Eesti Saabiklubi foorum

Peale seda, kui Eesti Gaas teatas, et alates oktoobrist tahavad nad gaasi m3 eest saada juba 7 EEK (4 aastat tagasi, kui gaasikatla paigaldasin oli hind 2,4 EEK), otsustasin ma, et hakkan põhiküttena puid ahju ajama, paraku on mu majal hetkel olemas küll korsten kuid mida pole, on ahi.

Oskab ehk keegi soovitada, kuskohast saaks osta korraliku tellisahju projekti, mille järgi saaks ise valmis teha hea ahju?

Olen uurinud nõuka-aegseid ahjude ehitamise käsiraamatuid, mis on küll suhteliselt põhjalikud kuid ei sisalda kaasaegse väljanägemisega ahje, uuema aja käsiraamatud, mida olen näinud, meenutavad rohkem reklaammaterjali.

Kindlasti kõige lihtsam soovitus oleks, et lase kogenud pottsepal ehitada ahi ... aga ma ei taha, tahan ise teha, pealegi lõpetasin mõne aja eest oma maja voodrimüüri (5000 kivi) ladumise, mille käigus sain piisavalt selgeks kellu käes hoidmise ja üldiselt müüri ladumise tehnika.

Kõigekindlam on konsulteerida pottsepaga. Samas on valmis ahjud ka väga effektiivsed ja valides näiteks leivaahjuga varjandi säästad talvel ka elektrit. Suvel lappasin palju erinevaid nõuka aegseid raamatud, et leida kuidas sauna head kerist teha kuid tulutult, ilmselt ostan poest.
Jõudu ja jaksu otsinguil.

http://www.kodusoe.ee/foorum/index.php <--Siit peaksid abi saama küll. Muidu on Arvo Veski raamatud ka üsna abiks asjad.
Mina oma majaehitusel mõtlesin küll igasugu küttesüsteemide peale, lõpuks jäin ahjule pidama. Ahjude seas on valik suur: moodulahi, voolukivist ahi, tellisahi, pottahi (pottvoodriga tellisahi) jne. Ränga ajuragina järel valisin ahjude kuninga ehk pottahju (3-e laskuva lõõriga). Õnnestus leida potitööd hästitundev meistrimees ning seetõttu lasin ka pliidi elamisse meisterdada.

mina tegin endale näiteks tellistest pliidi ja soemüüri ise. uurisin ka igasugu kirjandust ja tegin ära . Kasuta oma pead. Mõtle loogiliselt kuidas kuumad gaasid jooksma peaks ja muud nipp polegi.Niimoodi saadki omale just sellise ahju nagu ise tahad. Peaasi, et materjal oleks õige ja aega/kannatust peab olema. Tellistest ahju peaks igagi vähegi hakkajam mees valmis tegema. teine asi on pottahi mida ikka igamees ei tee.

kindlasti pead pöörama tähelepanu tuleohutusnõuetele. vajadusel konsulteeri tuletõrjujatega (või kes need inimesed iganes on, kes inspekteerivad). Pärast võib jamasi tulla. Kui kindlustatud maja või kui hakkad kindlustama..

Mina samuti Arvo Veski - "Ahjud Pliidid Kaminad" austaja, aga moodsaid projekte seal tõesti pole. Ahju päris lamppi siiski laduda ei soovita, pliit ja soemüür pole pooltki nii vastutusrikkad asjad kui ahi. Ahi ikka projekti-järgi, proovi mõnel tuttaval (tuttava tuttaval) pottsepal natist kinni haarata ja uurida nende kavandite kohta, kuid kipun arvama, et tellis-ahju kujus erilist revolutsiooni polegi toimunud.
mart900 - mees kes on ühte kohta ladunud kolm ahju, täpselt ühte kohta ja praegu seal taas auk

Lisaks ei tasu unustada, et põrand ahju all peab selle raskuse ära ka kannatama, mis seal ruutmeetri kohta tuleb

Ladusin oma ahju Arvo Veski "Ahjud-pliidid-kaminad " järgi, enne mingitki kogemust omamata. Ahi sai hea, ainus jama oli põranda läbivajumine,mis ahju aja jooksul veidi viltu koolutas. Seega toestamine on üpris oluline. Veel pööra tähelepanu rauddetailidele kolde sildamisel. Need asjandused kipuvad kuumused ajapikku ära koolduma, seega tuleb algselt nende profiil võimalikult paindumiskindel valida.

