Eesti Saabiklubi foorum

... et nendest rääkimine siin foorumis tabu on?

Ma saan aru küll, et teatud isikutele on see ebamugav teema, aga kas toimiva turumajanduse üheks eeltingimuseks pole mitte tarbijate vaba infovahetuse (ja sellest tuleneva valikuvõimaluse) olemasolu?

PS. Rehvivahetuse teema pandi "havi käsul" enne kinni, kui sinna jõudsin arvamust avaldada, aga kui keegi valib 400-kroonise kohvi asemele pool tunnikest kena päikesepaistelist jalutuskäiku Mustamäe männimetsa all (nagu mina eile), siis milles probleem? Küllap jagub ka teistmoodi mõtlejaid ja kliente kõigile.

Panin kinni, sest selline vingumine on mõtetu. "miks nad ikka nii palju küsivad, kui leidub teise kes vähem küsivad". Mida kuradit! Kasutage sellise koha teenuseid nagu teile meeldib ja nagu te tahate, mitte ärge vinguge. Oleks see teema jäänud "vabaks infovahetuseks" ehk lihtsalt info hindadest erinevates kohtades, oleks lahti siiani. Aga see soigumine teemal, kuidas keegi ikka julgeb sellist-või-sellist hinda küsida, ajab mul kopsu üle maksa.

Kes on öelnud,et tabu on?
Kes on teatud isikud?
Kas sa ikka lugesid lukustatud teemat korralikult?
Kui palju informatsiooni sa sealt said erinevate valikuvõimaluste kohta?
Edit:cyber juba jõudis seletada aga mina sooviks ikkagi vastuseid oma küsimstele...

Hindade kohta käiv jutt ja infovahetus on igati OK, kui natuke ringi vaadata siis käib see siin igal pool ja ei ole sugugi taunitav. Seevastu puhas vingumine teemal et miks mingi asi ikkagi nii kallis on ja peaks ikka odavam olema ja üldse kõik müüjad/teenusepakkujad on ilged mölakad ja röövlid ning Õige Inimene (TM) teeb sellise teenuse tarbimise asemel hoopis seda ja toda, kaldub juba nii seda müüjat/teenusepakkujat kui ka nende juba olemasolevaid kliente halvustama. Tahad tingida, tingi müüjaga nelja silma all. Tahad odavamat teenust, leia selline ja kasuta seda. Aga ära muutu nõmedaks (keegi pole mitte kuskil 400-kroonist kohvi pakkunud).

Soigujaid võib alati ignoreerida. Kui keegi (ei pea siinkohal silmas kedagi konkreetset) tunneb ennast puudutatuna, et nende kõrge(ma)t hinda kritiseeritakse, on alati võimalus põhjendada (ehk infot jagada). Teadlik kodanik oskab ise otsustada.
Kui foorumis keegi küsib, et kuidas nad julgevad 5 a. vana kasutatud Saabi eest niipalju raha küsida, kui sama vana Daewoo saab palju soodsamalt, kas a) tsenseerida, b) kaasa tunda, c) selgitada, d) ... ?

See vingumine ei ole enam kriitika, vaid oma mõtteviisi teistele pähemäärimine. Seesama 400 kroonise kohvi väide on kellegi isiklik (ning ekslik) arvamus, ometi esitakse seda nagu teenusepakkuja ametliku hinnakirja rida, sooviga et kõik selliselt esitatud asja hukka mõistaks.

EDIT: lisan siia juurde selle retoorilise küsimuse, mis ma eelmise teema postitusest välja korjasin, mõtlesin et ehk on liga noriv, aga mis siis ikka - miks te kõik üldse saabiga sõidate, see on ju praktiliselt lada, pluss 300k eest nahkistmed? Selle asemel sõidaks Ladaga kiiresti punktist A punkti B ära ning mõnuleks ülejäänud aja oma palju odavamal ja suuremal nahkdiivanil? Tervik on üldiselt siiski natuke suurem kui osade summa, ainult matemaatikaga kogu elu ja maailmas toimuvat ära ei seleta.

palju toredaid inimesi:)

raha keegi maksta ei taha aga kvaliteeti tahetakse küll, kui töömeeskorralikku palka ei saa kas ta tahab kvaliteetset tööd teha?
kust tuleb töömehe palgaraha, korralikud tööriistad, bla bla jne.

