Eesti Saabiklubi foorum

Originaalartikkel asub siin: http://www.postimees.ee/210407/esileht/ ... 256458.php

Huvitav oli antud artikkel:
Rehvid, mis on täidetud õhuga, kaotavad kuu jooksul umbes 1,5 atmosfääri jagu rõhku ja neid on vaja uuesti täita. Lämmastiku puhul väheneb rõhk sama koguse võrra kuue kuu või isegi pikema aja vältel.

Kas kellelgi veel nii kiiresti rehvirõhk alaneb? Ise kontrollin ca korra kuus ja siis on rõhk langenud ca 0,2-0,3 atm. Kas tegemist on lihtsalt reklaamitrikiga?

PS kasutan tavalisi Saabi valuvelgi ja Good Year rehve...

See 1,5 on küll suht ajuvaba. Ei ole küll märganud, et rehvid kuu ajaga lössi vajuvad. Ikka jah, väga vähesel määral langeb see rõhk. Võib-olla peaksid need artikli kirjutajad/avaldajad omal rehvivahetus kohta vahetama. Palju parem oleks täita rehvid heeliumiga, vedrustamata osad muutuvad kergemaks. No ok, kui pauk käib siis jah...

Ma arvan, et see number on antud raskeveoki rehvi või rehvide(kui närida lause kallal) jaoks, kus on rehvirõhk tunduvalt suurem kui sõiduauto rehvil. See kütuse sääst annab tunda raskeveokil, vaevalt, et sõiduautol. Lennunduses ning rallispordis on lämmastikul kindlasti muu eesmärk kui kütuse säästimine.

Pole samuti märganud, et rehvid kuu ajaga lössi vajuks. Kui vajuvad, siis on põhjus enamasti kehvasti puhastatud velje siseküljes või ventiilis.
Huvitav väide on seal veel see, et lämmastikuga täidetud rehvid kuluvad vähem. Minul pole küll veel kordagi juhtunud, et tuleks uued rehvid osta, kuna vanad on seestpoolt kulunud ja kui eeldame, et rõhk on õige, ei tohiks seespool olev gaas väljas toimuvat oluliselt[1] mõjutada;)
Väidetakse veel, et õhuga täitmiseks kasutatakse kompressorit, aga lämmastik võetakse balloonist. Millegipärast arvan, et lämmastik võib oma teekonnal balloonini samuti mõnda kompressorit kohata;)

[1] jajah, kui tähte närida, siis võib muidugi jaurata teemal, palju erinevate gaaside käitumine ideaalse gaasi olekuvõrrandist erineb, aga antud juhul ei tohiks see erinevus märkimisväärne olla.

ahhh, mis te materdate. Kellegil tuli hea äriidee ja suutis selle maha müüa ajalehele ja see kirjutas sellest

Ja pealegi. Te täidate juba praegu oma rehve lämmastikuga, sest õhk koosneb ca 78% ulatuses lämmastikust

artiklis mingi viga ilmselt, ehk mõeldi suurust 0.15 atm. See oleks reaalsusele lähemal, kuid korras rehv ja velg ei tohiks aastas kaotada üle 0.5 atm.
Pigem tuleks rehvirõhu juures juhtide tähelepanu sellele, et kiirel maanteesõidul ja täislastis sõites tuleb rõhku märkimisväärselt tõsta. Sageli see unustatakse ja siis võib kiirteel vurades kütusekulus siiski mõõdetav vahe tekkida. Ja rehv kulub servast rohkem.

Mina olen rinkameeste juttudest nii aru saanud, et lämmastikuga paisub vähem ja seetõttu on rõhk rehvis võistluse jooksul stabiilne. Tavaõhuga ja tavarehvil on isegi saugal tavaline et kui alguses on rõhk 2.8 atm, siis peale mõningaid ringe on rehvirõhk 3.3+ atm'i. Ilmselt tavasõidul nii suurt vahet ei ole.
Aga proovida võib alati, 120 krooni jooksu eest pole ju palju makstud teadmise eest, et sul autol miski nagu rallikal on:)

Arvestades õhu massi ja heeliumi massi ning nende suhet ülejäänud liikuvasse osasse on kaaluvõit vist tähelepandamatu. Nagu kiirel sõidul fooritulede tooni muutumine

Rinkameeste jutt lämmastiku väiksemast paisumisest suht väikestel rõhkudel on pisut vastuolus füüsikaseadustega
Tõsi, lämmastiku ja lämmasitku ja hapniku (=õhk) segu omadused on pisut erinevad kuna lämmastiku molekul on õige pisut väiksem kui hapniku molekul. Aga seda erinevust on isegi laboris raske mõõta.
Pigem võib lämmasitukga pumpamine effekti anda selle arvelt, et rehvis puudub hapnik, mis korrosiooni tekitab. Roostetavad veljepinnad on aga peamine rehvi tühjenemise põhjus.