Eesti Saabiklubi foorum

Kuna ng tagaluugi äär on jubedalt roostemaias, siis otsustasin isegi selle töö enda masinal ette võtta. Kuigi olukord ei olnud veel visuaalselt eriti hull, siis parem karta kui hiljem kahetseda. Kuna tudeng ja raha pole priisata, siis tuli teha niii odavalt kui saab ja nii hästi kui võimalik.



Nimelt pildilt selgub , et seal luugil siis valtsitud äär, mille ühenduskohale on lastud mingisugust silikooni või muud sarnast keeemiat. Peale selle eemaldamist alles tuli õige rooste allikas nähtavale.

Peale ääre ära kiskumist oli vaatepilt selline:



Seejärel tuli taas kätte võtta sõber relakas ja luuk roostest puhastada ja valsitud ääre alla mõnudega roostesurma saata.

Kui relakaga töö tehtud ja roostesurmaga kõik ülekäidud sai välja otsitud värvipüstol ja krunt peale lastud. Igaksjuhuks neljakordne kiht.



Krundil lasime kuivada kuni nakkumiseni, et võtta paremini silikooni omaks. Kuna odavate silokoonidega on väga halvad kogemused, siis sai kasutatud Würth 'i toodangut. Silokooni lisamine on tähtis selle pärast, et katta ja tihendada kahe pleki vahel olevat liidet, vältimaks tekkimast uusi teguried sinna vahele.



Seejärel kui krunt ja silikoon olid all kuivanud oli kivikaitse kord, mis sai valitud tavaline aerosool kivikaitse.

Lõpptulemuse pilt lähedalt:




Jah, tuleb tunnistada et kui äär oleks löpuks korralikult värvitud oleks ta muidugi visuaalselt kordi ja kordi parem. Antud remondipäeva eelarve oli aga paarisaja krooni ümber ja ma ei usu et ta praktikas oleks roostesuhtes halvem variant ja et kestaks vähem. Elame näeme.

Loodan et sellest sai mõni foorumikasutaja mõne nipivõrra targemaks, juhuks, kui sama töö ees.

Parimaga,
flood.

Ainult et mina näiteks ei saanud aru, mis etapis, kuhu ja kuidas seda silikooni kandma peaks.

vot aru ma ei saa, miks see kivikaitse!?
krunt ja värv ja olekski valmis.

Kui selline kvaliteet rahuldab, siis kivikaitset on võimalik ka üle värvida.
Värvikoodi järgi on võimalik erinevatest poodidest enam-vähem õige värviparandusteks mõeldud aerosool soetada.

Algselt postitas: ivomets
vot aru ma ei saa, miks see kivikaitse!?
krunt ja värv ja olekski valmis.

kivikaitse point on selles, et kui rooste hakkab uuesti pead tõstma (nagunii hakkab ju) siis seda ei ole niipea näha ja autoomanikul on tunduvalt rohkem helgeid päevi, mida ei morjenda kurvad mõtted roostetavast tagaluugist.

Algselt postitas: vallikas
:thumb: Ainult et mina näiteks ei saanud aru, mis etapis, kuhu ja kuidas seda silikooni kandma peaks.

antud juhul sai silikoon pandud pärast krunti ja lihtsalt tuubist peale ning sõrmega üle.


Kivikaitse jah seepärast, et ehk püsib pire kauem ja minusilmale ta väga vastu ei hakka, et ta veidi matim on ja teist tooni.

Oma kogemustest, tean, et see väheke kahtlane. Rooste sai alguse siiski seestpoolt, valtsimise vahelt. Seal ta arenes ja kasvas mõlemas suunas, meie näeme ainult seda välimist poolt. Väljast teeme asja küll nn. korda, kuid sisemisele poolele ei saanud midagi teha. Kui just roostesurm sealt kõike ei hävitanud. Kui ta seda tegigi, jäi sisemine pool ilma korrosioonikaitseta. Kõik algab ju uuesti ja tiba hulleminigi. Välimine külg sai nüüd hermetiseeritud ja täiesti veekindel. Sissepoole koguneb uuesti vesi ja ta on seal ehtsas katlas suletud. Ja raud oskab neid hapniku molekule endaga siduda, kui on loodud tingimused. Küsimus tegelt selles, et mis peaks kavalate nippidega seestpoolt ettevõtma? Kogu süüdlane tundub olevat kondents. Minuarust vajaks see konkreetne koht head tuulutust, rooste eemaldamist, ja mingit head pinnakatet. Umbes nii.

Ega seespoolt plekki töötlema muidu pääse, kui asi lahti võtta ja tegutseda. Ainuld et tagaluuki vist ikka nii lihtsalt lahti ei võta.
Tuulutus - kas siis originaalis polegi midagi?

Originaalis on alaservas 3 ava, millel on kummist kork ees. Ma olen arvanud, et see tagaluugi alumise ääre rooste on hoopis sellest, et tagastange peale koguneb porikiht ja kui luuk põrub, siis hõõrutakse vävi kogu aeg maha sealt...

Mina olen aru saanud, et ega see konkreetne äär kuhugi vastu ei lähegi. tihend jääb teise kohapeale. Ilmselt lihtsalt see valtsitud äär ja sool ja muu pask koguned sellele kohale ja hakkab mõnudega plekki sööma.

Tuulutuseks on jah 3 avavust.

Selliste kohtade roostetamine algab seestpoolt.Kuna kaks plekki saavad seal omavahel kokku.Kui detailil on sisemine ja välmine plekk, siis on need vaja omavahel ühendada ja ühendatakse need valtsimise teel, kuna niiviisi tootmine on odavam ja lihtsam, kui keevitades.Seega jäävad sinna tahes-tahtmata omavahel liikuma andvad osad.Ja ikkagi hakkavad millalgi roostetama.Ainus viis selle vältimiseks, oleks need omavahel kokku keevitada.
Selle probleemi leevendamise ainus viis oleks selline, et detailide ühendukoha sissepoole tuleks ka ohtralt roostesurma panna.Ehk siis kallata luugi sisse, et see satuks valtsi juurde sissepoole.Pealmise osa tohterdus on ajutine lahendus.Pärast peaks roostesurma ja sodi jäägid eemaldama, aga kuna sissepoole ligi ei pääse, siis on ainus lahendus krundi sisse kallamine.Värvida võib ka roostesurmaga töödeldud puhastamata pinda, kuigi parem on kõik sodi maha võtta.Ja krundil ja krundil on suur vahe.Tavalise krundi vee läbilaskevõime pidamise protsent on 60.Paremal 80%.Happekrundil on 100%.
Arvan, et silikooni all mõeldi tuubist väljapigistatavat kummilaadset massi.Seda peab kasutama, aga see on välimise osa kaitseks.Et vesi ei pääseks valtsi vahelt sisse.Sisemine osa jääb ikkagi probleemiks, kui seda roostet ei tapetud ja ei krunditud.
Olen tonniste ukseääri remontinud ja teinud nii, et pärast pleki remonti ja kruntimist uhanud sinna leemendamiseni veetõkke vaha.Ma ei mäleta, kuidas on tema õige nimi, aga aerosoolis on tema pihustatav ja ta moodustab elsastse vett mitteläbilaskva kihi värvikihi peale.

sissepoole kasutage veneaegset grafiitõli.
ronib igale poole ka ylespoole. ja tõrjub vee plekivahelt välja, yhesõnaga mõjub ka nn.vette kallates.
ja kui kord aastas uuendada, siis kestab kaua.
sisse võib näiteks pritsida kõiksugu avadest kompressoriga.