Oma ülemustelt käiakse küll palka juurde nurumas mõtlemata kust ülemus selle võtta võiks, ikka oma teenuste toodete hindu tõstes. Mõelda tuleks iga poole pealt mitte ainult oma rahakoti peale.

: internetis vaidlemine on nagu osalemine paraolümpial, võid ju võitta aga puudega oled ikka. üks asi mis hinna kääre põhjustab on asukoht, vaadake kasvõi rehvieksperdi hinnakirja kodulehel, tallinnna numbrid on ca 200.- eeku kallimad kui pärnu. kahtlen et pärnus halvem masin või kvaliteet, pigem lihtsalt rent ja tööjõud pisut odavamad. minul lihulas vahetus lausa kommiraha eest, kunagi pole probleeme tekkinud.

rehviekspert tallinn

rehviekspert pärnu

Algselt postitas: Eleri
palju toredaid inimesi:)

raha keegi maksta ei taha aga kvaliteeti tahetakse küll, kui töömeeskorralikku palka ei saa kas ta tahab kvaliteetset tööd teha?
kust tuleb töömehe palgaraha, korralikud tööriistad, bla bla jne.

Oma ülemustelt käiakse küll palka juurde nurumas mõtlemata kust ülemus selle võtta võiks, ikka oma teenuste toodete hindu tõstes. Mõelda tuleks iga poole pealt mitte ainult oma rahakoti peale.

Eksid. Vinguja oskab väga hästi arvutada:
- seadmed on ju "nagunii olemas", need tahavad ainult mõne krooni elektri eest saada.

- ruumid on ju "nagunii olemas", ega rent sellest muutu, kas need seisavad tühjana või pakutakse seal teenust.

- juhataja, raamatupidaja jm. tegelased ei tee ju midagi, äärmiselt ebaõiglane on neile minu raskelt teenitud rahast palka maksta.

- teenin ise xx[x]kr/h, alla 1h töö eest küsitakse mitu korda rohkem. Röövlid!



Kahjuks on keskmisele vingujale raske kui mitte võimatu selgeks teha:
- sõna amort(isatsioon) tähendust.

- isegi kui kogu raha töömehe palgaks läheks, saaks töömees tema väljakäidud summast vaid poole ning "muidusööjad" on firma edukaks toimimiseks sama vajalikud kui head töömehed.

- erafirma ei tegele ega peagi tegelema heategevusega. Kindlasti oleks omanik(ud) leidnud firma alla pandud ajale ja rahale ka muu rakenduse ning omanike soov "midagi tegemata" teenida, on täiesti normaalne ja õiglane.

Hindadega toimub jah kummalisi asju.
Pole kaua aega eestis hooldusesse sattunud, aga meil see tunnihind suurematel tegijatel vist 500 krooni kandis ? , keskmine netopalk eestis kusagil 10k kätte, mis teeb kuupalga eest kättesaadavat hooldust 20h..
Helsinkis, pädev autoremonditöökoda võtab 50euri tunnist. Keskmine netopalk siin laias laastus 2500 euri. Seega keskmise palga eest saab seal 50h autohooldust lubada. Kuhu see vahe kaob, seda ma ei tea. Küll tean seda, et kui ostsin teised veljed, hoian vahetuste arvelt pea 1k aastas kokku.
Loomulikult on kõik meie parimad teenindused väärt seda raha mida nad küsivad. Paraku, kui isiku sissetulekud ei vasta nende poolt küsitavatele (õiglastele) summadele, siis tuleb kombineerida.. Ja kui raha enam üldse pole, eks siis sõita bussiga või rattaga aga mitte masendusse langeda. Jalgadega hääletamine on alati abiks.

Edit: napoleon, rehvimasinate komplekt maksab ~60k. Seega, 300 vahetusega (200kr jooks) teenib ostuhinna tagasi. Normaalne (!) aastane tootlikus on kusagil 10%-12% investeeringult. Pingid kestavad 5a.. 12k aastas oleks amortisatsioon, ehk siis 14k aastas tagasi teenida pluss ruumid ja palgad ja amort. oleks normaalne. Kui leidub isikuid, kes tahavad omanike majad, armukesed, hummerid, ja jumal teab veel mis asjad kinni maksta, siis palju õnne neile. Kuniks meil on veel teenusepakkujaid, kes normaalset omakapitali tootlikust rakendades jõuavad kasumisse ja mõistlikke hindu hoida, nende juures tulebki lihtsalt käia.

