed, kes oma diivanipadjal lasevad lahtiselt joosta ja satuvad minu koera rihmaulatusse ei ole mõtet mulle politseid kutsuda, kui mu koer mänguliselt käpaga äigab ning selle tulemusena nuustik väikse õhulennu teeb. Kõigepealt tuleb oma peni kinni panna ja siis alles õigust nõudma hakata.

Krt, kui see juba mitmes kord on ja sellest on m ingid jäljed kusagil olemas (avaldused politseile vms), siis tuleks see loom magama panna. Omanikule kõik seotud kulud kaela ja trahv lisaks kah. Looma võtmisega võtad sa omale ka vastutuse tema tegude eest. Sinna alla käib ka koera treenimine, et teistel oleks sinu looma läheduses ohutu. Pohhuism on meil endiselt kahjuks lokkav..

Mul oli ükskord väga piinlik ühe Eestis töötava Rootsi tuttava ees, kes sõitis Nõmme metsades parasjagu jalgrattaga, kui teda ründas lahtiselt jooksev rotveiler, tulemusena arsti juurde minek ja 15 õmblust. Kogu rünnaku aja olevat omanik lihtsalt eemal seisnud ja vahtinud.
Politseisse tehti küll avaldus ka, kuid kes see enam inimest üles leiab.

Njah. Ennast ja vara on seadusega lubatud kaitsta. Kuid kaitse ei või ületada ründe iseloomu. Seega, kui tapad koera, kes ründas sinu koera on sul raske pärast tõendada, et ründava koera eesmärk oli tappa sinu koer ja ohu kõrvaldamiseks oli ainus võimalus tapmine.
Hirm kui selline ei ole argumendiks. Väärteomenetlusest või krim. asjast võid küll pääseda aga tsiv. asjas jääd suht kindlalt kaotajaks ja maksad kahjud kinni, sest mitte kuidagi ei suuda sa tõendada, et tapmine oli hädavajalik ja ainuvõimalik tee.

Minuga on juhtunud ka paar samalaadset asja.. mõlemil korral võtsin koera sülle, et teda kaitsta. Ühel juhul hammustas teine koer mind käest aga õnneks oli talv ja paks sule jope seljas, omanikul jäi õigust ülegi, kõrge hurt oli. Teisel korral toetusin vastu maja seina, seljaga ründaja poole. Paar korda naksast jalast, omanikku polnud - hundikoer.

Õpetus: alati hoida pipragaasi taskus, kunagi ei tea millal vaja võib minna...

loodetavasti kuts saab peatselt ehmatusest üle

Algselt postitas: will
Njah. Ennast ja vara on seadusega lubatud kaitsta. Kuid kaitse ei või ületada ründe iseloomu. Seega, kui tapad koera, kes ründas sinu koera on sul raske pärast tõendada, et ründava koera eesmärk oli tappa sinu koer ja ohu kõrvaldamiseks oli ainus võimalus tapmine.
Hirm kui selline ei ole argumendiks. Väärteomenetlusest või krim. asjast võid küll pääseda aga tsiv. asjas jääd suht kindlalt kaotajaks ja maksad kahjud kinni, sest mitte kuidagi ei suuda sa tõendada, et tapmine oli hädavajalik ja ainuvõimalik tee.

Kui pirakas hunt ründab su väikest last, kas siis võiks olla tapmine piisavalt õigustatud? Või kui ründav koer on sul ühe käe otsast järanud, kas siis võiks noa välja võtta? Millal on õige hetk?:freak:

Olen kah koeraomanik - tagaaias silkab lumehangedes emane hunt. Kui tema peaks kedagi väljaspool aeda (hammastega) ründama, siis olen nõus, kui talle ots peale tehakse. Ning tunnistaksin ka enda oskamatust looma eest hoolitsemisel. Kuigi see koer on koolis käinud ning ilma käsuta rünnakule ei asu, ei lase teda kunagi avalikku kohta lahtiselt - v.a. metsas, kus seenelisi pole.

Mõni inimene võib saada infarkti, nähes suurt lahtist koera enda poole tormamas. Eriti vihale ajab koeraomanike jutt, et "oh, ta ei tee midagi, ainult nuusutab...".

Algselt postitas: kaarel

Algselt postitas: will
Njah. Ennast ja vara on seadusega lubatud kaitsta. Kuid kaitse ei või ületada ründe iseloomu. Seega, kui tapad koera, kes ründas sinu koera on sul raske pärast tõendada, et ründava koera eesmärk oli tappa sinu koer ja ohu kõrvaldamiseks oli ainus võimalus tapmine.
Hirm kui selline ei ole argumendiks. Väärteomenetlusest või krim. asjast võid küll pääseda aga tsiv. asjas jääd suht kindlalt kaotajaks ja maksad kahjud kinni, sest mitte kuidagi ei suuda sa tõendada, et tapmine oli hädavajalik ja ainuvõimalik tee.

