Eesti Saabiklubi foorum

ärge näkku lööge :red:

Troost Autos 4000.- koos tööga:thumb:

Milliseid pukse? Mis materjalist?
Tagasild,koos töö ja orig. pukside-šarniiridega läheks ca.4kilo. Esisillas juba sõltub,kas õõtsade tagumiste pukside pikad poldid purunevad,või mitte(esimesel juhul 3-5h. lisatööd).Kui kõik laabub,siis esisild ca 3,5 kilo.Kui lisanduvad poolraami tagumised puksid(neid saab ilma raami eemaldamata vahetada),siis paar tundi ja tonnike juurde.Kui kõik raamipuksid tümad(6tk.),tuleb raam maha võtta.Lisandub 5-6h. tööd ja paar kilo juppide eest.
Kui asendada kumm uretaaniga kogu auto ulatuses,kulub 12-15h. tööaega pluss uretaanide hind.

Algselt postitas: iisak
Troost Autos 4000.- koos tööga:thumb:

Loe küsimust ja mõtle:red:

:red:

huvitav kas VM -is ka kuidagi raamatus reguleeritud see poltide murdumise värk? See tähendab et kui pukside vahetuseks on ettenähtud mingi ühik aega siis see on kindel suurus,et nüüd tänu mingile murdunud poldile läks kauem peaks olema tootja või kurat teab kelle mure.Mõned VM käigud näitavad et töö maksumus pluss varuosade hind on selge juba auto töökotta viimise ajal ja järele minnes see pole muutunud.

Ametlikel esindustel on tavaliselt normtunnid iga asja kohta.

Algselt postitas: yllar
huvitav kas VM -is ka kuidagi raamatus reguleeritud see poltide murdumise värk? See tähendab et kui pukside vahetuseks on ettenähtud mingi ühik aega siis see on kindel suurus,et nüüd tänu mingile murdunud poldile läks kauem peaks olema tootja või kurat teab kelle mure.Mõned VM käigud näitavad et töö maksumus pluss varuosade hind on selge juba auto töökotta viimise ajal ja järele minnes see pole muutunud.

Sellised asjad kehtivad ainult garantiilistele autodele. Igale normajale saab rakendada ka koefitsienti just selliste juhtumite pärast-koef. võib olla ka *20. Loomulikult ei saa midagi muuta,kui eelnevalt on hind juba kokku lepitud.
Kui aga auto on roostes/halvasti hooldatud siis on purunevad poldid ikkagi kliendi mure. Miks peaks luksepp tasuta tööd tegema?

See on täpselt samasugune teema,nagu,kui 9-5 lekib väljalaskekollektor. Kunde soovib tihendi vahetust.Kollektorit eemaldades lähevad 7`st poldist 99% juhtudest kaks kindlasti pooleks.Tihti ka rohkem. Polditüügaste väljapuurimine,kui plokikaas on mootori küljes ja see "aiste vahel",võib halvimal juhul võtta terve tööpäeva. Ja siis kunde üritab sulle selgeks teha,milline käpard sa oled.

Juhtus siuke värk, et tagumise õõtsa kinnituspolt läkski pooleks nagu insenerid selle tehases paika panid.
Kuidas nüüd sellele läheneda? Mis võtetega poldi viimane tükk kätte saada?

Praegu mõtlen nende tikkpoltide pooleksminemisest...
Kas pole näiteks mõistlik vastavat vahendit juba tunde ennem mutri lahtikeeramist poldile lasta?Loomulikult pole teeninduses töömehel aega niikaua oodata, aga kui ette näha, et näiteks kollektor tuleb maha võtta, siis võiks ju omanik eelnevalt mingit vahendit kasutada. Troost ise müüb väga asjalikku vedelikku pulverisaatoris.
Miks räägin...kunagi sai tikkpoltidega ise ka mässatud koledasti ja alati murdusid nad just siis, kui hirmus kiire oli mutrite lahtikeeramisega. Kui sai mingit ollust mitu tundi enne seda peale lastud (eelnevalt terasharjaga kinnitus puhtaks), siis ei murdunud nad kunagi. Loogiline, et kollektori tikkpoldid on pidevast temperatuuri kõikumisest hapraks läinud, aga ennetav "töötlemine" võibolla hoiaks ära selle kohutava jama murdunud poldiga. Pool tundi pihustamist ja haamriga koksimist teeks asja hiljem lihtsamaks?

Vabandust, et natuke OT, võibolla pole mul õigus, lihtsalt mõte selline..