Algselt postitas: epsum

Edit: napoleon, rehvimasinate komplekt maksab ~60k. Seega, 300 vahetusega (200kr jooks) teenib ostuhinna tagasi. Normaalne (!) aastane tootlikus on kusagil 10%-12% investeeringult. Pingid kestavad 5a.. 12k aastas oleks amortisatsioon, ehk siis 14k aastas tagasi teenida pluss ruumid ja palgad ja amort.

See on siis ainult tehnika hind.Kui arvestada 5 aasta peale siis tuleb kuu kulu ca 1000.- Siia tuleb juurde veel rehvitina maksumus.
Aga ilma inimesteta need kahjuks ei tööta. Seega,kui võtame 2 inimest tööle kuupalgaga 10000.- siis tähendab see seda,et tegelikud kulud inimese peale on ca 18-19000.-. Korrutame 2-ga saame ca 38000.-
Lisame siia ruumi rendi. Enamvähem korralik ruum Tallinnas kuhu mahub 2 autot maksab ca 15000.- kuus+kommunaalid.Liidame kokku-saame umbes 60000.- Siia hulka praegu omaniku loodetavat palka ei arvesta.
Jagame selle summa paljude arvates ideaalse summaga 200.- jooksu vahetamise eest. Saame 300 autot.
Ehk siis 10 autot päevas 30 päeva kuus ,et katta miinimumkulud. Aga kui mõni päev on ainult 5 autot? Sel juhul peab miinimumprogrammi järgi järgmisel päeval töökojast läbi käima juba 15 autot. Aga kui on taas s..t päev ja tuleb ainult 3?

Ühesõnaga jube hea on kiljuda,et kõik "tahavad ratsa rikkaks saada ja armukesi pidada". Aga algkoolimatemaatikaga ei viitsi keegi tegeleda.

Ja paluks mitte numbrite kallal norima hakata. Need on ligikaudsed ja omavad illustratiivset tähendust. Palju tätsam on see,et kas teile point kohale jõuab....

Iisak, mul pole kunagi taipamisega probleeme olnud. Meie majandusteadlased jahuvad, et siinne tootlikus on väike. Aga võrreldes Soomega, ma ei saa aru, kust see vahe tuleb...
Su arvutuskäik on õige, aga.
Lisaks rehvivahetusele saab pakkuda ka vaiksemal hooajal muid teenuseid, töötajatele saab maksta tükipalka, lisaks juurde rehvimüük ja hoiustamine, pluss veel nipet.. näpet. Ja omakapitali tootlikuse peaksid sa 15% peale ikka saama aasta lõikes.
Käisin kunagi uhkes ja uues ja toredas rehvivahetuses. Peale 300km lasi esiratas alt jalga, töökojas oli suur silt, et meie rehvivahetuse korral polte pole vaja üle pingutada.. üle küsimise peale vastati samamoodi.. nüüd käin vahetamas ja tasakaalustamas kohtades, kus ma usaldan vahetajaid, maksan vähem ja on rahul nii mina kui töökojaomanik, ma loodan.
PS. Seisev pink ja tööta töömehed on veel suurem kulu, kui töötav pink ja rabelevad töömehed.
Ja mõningatele firmadele ja töömeestele EI ole mul kahju maksta keskmisest kõrgemat hinda... kasvõi oma kõhu kõrvalt, kui ma tean et nad teevad oma tööd hästi. Kui sissetulekutest ei piisa, siis lihtsalt sõidan vähem ja hoian mujalt kokku.

ise näen, et kõige suurem erinevus on töökvaliteedis ( hind seda ei näita, et odavamas kohas halvem oleks).
Kui yhes firmas on omanik töötegija ja teises kohas teevad palgatöölised siis sealt paistab erinev suhtumine kohe välja.
Ja need suured firmad Eestis, kellel on filiaale nii Tallinnas, Pärnus, Tartus, kui ka Tapal ja Kuressaares jne. kasutavad ühesõnaga suvalist tööjõudu, ja sealt polegi enamjaolt midagi väga tahta.
aga Vassilil on oma väike garaaz ja järjekord ukse taga. Ja kõik ootavad väljas millal ta tööd lõpetab, mitte et ta kohvi ja ajalehti tooks.

edit:
no autoasjanduses ehk natuke saan aru, mis ja kuidas tehakse ja võin viriseda; aga hambaarstide puhul ju sama värk. palju tegijaid ja oi, oi kui kallid hinnad!!
ja seal ei jaga mõhkugi. vaid usaldan ja kõik ja loodan, et antakse endast parim.