Kui pirakas hunt ründab su väikest last, kas siis võiks olla tapmine piisavalt õigustatud? Või kui ründav koer on sul ühe käe otsast järanud, kas siis võiks noa välja võtta? Millal on õige hetk?:freak:

Olen kah koeraomanik - tagaaias silkab lumehangedes emane hunt. Kui tema peaks kedagi väljaspool aeda (hammastega) ründama, siis olen nõus, kui talle ots peale tehakse. Ning tunnistaksin ka enda oskamatust looma eest hoolitsemisel. Kuigi see koer on koolis käinud ning ilma käsuta rünnakule ei asu, ei lase teda kunagi avalikku kohta lahtiselt - v.a. metsas, kus seenelisi pole.

Mõni inimene võib saada infarkti, nähes suurt lahtist koera enda poole tormamas. Eriti vihale ajab koeraomanike jutt, et "oh, ta ei tee midagi, ainult nuusutab...".

Mina pole ütleja. Ütleb seda sellisel juhul kohtunik millal oli õigustatud ning millal mitte aga vaidlused vastaspoolega võivad kujuneda pikaks.
P.S kui oled juba saanud haavata siis on õigustatud vasturünne, kuid kuni selleni ei või sa tegelikult mitte midagi teha. Mõni inimene ehmub ka kassi nähes. Kujutad sa ette olukorda, kus hakkataks relvadega kasse jahtima?

Algselt postitas: will
P.S kui oled juba saanud haavata siis on õigustatud vasturünne, kuid kuni selleni ei või sa tegelikult mitte midagi teha.

Aitäh, Will, selgituse eest.
Igaks juhuks täpsutaksin veel. St kui mind on JUBA rünnatud - jope lõhki, käsi katki, siis võin end nii-öelda kaitsma hakata? Vaevalt on kellegil soovi enda hinge peale võtta looma teise ilma saatmine, aga ründaja tõrjumine - kerged vigastused ründavale koerale - võiks olla niisiis ka juriidilises mõttes korrektne?

Kusjuures üks koeraomanike hülgemöla on see, et kuidas minu koer saab kellelegi lahti olles viga teha vaata kui sõbralik ta on ja kuidas ta kodus lastega mängib.

Tegelikkuses aga see kuidas koer oma pererahvaga ja kuskil linna vahel võõrastega käituda võib on hoopis ise asjad.

Algselt postitas: kaarel

Algselt postitas: will
P.S kui oled juba saanud haavata siis on õigustatud vasturünne, kuid kuni selleni ei või sa tegelikult mitte midagi teha.

Aitäh, Will, selgituse eest.
Igaks juhuks täpsutaksin veel. St kui mind on JUBA rünnatud - jope lõhki, käsi katki, siis võin end nii-öelda kaitsma hakata? Vaevalt on kellegil soovi enda hinge peale võtta looma teise ilma saatmine, aga ründaja tõrjumine - kerged vigastused ründavale koerale - võiks olla niisiis ka juriidilises mõttes korrektne?

Loomulikult, kui sind juba rünnatud võid end kaitsta ja loomale vigastusi tekitada. Kuid seda ainult ründe tõrjumiseni ja tõrjumiseks. Ehk kui oled koera ründe tõrjunud siis ei tohi asuda kättemaksma.

Noh will, siin võib natuke ka hädakaitsele rõhuda, sest kui koer sind ründab, on tegemist reaalse ohuga sinu tervisele ja elule ning sina ei pea arvama, mis hetkeni see rünne kestab.
Millisest hetkest on rünne tõrjutud? Sõltub situatsioonist, kui oled näiteks looma eemale tõuganud ja ta uuesti tuleb, siis rünnak jätkub. Sinu eest juba põgeneva koera täiendav ründamine on küll hädakaitse piiride ületamine. Ühesõnaga, sõltub olukorrast.

Enda territooriumil on lihtsam, olen oma vanematetalus ühe võõra rotveileri maha lasknud, kuna see tungis tarastatud õuealale ja ründas kõike, mis ette jäi.

Algselt postitas: Nastix
Noh will, siin võib natuke ka hädakaitsele rõhuda, sest kui koer sind ründab, on tegemist reaalse ohuga sinu tervisele ja elule ning sina ei pea arvama, mis hetkeni see rünne kestab.
Millisest hetkest on rünne tõrjutud? Sõltub situatsioonist, kui oled näiteks looma eemale tõuganud ja ta uuesti tuleb, siis rünnak jätkub. Sinu eest juba põgeneva koera täiendav ründamine on küll hädakaitse piiride ületamine. Ühesõnaga, sõltub olukorrast.