Mu tonnise kollektori tikkpolte uuristas ja keeras Trionic 24 tundi lahti. Ikka kõvasti külma peale, võlusõnu ka kamaluga otsa. Aga mis on sisse põlenud, see on sisse põlenud. Lõpuks tuli ikka kõik välja puurida.

Härrad!
Asi ei ole sisse põlemises:wise:
Tikkpoldis on juba enne keeramahakkamist pragu sees-mõnikord isegi pooleks juba. Leotamisega pole seal midagi peale hakata.

Algselt postitas: sebastian
Praegu mõtlen nende tikkpoltide pooleksminemisest...
Kas pole näiteks mõistlik vastavat vahendit juba tunde ennem mutri lahtikeeramist poldile lasta?Loomulikult pole teeninduses töömehel aega niikaua oodata, aga kui ette näha, et näiteks kollektor tuleb maha võtta, siis võiks ju omanik eelnevalt mingit vahendit kasutada. Troost ise müüb väga asjalikku vedelikku pulverisaatoris.
Miks räägin...kunagi sai tikkpoltidega ise ka mässatud koledasti ja alati murdusid nad just siis, kui hirmus kiire oli mutrite lahtikeeramisega. Kui sai mingit ollust mitu tundi enne seda peale lastud (eelnevalt terasharjaga kinnitus puhtaks), siis ei murdunud nad kunagi. Loogiline, et kollektori tikkpoldid on pidevast temperatuuri kõikumisest hapraks läinud, aga ennetav "töötlemine" võibolla hoiaks ära selle kohutava jama murdunud poldiga. Pool tundi pihustamist ja haamriga koksimist teeks asja hiljem lihtsamaks?

Vabandust, et natuke OT, võibolla pole mul õigus, lihtsalt mõte selline..

Point ei ole üleüldse leotamises ja ootamises.Point on selles,et termilised protsessid põhjustavad malmkollektori väädumise plokikaane poolsel tööpinnal.Kollektori "otsad" väänduvad kaanest eemale.Tikkpoltide karastusaste on 12,5,nad on ülikõvad ja ei veni. Nagu Iisak mainis- poltidesse tekkivad struktuurimuutustest põhjustatud mikropraod. Isegi,kui sa mutrid lahti meelitad(kinni need üldiselt ei põle,kuna on vasetatud,aga need on nn"lukustuvad" mutrid,mille edukaks avamiseks on vaja üht järsku tõmmet lahtisuunas,et lukusti avaneks) ja jätad pikad tikkpoldid vanad,juhtub purunemine tavaliselt kinnikeeramisel 20Nm.ga.

Algselt postitas: qdwin
Mu tonnise kollektori tikkpolte uuristas ja keeras Trionic 24 tundi lahti. Ikka kõvasti külma peale, võlusõnu ka kamaluga otsa. Aga mis on sisse põlenud, see on sisse põlenud. Lõpuks tuli ikka kõik välja puurida.

14 tundi läks. Lihtsam oleks olnud kaas lauale võtta. Seitsmest poldist kolm jäid vanad ja need purunesid kinnikeeramisel.Tuli otsast alata.

Algselt postitas: Trionic
Point ei ole üleüldse leotamises ja ootamises.Point on selles,et termilised protsessid põhjustavad malmkollektori väädumise plokikaane poolsel tööpinnal.Kollektori "otsad" väänduvad kaanest eemale.Tikkpoltide karastusaste on 12,5,nad on ülikõvad ja ei veni. Nagu Iisak mainis- poltidesse tekkivad struktuurimuutustest põhjustatud mikropraod. Isegi,kui sa mutrid lahti meelitad(kinni need üldiselt ei põle,kuna on vasetatud,aga need on nn"lukustuvad" mutrid,mille edukaks avamiseks on vaja üht järsku tõmmet lahtisuunas,et lukusti avaneks) ja jätad pikad tikkpoldid vanad,juhtub purunemine tavaliselt kinnikeeramisel 20Nm.ga.

Selge, nüüd palju targem
Hea info ka neile, kes veel pole aru saanud, miks mõni töö võib oodatust pikemaks venida.
Võib olla kuitahes spets, aga kitsastes tingimustes poldi väljapuurimine pole kindlasti mitte poole tunni töö.

Algselt postitas: sebastian

Algselt postitas: Trionic
Point ei ole üleüldse leotamises ja ootamises.Point on selles,et termilised protsessid põhjustavad malmkollektori väädumise plokikaane poolsel tööpinnal.Kollektori "otsad" väänduvad kaanest eemale.Tikkpoltide karastusaste on 12,5,nad on ülikõvad ja ei veni. Nagu Iisak mainis- poltidesse tekkivad struktuurimuutustest põhjustatud mikropraod. Isegi,kui sa mutrid lahti meelitad(kinni need üldiselt ei põle,kuna on vasetatud,aga need on nn"lukustuvad" mutrid,mille edukaks avamiseks on vaja üht järsku tõmmet lahtisuunas,et lukusti avaneks) ja jätad pikad tikkpoldid vanad,juhtub purunemine tavaliselt kinnikeeramisel 20Nm.ga.