Lõpetasin just pottseppade koolituse.
Praktika käigus ladusin ülesse mõne ahju, samuti minu kõrval oli veel 11 mees, kes tegid erinevaid mudeleid.
Põhitõed on Arvo Veski raamatus, kui pikk peab olema korsten, milliseid lõõri tüüpe sa üldse tohid valida enda korstnale, samuti saad ettekujutuse kogu sellest värgist. Seal raamatus ei ole midagi sul reklaamitavat. Ei tea, mida lugesid...
Kui suur on sul vajalik pind ära kütta? On olemas head raamatus, mille lõpus on olemas mitmed head ahjude joonised väga detailselt, koos kivide kogustega, savi kogusega jne.
Raud, mis sa sinna ahju sisse paned...savi, mida paned, ei ole seal mingit erinevat reeglit, nagu keegi eelnevalt väitis. Raud tuleb panna otstega villa sisse. Sest raud ja kivi paisuvad suht palju, kivi vist oli 0,9mm, raud 1,1mm ja seal on määravaks see, et raud paisuv kiiremini kui kui kivi ning seetõttu tuleb otstesse nii teha, nagu rääkisin.
See pottsepa raamat maksab poes kuskil suts üle saja krooni, see ei ole ju teab mis palju. Arvo Veski raamat võta raamatukogust. Ahjud, pliidi, kamina ning ka Individuaalelamute ehitamine on väga asjalik selle valdkonnas.
Kui sa niipalju seina oled just ladudnu, siis vuugivahe peale ära mõtle...see sul juba käpas:thumb: alguses see ongi kõige suurem hirm.
Edu!

Kiitust väärib sinu tahe see töö ise ära teha aga kas saan millestki valesti aru ?
Kui sul on gaasiahi (-küte) siis eeldan, et ta asetseb katlamajas ja loogiliselt võttes asub ka korsten seal ehk siis samas eraldi asetsevas suht väikeses ruumis. Saan aru, et soovid seda olemasolevat korstent ära kasutada uue kütteseadme ühendamisel.
Kui see on nii, siis küsimused:
kas plaanid ahju ehitada katlamajja,
on seal piisavalt vaba ruumi,
nagu keegi eelnevalt juba mainis kas põrand võtab koormust vastu (see on tõsine argument),
kuidas plaanid sooja mööda maja laiali jaotada.

Lõpetuseks, kui projekt olemas tee kalkulatsioon ja arvuta mis see maksma läheb, jaga summa gaasi kuupmeetritega ja vaata mitu aastat sa sellise hinnaga gaasikatelt rahulikult kütta saaksid. Lisaks tuleb ka puid muretseda (osta).

Ei jaga arvamust, et iga hakkaja mees peaks/võiks ahju ehitamisega ise hakkama saada.
Pean ahju ehitamist ikka spetsiifiliseks tööks.

Gaasikatel on katlamajas, turbokorstnaga läbi seina, päris kosten on elutoas, nii nagu maja arhitekt selle joonistas, samuti on vastavalt maja projektile, ehitamise ajal tehtud ka tulevase ahju alune vundament. Ühesõnaga kõigega on eelnevalt arvestatud ehk ahju valmidus on 100% olemas.

Arvo Veski raamat näib tõesti olevat väga asjalik käsiraamat, Apollos on 2005 aasta trükk läbi müüdud aga Rahva Raamatus paistab veebi andmetel veel riiulis olevat.

Kiire kalkulatsioon:

Köetavat pinda 2 korrust, all 100% vesipõrand, üleval radiaatorid, kokku 150m2, + soe vesi. Gaasi kulu on aastas ~4500 m3:
2004 aastal 12000 EEK
2007 aastal 25000 EEK
2009 aastal 32000 EEK

Gaas jääb hetkel endiselt kasutusse ülemise korruse kütmisel, ja sooja vee tegemisel, samuti mugavusküttena all.