Enda territooriumil on lihtsam, olen oma vanematetalus ühe võõra rotveileri maha lasknud, kuna see tungis tarastatud õuealale ja ründas kõike, mis ette jäi.

Ei peagi arvama!!! On ju igaühele selge millal reaalne rünne lõppeb mitte aga ei tohi hakkata arvama, et ta jätkab rünnakut. Ehk isik peab igal juhul olema ainult nö kaitse seisundis. Kui näiteks koer taganeb ei tohi hakkata ise ründama, kuigi võib tunduda, et loom valmistub uuesti ründama.

See, et sul ja sinu koeral eluvaim sees on (ning samuti ka ründajal) näitab selgelt, et toimisid igas aspektis õigesti.
Kui väljalöödud kihvaga koera (muideks mis tõuga oli tegu ?) omanik sinu peale kaebust esitama ei lähe siis ei pea ta ennast kannatanud pooleks, pigem katsub võib-olla selles piirkonnas sinu silme alla mitte sattuda, vältimaks tuvastamist. Ja tegelikult oligi olukord nii, et tema peni ründas sind esimesena.

Paar küssi (ma ei ole koera omanik):
- miks nimelt andsid oma koerale käsu lamada,
- eeldan, et labrador (retriiver ?) on nii intelligentne koer, kes ei oma ründeinstinkti, kas ta omab enda või peremehe kaitse instinkti,
- kas sellise asendi sissevõtmine koera poolt on varasematel kordadel minimeerinud vigastusi või siis üldse pareerinud rünnakut

Ma isiklikult arvan, et sellises kriisisituatsioonis ei jõuaks ma iialgi (ja ei peaks ka vajalikuks) mõelda selle peale kui väärtuslikuks keegi selle ründajast nässi karvkatet peab või kui plaju talle koeratoitu on ostetud ja raha kulutatud. Sellel hetkel huvitab mind ainult minu nahk ja tervis. Samuti pean küsitavaks ensekaitse abivahendi rakendamist. Kujuta endale ette olukorda inimesega kakeldes, nüüd pane asjade käik matemaatiliselt mingisse kiirusastmesse ja saad tulemuseks kui kiiresti koer tegutseb, mõtle veel siia juurde, et tema kehakaal on a 40-60 kg (suurematel jurakatel). Ainukeseks enesekaitse võimaluseks pean raevunud vastuhakku, mis ka sind halvimast päästis.
Alati jääb sulle õiguas vastaspool kohtusse kaevata, üles lugedes sulle tekitatud nii materiaalse kui ka tervisekahju ja saamata jäänud töötasu haiguslehel viibides.

Kahte kõvemat rünnakut olen suutnud vältida karjudes, koerale silma vaadates, mitte taganedes, kaitsepositsioonis seistes. Ühel korral kaukaaslase vastu eramajade rajoonis, teisel korral dobermanni vastu (tõstsin raske koti õlale kiirema liigutusega mida tema pidas ründeliigutuseks ja põhjuseks selle peale erutuda).

Minu seisukoht - vahendeid valimatta kaitsta ennast ja oma kaaslast, aega on selleks väga vähe, kardan, et koer on igal ajal sitkem ja jaksab rohkem rabeleda, samuti vähenevad sinu jõuvarud ja vastupanuvõime kui kihvad sügaval lihas. Mõtlemine sellel ajal mingile peni maksumusele peaks ikka hullult mõttestatud tegevus olema. Instinktiivselt mõtleb inimene ainult enese päästmisele sellel hetkel, ei muule. Teisel juhul võime ajalehest lugeda kuidas koer invaliidistas inimese ja omanik saab võib-olla trahvi mõned tuhanded !

Ma olen ka koera aastal sündinud ehk siis koer aga idiootite ja värdjate suhtes kui nad su elu-tervise kallale tikuvad ei ole mul teistsuguseid seisukohtasid.

Hiljem jõuad mõelda koera maksumusele juhul kui hing sisse jääb.

Politsei korrapidaja ei pruugi olla kõige pädevam isik sel teemal nõu andma... proovi esitada oma küsimused lehel http://www.eadv.ee/ ...ehk viitsivad süveneda ja pädevama vastuse anda.

Labrador on iseloomult tõepoolest sõbralik, enamikke näen rahulikult ringi jooksmas ja teiste koertega tutvust sobitamas. Tavaliselt ehmatavad nende omanikud ära, kui nende lemmikud minu terjeri juurde jooksevad. Minu koer on teatud eranditega samuti üsna sõbralik ning võtab müramise kutse meeleldi vastu, kuid tema kehakeel jätab mulje, et nüüd läheb tapluseks.