Tekib küsimus, miks soomlased siis käivad eestis autosid remontimas??? Ja kiidavad veel takka, et saavad auto remonditud, laevasõidud tehtud, tallinna külsatada ja pidu panna ja näe jääb veel raha ülegi.

edit: ja väikeste autotöökodade kohta ütleks ka mina siiski hea sõna, ühe teise automargi spetsialisti, kes kasutab tehase diagnostika aparatuuri ja on targem kui esindus, pesitseb just nimelt sellises tallinna kortemägedes, vassili gaaraziz samas. järelikult on investeeritud ajudesse ja tehnikasse mitte, ilusasse klantsi välimusse nagu meie enda mõni esindus. seega jah ega ühest tõde ei ole

Algselt postitas: Eleri
Tekib küsimus, miks soomlased siis käivad eestis autosid remontimas??? Ja kiidavad veel takka, et saavad auto remonditud, laevasõidud tehtud, tallinna külsatada ja pidu panna ja näe jääb veel raha ülegi.

sest eestis pole veel 50 euri tund epsum ei öelnud et soomes on odavam vaid et on sissetuleku suhtes odavam.

Loodetavasti kujuneb see arutelu siin teemas ratsionaalseks ja argumenteerituks, kui keegi tahab niisama lahmida siis oleks seda mõistlikum teha mitte selles foorumis vaid näiteks Delfi kommentaarides

Üldiselt kehtib enamasti alati tõde, et kui tahad osta head ja odavat asja siis tuleb osta 2 asja: üks hea ja teine odav. Samas rikub seda lihtsat pilti hulk erandeid, mis valikud tihtipeale keeruliseks muudab. Odavate asjadega pole probleem niivõrd terav kuna kliendi ootused kvaliteedile ning pakutavatele lisaväärtustele ei ole eriti kõrged ja paremal juhul on võimalik sattuda tõepoolest odava ja hea asja peale, mille odavus tuleneb näiteks mõne firma kampaaniast turu hõivamisel või siis hästi juhituid firma väga efektiivsest ja mastaapsest tegevusest, näiteks EasyJet.

Palju keerulisem on olukord nende "heade" ehk kallimate ja kvaliteetsemate asjadega. Enamasti on nende taga nimekad firmad, mille siseelust me paraku suurt midagi ei tea ja kahetsusväärne tõde on see, et nii mõnedki neist töötavad Dilbertilikult Peter'i printsiibil. Maailmas on selle probleemi vältimiseks välja mõeldud näiteks kvaliteedijuhtimissüsteemi standard ISO 9001:2000, mis keskendub käsikäes kliendi rahulolule ning pidevale parendamisele. Kui firmas on juurutatud nimetatud standard ja see ka toimib, võib olla üsna kindel, et pakutav teenus on oma hinda väärt. Samas on kurb tõdeda, et firmadest, kus ripub seinal ISO sertifikaat nii mõnedki ei oma tegelikult toimivat kvaliteedijuhtimissüsteemi ja tulemus on veel Dilbertilikum kui see oleks olnud ilma selle paberita.

Autoteeninduste siseeluga ei ole ma eriti kursis aga eelpoolkirjeldatud probleemid on igapäevased Eesti tarkvaraarenduse maailmas. Minu arvates on juba absurd iseenesest see, et kui näiteks audiitorid, juristid, arstid jne. õpivad aastaid ja seejärel praktiseerivad aastaid, et enda teenust müüa 1000-2000 EEK/tund siis tarkvaraarendusfirmad värbavad ülikoolidest 1. või 2. kursuse tudengeid, koolitavad neid heal juhul 2-3 kuud ja müüvad nende loomingut samuti 1000 EEK/tund. Sellise teenuse hinna ja kvaliteedi suhe on ikka väga paigast ära, olgugi et seda müüakse mõne väga nimeka rahvusvahelise korporatsiooni logo all.