Kui alumise korruse põhiküttena kasutada ahju, hoiaks see gaasi kokku ~2500 m3 (17500 EEK) aastas. Ma ei tea, palju ma suudan puid ahju ajada talve jooksul, mitte üle 10 m3 vast ehk siis asi tasub ära juba paari aastaga.

Teine motiiv, kasutada kütmisel puid on ökoloogiline. Ühe maja kütmiseks piisab vabalt ~10 ha metsa pealekasvust ja kuna meil pere peale on metsa kokku 30 ha siis oleks ju igati mõistlik põletada taastuvat materjali, mitte naftaprodukte.

Algselt postitas: maxuud
Lõpetuseks, kui projekt olemas tee kalkulatsioon ja arvuta mis see maksma läheb, jaga summa gaasi kuupmeetritega ja vaata mitu aastat sa sellise hinnaga gaasikatelt rahulikult kütta saaksid. Lisaks tuleb ka puid muretseda (osta).

32k... öhh .. õliküte on ka odavam... ma suudan oma 70 aastat vana ja ilma tänapäevase isolatsioonita maja, millel pinda isegi rohkem, alla 30k aastas soojana hoida. Sooja vee jaoks on boiler.

isiklikult soovitaks sellisesse koju õhküttekaminat (kuid kvaliteetset ) koos kivist soojussalvestuskehaga .ise kasutan samuti gaasi ja siis veel lisaks õhkküttega kulud langevad igal juhul eriti kui ise veel metsa teed.
õhkütte kaminal on põhiline osa korralik südamik endale olen keevitanud neid ise kuid poest saab ka korralikke põhiline ,et poleks kõige odavam, kipuvad läbi põlema ja vingu sisse ajama.
Õhkütte eelis on see ,et saad toa kiiresti ja mugavalt soojaks ,teiseks hoiab kokku puid ja kui on soojussalvestuskeha siis peaaegu puudub erinevus ahjust
Peale selle on ka kena külmadel talveõhtutel seal ees istuda ja tuld vaadata.

Tean et on palju vastuvaidlejaid antud küsimuses kuid see on minu arvamus.

Kui sul korstnas puudub metallsüdamik mida õhküttekaminal tarvis saab seda ka nüüd sinna lisada.

Kirjutan siis ka oma kogemuse.

Ise küll ei ehitanud, kuid valik käis nii:
Kõigepealt viskasin valikust välja kohe nn. Soome valmisahjud oma hinna ja välimuse pärast, seejärel kaalusin pottahju tegemist, kuid kuna tõeliseid häid potte (nb! õigeid potte, mitte neid, mis vuugiga pannakse, see nagu vannitoa põrand jookseks seina mööda üles) enam ei leidnud (värv liiga laialivalguv potil) siis läksin hoopis kiviahju peale ning valisin glasuuritud pinnaga kivid, tootja Missos
http://www.misso-savi.ee/ (käisin ise kohapeal ostmas, nõuanne ka, setod nalja tegemisest aru ei saa ...). Igati rahul, pliidi koos soojamüüriga tegin ka samast kivist. Ja ahju tüübiks on nn. Soome tüüpi e. laskuvate lõõridega (ülesse võivad gaasid minna vaid ühte lõõri pidi, alla aga mitut). Jälgima pead tõesti soojuspaisumisi e. siis kolle ja välisvooder tuleb eraldada kivivilla plaatidega.
Lihtsam alternatiiv on ka, osta korralikum kamina südamik, vooder ümber ja soojamüür (näiteks üks laskuv ja üks tõusev lõõr) järgi ning kütta mitte päris susiseva 100 kraadiga.
Ja korstnasse on soovitav gaasid juhtida ahju alt, mitte pealt, sest seal jälle soojuspaisumine (soe ahi on pikem, kui külm) mõjub. Muidugi ära puhastusluuke unusta.