Ründe tõrjumises ühinen siiski Kärsa arvamusega ning võõrastele koertele, kes minu pereliikmeid (k.a koera) ohustavad, teen uut ja vana, selleks vahendeid valimata. Mingisugune trahv on viimane asi, mis mind sellisel hetkel kõigutab - kõlab ülbelt, kuid nii see on.

võlaõigusseadus siiski välistab kahju korvamise kohustuse, kui sa tegutsesid hädakaitses või hädaseisundis. seega kui sind kriminaalkorras süüdi ei mõisteta hädakaitse või hädaseisundis tegutsemise tõttu, siis suure tõenäosusega välistatakse ka tsiviilkahju korvamise kohustus. hädakaitse või hädaseisundis tegutsemise olemasolu või hädakaitse piiride ületamise tuvastab kohus talle esitatud tõendite pinnalt.

Algselt postitas: krss
KOhtus ei saa samas tõendada midagi, kuna seal on tema sõna ja minu sõna, muud midagi. Sellepärast mind süüdi mõista ei saagi, küll aga korvama kahjud, mis ulatuvad kümnetesse tuhandetesse kroonidesse.

no on ikka värk! krss- pea vasstu!
aga see on puhas peremehe viga kui koer ründab või hammustab.
endal 1,5 aastane foksterjer- jahiinstinktid ja puha, räägitakse et närvilised ja agressiivsed koerad kuna peavad metsas jahti pidades ise hakkama saama.
aga no sai ikke teist kasvatatud maast madalast ja kui kippus hambaga proovima sai venda õpetatud.
TULEMUS- kogemata hambaga mänguhoos kätt riivates tõmbub eemale ja alandlikult vaatab sulle otsa ja palub andeks!!! võõraste inimeste ja koertega heatahtlik ja kui midagi ei meeldi siis uriseb kergelt ja läheb oma teed.

no krt!!! ei ole koer juba sündides kuri ja evil elajas, seda on halval juhul tema peremees kes koeraga ümber käia ei oska.
JÄRELIKULT- nagu autoga kurjalt ümber käies nii et load ära võetakse- koeraomanik KOOLI saata ja ennem kui "libeda ja pimeda aja sõitu" pole ära teind- koerte lähedale mitte lasta!!!

P.S. samast pesakonnast kus minu koergi pärit on 1 eksemplar ikka eriti agressiivne ja kartlik- ega peremeeski usaldust ei ärata!

KOER ON OMA PEREMEHE NÄGU JA VASTUPIDI

Ausaltöeldes ei usu mina, et juhul kui tõendusena tuua lõhkised riided ja oma sõna, peaks kohtunik tegema hagejale ebasoodsa otsuse. Juhul kui sina olend muidugi kannataja ja hageja.
Võimuorganid võivad ajada küll kelbast ,et sa ei tohi koera vastu rünnata jne. aga kui asjaks läheb siis ma ei usu , et keegi on süüdi jäänud ründavat koera pekstes.
Tuleb meelde pereisa juhtum kes killis peremehe koju tulnud varga/röövli.
1 asi veel.
Kui ründaja on tõukoer ja tõupaberitega, peaks selle koera paberid ära võtma. vot selline seadus peaks olema.
Igasugused võistluskeelud peaks kah kaasnema.

to Wyxx:

Sõltub. Koerad, nagu inimesed, on erineva iseloomuga. Mitte harv ei ole juhus, kus peremehe jõud ei käi lihtsalt koerast üle, kutt on juba sellise agressiivsema iseloomuga ja põikpäine. Ennustatav iseloom on vaid puhast tõugu koertel. Kõige jubedamad on nö. esimese liini krantsid, a la hundi ja mastifi järeltulijad jne. Nende iseloom on täielik mõistatus.

Üldiselt. Täiesti nõus. Koer peab rihma otsas olema, kui käiakse jalutamas koeraga. Suukorv on äärmus... ma arvan, et seda ei ole vaja, kuna kui koer on rihma otsas, saab ta alati võtta lühikese rihma otsa ja kõrvale kamandada. Koer lamama kamandada on natuke äärmus minu arvates. Kui koer korralikult kõrval käib, siis sellest piisab.

Ja koerte lahtiselt joosta laskmine avalikes kohtades on kuritegu. Eriti linnas. Selle jaoks võiks olla spetsiaalseid alasid natuke rohkem (kivi linnavõimude kapsaaeda).

EDIT: Kasparius: koeral ei saa pabereid ära võtta, nagu sul ei saa ära võtta sünnitunnistust ja passi Ehk siis, rotveiler jääb rotveileriks ja oma ema ja ise lapseks ka siis, kui ta on kedagi rünnanud. Samas jah, võistluskeelud jne on teema.