Selge, nüüd palju targem
Hea info ka neile, kes veel pole aru saanud, miks mõni töö võib oodatust pikemaks venida.
Võib olla kuitahes spets, aga kitsastes tingimustes poldi väljapuurimine pole kindlasti mitte poole tunni töö.

Sinu autoga oli lihtne,kaas oli laual. Auto peal tuleb kasutada "nurgadrelli", mille padrun on 90 kraadise nurga all korpuse suhtes.
Puurides on vajalik täpselt tsentrisse puurida,(mis tavaliselt ei õnnestu, kuna silmside puuritavaga puudub). Siis tuleb üritada "vastupäeva" puuriga,mis on paar kümnendikku jämedam,kui ettepuuritud ava ,mängida sellisel piiril,kus puur üritab end kinni kiiluda,millega kaasneb õnnelikul juhul poldikontsu liikuma hakkamine ja eriti õnnis moment on,kui õnnestubki tüügas välja keerata vasakpoolse puuriga. Kuna aga polt on kõva,siis peavad puurid olema ülikõvad(see teeb need jällegi rabedaks) ja tihti puruneb puur "kiilumise"momendil ja seda puuriotsa tuleb siis hakata Dremeli freesidega sealt august välja freesima:mad: .
Kui puurava läheb viltu,saab vigastada kaanes olev keere,sest tüügas tuleb Dremeliga tükkideks freesida. Siis tuleb ava spetsiaalse ja jämedama keermelõikuriga üle keermestada,ning paigaldada "Recoil",ehk terasvedru,mis ise jääbki uueks 8mm. keermeks uuele tikkpoldile.
"Recoil" on vana ja geniaalne leiutis,mida jänkid juba aastakümneid kasutavad. Ja nemad panevad recoilid juba alu. juppidele tootmise kägus tihti sisse. Vedru on nii kõva,et keeret "üle keerata" on juba "tõelist ajuhälvet" vajav toiming.

Ja kokkuvõtteks: nii need töötunnid tulevad.Ja kui teema algataja arvab,et need tunnid peaks jobu(tavott) omast taskust kinni maksma ja häbenema,et nii loll/ahne on,siis mina küll nii ei arva.
Proovige ise neid kollektoripoltide tüükaid,või 9-5 poolraamist õõtsapukside purunenud poltide juppe välja juurida(samuti 12,5 kõvadusega,millele ükski tavapuur kriimugi ei tee).....
Ja pikad õõtsapoldid,mis 80% ulatuses on ümbritsetud alumiiniumiga??? Elektrokeemiline korrosioon tekitab sellise kitikihi ümber poldi,et seda ei leota ka lämmastikhappega läbi.

Nagu ma aru saan, siis spetsialistid kasutavad purunenud õõtsapukside poltide välja juurimiseks sama tehnoloogiat, mis kollektori puhulgi (Trionicu viimane postitus). Mingid variandid oleks õõtsa juures keevitada ka? (aga seda ilmselt ainult juhul, kui polt tasa auguga, praegusel juhul murdus polt ikka sügaval oma pesas ära)

Seal ei ole ruumi keevitamiseks.

Polegi vist tükk aega nii ASJALIKKU JA ILUSAT postitust olnud kui Trionicu eelnev stoori...
10points Iisakult:headbang:

ot:
mis on " Dremeli freesid "

kas keermelõikajat närib? ja kust saab?

Dremel on lihtsalt üks grinderi tootja. Mitte just odavama otsa oma aga igatpidi ennast õigustanud:headbang:

Algselt postitas: ivomets
ot:
mis on " Dremeli freesid "

kas keermelõikajat närib? ja kust saab?

Nii imelik kui see ka pole, siis esimene ettejuhutuv koht kus seda müüa, on elfa (endine tevalo, www.elfaelektroonika.ee). Toksi otsingusse dremel ja saad mitu lehekülge igasuguseid asju.
Need volfram-karbiid otsikud peaks ikka päris kõvast asjast jagu saama.

sellised asjad


EDIT: gsaab jõudis ette:)

Seoses Powerflexi puksidega on 9-5 puhul veel selline teema, et esisilda on kahte tüüpi ja seda ei pruugi aastaarvu järgi tuvastada. Trionic ehk räägib täpsemalt, mis värk on.