Algselt postitas: triibutu
aga kui keegi valib 400-kroonise kohvi asemele pool tunnikest kena päikesepaistelist jalutuskäiku Mustamäe männimetsa all (nagu mina eile), siis milles probleem?

Jah, minu point oligi siiski see, mida kodanik triibutu tegi. Tõin välja ka enda arvamuse asjast, ka tegemise (võimalikult odavalt). Kuid mingile kodanikule oli see kuidagimoodi väga vastukarva (ja ma ei ole vingunud, maha teinud ega sõimanud). Tema silmis olen mina see klient, kes turgu solgib? Oma arvamust surub peale? Maalmiavaade on hukkas? Et tahan saada võimalikult odavalt? Minusugustele tulenevalt on olemas kohad, kus triibutu käis ja kuhu taolisse ka mina arvatavasti lähen. Ma ei hooli tassi kohvist ega uutest lehtedest. Nende jaoks on omad kohad. Ja see on minu arvamus. Foorum on siiski ju ka arvamuse avaldamise koht. Ei ole vaja hakata tõmblema nüüd selle pärast, mida ütlesin.
Viimaseks seda, et tegelikult huvitas mind see, et mida selle 300-400 eegi eest rohkem saab? Peale tasuta veermiku kontrolli.

Tsiteerides veel:
Lõppude lõpuks paneb turg asja paika.

Algselt postitas: epsum
Edit: napoleon, rehvimasinate komplekt maksab ~60k. Seega, 300 vahetusega (200kr jooks) teenib ostuhinna tagasi. Normaalne (!) aastane tootlikus on kusagil 10%-12% investeeringult. Pingid kestavad 5a.. 12k aastas oleks amortisatsioon, ehk siis 14k aastas tagasi teenida pluss ruumid ja palgad ja amort. oleks normaalne.

Unustasid selle pisiasja, et kui sel kuul on need masinad punased, siis paari kuu pärast seisavad nurgas ja ootavad sügist. Normaalse tootlikuse koha pealt ei saa selle numbriga nõustuda. Keskmise investeerimisfondi tootlikus on parem, miks peaks siis keegi üldse aega ja närve firma loomiseks kulutama, kui fondis võib lihtsalt tugitoolist raha kasvamist jälgida? JAH, nii fondidesse kui aktsiatesse investeerimine on risk, aga firma loomine pole sugugi väiksemate riskidega seotud.
Millegipärast ei kipu igasugused õpetajad ja targutajad oma firmat tegema kuigi nende teooria järgi peaks liigkasuvõtjatest konkurentide käest piisavalt kliente võtta olema. Pole raha? Tee siis korralik äriplaan ja võta laen või leia investorid. Pole aega/huvi? Järelikult on vaadeldava toote/teenuse turuhind just selline, mis mõistliku nõudmise ja pakkumise suhte tekitab. Ei oska? Alati on võimalik ennast harida või pädevad inimesed konsulteerima palgata.

Ääremärkusena olgu lisatud, et ma ei ole ettevõtja ega ürita ettevõtjate huve kaitsta. Saan lihtsalt aru, et meil on turumajandus ja monopoolses seisundis ettevõtjaid on vähe.

See on Eesti majanduse eripära ja probleem - "juhul kui käib 3 ja 5 klienti päevas, kes selle kinni maksab? ...seega võtame 300% töö hinnast et ka mustadel päevadel vee peal püsda"

Terves turumajanduses ei ole see asi mida klient peab üle kompenseerima (= 2x üle maksma ärimehele investeeringu riskide eest, peale teenuse omahinna + marginaali)

Kvaliteetsel turul võidab see ärimees kes suudab oma ressursse (=ruumid, inventar, personal, bränd) efektiivsel realiseeirda.
Kui kummivahetus ei tasu aastaringi siis peab ikka turakas olema et vaid selle peale äri ehitada. Kui aastaringi on ressursside utilisaatsioon hea, siis pole ka vaja ka rehvivahetusel ülekompenseerida...