Rivo,

Mu majas on köetavat pinda 210m2. Kogu maja peal on põrandaküte ning ka soe vesi on gaasi peal.
Olen 13 kuud sees elanud, kuid gaasi on läinud ainult ~2200m3.
Ehk siis eelmise aasta keskmine kulu gaasile kuus tuli alla 1000 krooni.
Maja kütab Viessmanni 26kW katel, millel pealeantavat küttetemperatuuri reguleeritakse õuetemperatuuri anduri abil. Tubadesse pole veel jõudnud andureid üles panna, kuid usun, et need veelgi vähendaks kulu. Segusõlm ka Viesmmani oma ning tarbevee jaoks on külge ühendatud 200L boiler, mida kütab ka sama gaasikatel.

Alguses oli tõesti hirm, kui kui läks 1880 krooni ühel talvekuul gaasi, kuid siis reguleerisin selliselt, et üle 1600 krooni enam ei läinudki. Ehk siis kõik sõltub seadmete häälestusest.
Üldiselt variant, kus I korrus on põrandaküttega ning II korrus radiaatorküttega nõuab väga täpset häälestust.

Seega oleks ehk mõistlik sul vaadata olemasolev süsteem üle, mitte kohe tõtata teisele kütteallikale.
Gaasiga kütmine on kindlasti ohutum ja mugavam.

Kütmisel ka see konks sees, et iga kraadivõrra kuumem vesi ei tähendab kõvasti suuremat gaasikulu.
Ehk siis põrandaküttes olevat 30C vett on odavam soojendada kui radiaatorites olevat 50C vett

romza

Algselt postitas: Rivo
Kiire kalkulatsioon:

Köetavat pinda 2 korrust, all 100% vesipõrand, üleval radiaatorid, kokku 150m2, + soe vesi. Gaasi kulu on aastas ~4500 m3:
2004 aastal 12000 EEK
2007 aastal 25000 EEK
2009 aastal 32000 EEK

Gaas jääb hetkel endiselt kasutusse ülemise korruse kütmisel, ja sooja vee tegemisel, samuti mugavusküttena all.

Kui alumise korruse põhiküttena kasutada ahju, hoiaks see gaasi kokku ~2500 m3 (17500 EEK) aastas. Ma ei tea, palju ma suudan puid ahju ajada talve jooksul, mitte üle 10 m3 vast ehk siis asi tasub ära juba paari aastaga.

Teine motiiv, kasutada kütmisel puid on ökoloogiline. Ühe maja kütmiseks piisab vabalt ~10 ha metsa pealekasvust ja kuna meil pere peale on metsa kokku 30 ha siis oleks ju igati mõistlik põletada taastuvat materjali, mitte naftaprodukte.

Algselt postitas: maxuud
Lõpetuseks, kui projekt olemas tee kalkulatsioon ja arvuta mis see maksma läheb, jaga summa gaasi kuupmeetritega ja vaata mitu aastat sa sellise hinnaga gaasikatelt rahulikult kütta saaksid. Lisaks tuleb ka puid muretseda (osta).

Ma otsisin ka omale sauna ahju jaoks jooniseid, ega eesti keelset koos joonistega väga olegi.
Kui aga vene keelt mõistad siis siin paar linki mis leidsin, võimalik ka inglise keelne versioon.
Teise lingi kataloogi jooniste jaoks ei pea keelt oskama...
http://stove.ru/index.php?lng=0&rs=16
http://stove.ru/index.php?lng=0&rs=4

Ja kui otsid kokkuhoidu siis lisa ahjule veesärk ja ühenda see katlaruumis suurema akumulatsiooni paagika, kui veel pole siis paigalda. Nii saad ahju küttes ka olemasolevat süsteemi toita.

Jõudu

Ahju saad ehitada ka klaasustega, olenemata ahju tüübist.
Põhiline argument õhkküttekaminatele on jah see, et kiiresti soojaks... Ahi peab olema sellise mahutavusega, et püsib soe 24H.
Ja kui klaasuksed veel ees, siis kiirgav soojus samuti annab mõnusat tulesoojust, et naasega põrandal istuda ja veini limpsida.
Ärge jummala eest uskuge seda, mida kaupluses teile räägitakse, mitu ruutu see malmkest teil ära kütab. Kui tuli läind...on külm. Kui tõesti oskad teha ümber kesta, mille isoleerid välisahjust, ja ka nii, et see soojendaks piisaval määral välisahju, siis on teine asi aga lihtsam on nats raamatut lugeda ning saad ise kätt proovida. Küsi ja uuri edasi.

