Eesti Saabiklubi foorum

Rääkisin täna just ühe Läti noore saabiehitajaga.
Auto tal järgmine: Saab 9000 2,3t 1991a. 200hj, automaat kastiga.

Tal juhtus järgmine jama:
Leidis ühest lammarist 93a. 9000 Aero turbo. Rõõmsa meelega paigaldas selle kohe oma autole peale, lootes rohkem rõhku ja hobuseid/väänet saada. Mootor läks pöördesse päris kenasti ja turbo rõhku ka mõnusalt, kuid väga kiiresti suutis ta kolvid üles sulatada.
Et siis rõhku küll, kuid segu jäi vääga lahjaks.

Seega, ehk kogenud saabi mehaanikud oskavad ütelda, et kas vanematele 9000 mudelitele, millel veel APC Chip oli ei kõlbagi peale panna Mitsu turbot?
Sest Aerodel oli juba Trionic peal.
Või võib probleem olla pihustis, kütusepumbas või muus?

Kellel kogemusi palun kommenteerige ja nõustage, kui võimalik.

jätkaks:
ülse huvitaks, et kuidas saab teada, kas suurel koormusel on lahja segu, või mitte...

Algselt postitas: ivomets
jätkaks:
ülse huvitaks, et kuidas saab teada, kas suurel koormusel on lahja segu, või mitte...

Segukella abil?

Mitsu turbos nüüd vaevalt asi oli. Vanem 9000 kasutab veel knock sensorit, mis oma signaaliga vajadusel BPC klapi tööd reguleerib. APC juhtimine on üksjagu algelisem, kui Trionicul ja kuigi mõlemad reguleerivad vajadusel BPC klappi (et detonatsiooni puhul vähendada buusti), siis Trionic muudab lisaks ka süütemomenti, mida APC veel teha ei osanud ega poleks saanudki, sest DI kassetti ju pole mis regulliks.
Nähtavasti kasutati mingit moodust, et BPC klapist mööda minna (bleeder, MBC vm.) või oli klapp lihtsalt rikkis. Sai (näiteks) viletsa kütusega oma rõhu pikalt 1,3 baari peale ja oligi abi antud. Trionic5 oleks nii ekstreemses olukorras süütega mänginud...

Selline minu versioon.

Algselt postitas: ivomets
jätkaks:
ülse huvitaks, et kuidas saab teada, kas suurel koormusel on lahja segu, või mitte...

Segukella ehitas näiteks Aljoga oma 900-le:
http://www.saabnet.ee/foorum/viewthread.php?tid=194

Aga et Saabidel kasutusel tavaline (odav) narrow band Lambda sensor, siis on mõõtmine suht ebatäpne. Kuigi üldiselt saab sellega siiski teada, millal segu lahja-normaalne-rikas.

Algselt postitas: sebastian
mida APC veel teha ei osanud ega poleks saanudki, sest DI kassetti ju pole mis regulliks.

Kõtt, tonniste peal on ka DI+APC kui ka DI-APC variandid. Üks on eraldi APC karbiga (+), teine ühte karpi pandud asi. Esimene oli IIRC '89 CD peal ja on üsna otsitud kaup klassikuaretajate hulgas, et klassikule DI peale panna... 91 peaks olema juba see DI-APC.

Kuidas saada teada et segu lahja? Hapnikuanduri abil. Kõige parem Wide-band andur, mis näitab täpselt segu koostist. Selle tavalise junniga saada saad (võrreldes WB anduriga) enam-vähem tulemust, et vist on lahja või vist on rikas...

A kui see leedukas kolvid üles sulatas, siis ehk sai seda rõhku ikka liiga palju. Miollega ta mõõtis? Armatuur oleva peerumeetriga?

Tänud asjaliku info eest!
Homme saab jälle lätlasega edasi suheldud.
Igatahes tal oli selline arusaam, et kui panna speedpartsi stage1 peale, siis sellega saab segu paremaks ja enam kolvid kokku ei sula. Kuigi ka minul oli kuri kahtlus, et ta veel midagi auto kallal näppinud on ja see jama ei tulnud lihtsalt turbo vahetamisest.

Algselt postitas: Cyber

Algselt postitas: sebastian
mida APC veel teha ei osanud ega poleks saanudki, sest DI kassetti ju pole mis regulliks.

Kõtt, tonniste peal on ka DI+APC kui ka DI-APC variandid.