Probleem on seejuures, kui töömehed teevad töökojas haltuurat, näppavad materjale ja kuluvahendeid, varastavad kliente ja kõige sellega rikuvad teeninduskoha mainet. See on äri omaniku mitte kliendi probleem = klient ei pea ka seda kinni maksma.

Röövkapitalismi paratamatust ei saa adekvaatseks majandustegevuseks nimetada.

All due respect Troosti meestele, niisma rantin siin.

Minu selle teema mõte ongi selles, et kliendil on alati õigus küsida (ja seda ka avalikus foorumis loodetavasti), mida ta ühes või teises kohas selle raha eest paremini saab. Küsijat selle eest vingujaks nimetada on küll üsnagi... hmm... pehmeltöeldes eemaletõukav praktika...
Mina enamasti vaatan kõigepealt seda mida ma ostan, mitte seda kui palju miski maksab. Raha aga samas niisama ei loobi ja enne otsustamist küsin mõlemast kohast üle (või uurin näiteks foorumitest), mida ma nende kõrgema/madalama hinna eest rohkem või vähem saan. Võimalikke arenguid on mitu, näiteks:
a) meie toode/teenus on kallim, sest meil on tootel niisugused ja naasugused head omadused, teenust teostavad head mehed ja õppind riistad, viisakas ja täpne teenindus jne
b) missa jobu vingud, paneme sellise hinna nagu meile meeldib, kui ei meeldi mine mujale, krt miks selliseid teemasid kinni ei panda jne ...
Kumb variant on eelistatum? Kumb on sagedasem?

... aga mina olen nõus kõrgemat hinda maksma, kui selle eest ka kvaliteeti saan... paraku pole see igal pool vastavuses.

Algselt postitas: triibutu
a) meie toode/teenus on kallim, sest meil on tootel niisugused ja naasugused head omadused, teenust teostavad head mehed ja õppind riistad, viisakas ja täpne teenindus jne
b) missa jobu vingud, paneme sellise hinna nagu meile meeldib, kui ei meeldi mine mujale, krt miks selliseid teemasid kinni ei panda jne ...
Kumb variant on eelistatum? Kumb on sagedasem?

Seda, kuidas anda sulle meelepärane vastus, õpib müügimees Ekke Lainsalu koolitusel või veebilehel http://www.myygiproff.ee/

Müügimehe jutust saadud positiivse/negatiivse emotsiooni reaalne seos teenuse kvaliteediga võib sealjuures olla minimaalne

Algselt postitas: rivolemmik

Algselt postitas: triibutu
a) meie toode/teenus on kallim, sest meil on tootel niisugused ja naasugused head omadused, teenust teostavad head mehed ja õppind riistad, viisakas ja täpne teenindus jne
b) missa jobu vingud, paneme sellise hinna nagu meile meeldib, kui ei meeldi mine mujale, krt miks selliseid teemasid kinni ei panda jne ...
Kumb variant on eelistatum? Kumb on sagedasem?

Seda, kuidas anda sulle meelepärane vastus, õpib müügimees Ekke Lainsalu koolitusel või veebilehel http://www.myygiproff.ee/

Müügimehe jutust saadud positiivse/negatiivse emotsiooni reaalne seos teenuse kvaliteediga võib sealjuures olla minimaalne

Kellegi sõnade paikapidavust kontrollitakse ikka rohkem kui ühest allikast. Vahe on selles, et b) vastuse puhul ei saa müügimees oma väidete reaalseks tõestamiseks mingit võimalustki.

Aga teema ikka selles, et kas tohib küsida "teie toode on kallim, mille poolest ta parem on?" või ei tohi?

ehk siis oskab Janne minu küsimusele vastata? Ei taha nüüd egoist olla.

Algselt postitas: triibutu
Kellegi sõnade paikapidavust kontrollitakse ikka rohkem kui ühest allikast. Vahe on selles, et b) vastuse puhul ei saa müügimees oma väidete reaalseks tõestamiseks mingit võimalustki.

Ka müügimehe jutust põhjustatud negatiivse emotsiooni korral vääriks reaalne teenuse kvaliteet täiendavat kontrollimist.

Võibolla oli müügimees või sekretär lihtsalt küsimuses ebapädev aga seevastu spetsialistid tagatoas parimad