Aga vaata Wienerbergeri kodulehele, seal on palju kasulikku inffi ja lisaks müüritud küttekollete teostusjuhised ja joonised erinevate lahenduste puhul rida-rida haaval lahti joonistatud.

Minul on riiulis Ehitaja Raamatukogu sarja kuuluv raamat "Müüritud küttekolde ehitus", kus on sees 11 erineva müüritud küttekolde skeemid. Just skeemid, kivide asetused kiht-kihilt ja materjali kulud. Maksis miskised sadakond eeku...

Ühe ahju pärast seda osta ei tasu, kuid vaata http://ester.nlib.ee/ järele, millises raamatukogus sihuke raamat eluneb.

Veski raamat on hea, kuid seal pole algaja jaoks asju piisavalt lihtsalt lahti kirjutet.

nnni. pisike tagasihoidlik kommentaar. Ahjude teemal siis. Kodus ei ole, aga maakodus on. Unustage ära igasugused 'moodsad' ahjud.

Otsige üles üks talumaja, kus on tehtud ahi ja võtke sealt malli. Ja saate sellise ahju, et pisara võtab silma, positiivses mõttes. Kas te tõesti arvate, et sada ja rohkem aastat tagasi oli Eesti Riik täis kröösusi, kel oli metsa ja maad jalaga segada, et õhku kütsid ärge unustage vana

Lisaks siis ahju üles ladumisele ja sellele, kuidas lõõrid on tehtud, vaadake, KUHU ahi on ehitatud.

Räägitakse (ka minu isa, kes 3 pliidi/ahjuga valmis saanud), et läti kivid pidid mõõtmete poolest täpsemad olema, kui eesti kivid. Et ilusat vuuki saada, oleks mõistlik lätlase toodangut kasutada.

Aga võibolla on kvaliteedi osas asjad paari aastaga muutunud....

Vanad ahjud on jah klassikalised aga kahjuks on ajad edasi läinud ning kui sa ahjus küpsetaja nagunii ei ole, siis umbpõhjaga ahju ma ei soovita. Mõtle nagu pliit, millel on tuharest, seal on põlemine täiuslik. See on asjalik raamat, mille link olemas siin, loe tähelepanelikult läbi ning pööra tähelepanu lõõride laiusele, mis peavad olema 70-80mm ja mis võiksid saviga väääga siledaks teha.
Vali välja ja lase edasi...
Kivid ostad ühe korraga, et oleks ühest partiist, sest muidu võib värvi ning mõõtude erinevus kergesti tulla.
Edu!

kõige olulisem ei ole mitte lõõride läbimõõt, vaid kalle, pikkus ja see, kuidas nad soojamüüri sees paiknevad. Ehk siis eesmärk on see, et kogu see kupatus annaks sulle maksimaalse sooja ja see suits, mis korstnast väljub, ei ole enam soe.

Ja tähtis ei ole täisulik põlemine, vaid just see, et see soojus, mis sealt eraldub, see tuleb maksimaalselt ära kasutada. Kui minna vanadesse majadesse, siis on näiteks üks asi, mida märkad, see, et ahi nagu pooljuhuslikult paikneb a la kolme toa seinte ristumiskohas. Teine asi on see, et ahjus ei tohi kunagi põlemine 'kiire' olla. See on puude raiskamine. Ega sellepärast ahi kiiremini ja kuumemaks ei lähe. Soojamüüri jms. soojenemise inerts on niivõrd suur, et mida 'pikem' tuli, seda paremini soojeneb. Kui täie kolinaga kütad nii, et ahju tõmme viib puud korstnast välja, on sellest ainult rõõmu lindudel, kes korstna ümber istuvad ja ennast soojendavad.

ehk siis jah, paras teadus on