Minu viga, muidugi olid ka DI-APC kooslused Võrdlemisi lihtsat APC plokki vaadates ei tule kohe selle pealegi, et taoline võiks ka DI-d juhtida.
Tuleks siis vaadata ka knock sensor-i korrasolekut. Kindel on see, et Trionic oskab paremini lahja seguga toime tulla mõõtes detonatsiooni juba selle tekkemomendil igas silindris eraldi. Vana tonnise sensor püüab ainult "üldist koputamist" silindrites - kui see andur nässus, siis kõrgema buustiga võib kindlasti jama tulla.

aga mis teha siis, kui nn. lambda andurit põlegi?

kuskil trionic postitas:
Lairibalambda koos kella ja mooduliga oleks parim lahendus,kuid hind 5kilo ja ülespoole paneb kukalt kratsima.

aga see oli mingi 100 aastat tagasi.
mis variandid prAEGUST saada, kasutada?

Aga mul tekkis küsimus, et mis maalt T5 ei suuda enam segu kontolliall hoida?
Eeldades, et kõik tehniline on korrasaga on lihtsalt korralikult rõhku pealekeeratud

segu erinavtel pööretel kontrollida on lihtne: Dünosse, wideband lambda sappa ja keerutama....

Algselt postitas: csn
Aga mul tekkis küsimus, et mis maalt T5 ei suuda enam segu kontolliall hoida?
Eeldades, et kõik tehniline on korrasaga on lihtsalt korralikult rõhku pealekeeratud

See huvitaks ennastki.
Narrow band sensori "normaalne segu" -väljundpinge on nii kitsas vahemikus, et ükskõik missugune näidik (valgusdioodidega, osutiga) annab pidevalt siia-sinna väärtuseid. ECU-le muidugi piisab kolmest põhiväärtusest, teda ei huvita kas segu on "natukene rikas" või "natukene lahja".
Ise olin juba valmis ehitama 20-LED varianti, kõik vajaminev oli muretsetud, LED-d, mikroskeemid jne., aga lugenud natukene Lambda'dest loobusin selle kuusepuu ehitamisest.
Dünos mõõtmine on muidugi variant, aga toredam, kui täpne näidik pidevalt silme ees. Liiga palju on erinevaid tegureid, mis segu koostist muudavad - sissepritse errorid, vilets kütus, umbes õhufilter jne.

Algselt postitas: sebastian
Mitsu turbos nüüd vaevalt asi oli. Vanem 9000 kasutab veel knock sensorit, mis oma signaaliga vajadusel BPC klapi tööd reguleerib. APC juhtimine on üksjagu algelisem, kui Trionicul ja kuigi mõlemad reguleerivad vajadusel BPC klappi (et detonatsiooni puhul vähendada buusti), siis Trionic muudab lisaks ka süütemomenti, mida APC veel teha ei osanud ega poleks saanudki, sest DI kassetti ju pole mis regulliks.
Nähtavasti kasutati mingit moodust, et BPC klapist mööda minna (bleeder, MBC vm.) või oli klapp lihtsalt rikkis. Sai (näiteks) viletsa kütusega oma rõhu pikalt 1,3 baari peale ja oligi abi antud. Trionic5 oleks nii ekstreemses olukorras süütega mänginud...

Selline minu versioon.

APC plokki kasutati ka versioonis DI/APC,kuni Trionicu tulekuni.
Jagajaga mootori APC tõesti süütega mängida palju ei suuda,kuid piisavalt,et kolbe mitte sulatada.Reaktsiooniaeg loomulikult pikk,kuna ainult üks "knock-sensor" ja 3 eraldi moodulit( milledest kokku aretati hiljem trionic mootorijuhtimine).

Algselt postitas: romza
Tänud asjaliku info eest!
Homme saab jälle lätlasega edasi suheldud.
Igatahes tal oli selline arusaam, et kui panna speedpartsi stage1 peale, siis sellega saab segu paremaks ja enam kolvid kokku ei sula. Kuigi ka minul oli kuri kahtlus, et ta veel midagi auto kallal näppinud on ja see jama ei tulnud lihtsalt turbo vahetamisest.

Näiteks kõik eelnev,aga ülioluline mootori juures tegemata: vaba gaaside väljapääs,uus õhufilter,0 õhulekked sisselaskes,piisav kütuse pealevool jne,jne...

Algselt postitas: ivomets
aga mis teha siis, kui nn. lambda andurit põlegi?

kuskil trionic postitas:
Lairibalambda koos kella ja mooduliga oleks parim lahendus,kuid hind 5kilo ja ülespoole paneb kukalt kratsima.

aga see oli mingi 100 aastat tagasi.
mis variandid prAEGUST saada, kasutada?

Täpselt sama skeem endiselt, hinnad muutunud vaevalt on.. Dünopinkide juures on tavaliselt võimalus see järgi ühendada. Näed üsna täpselt segu koostise erinevate pöörete juures.