Saab NG900 V6 aut; vaade
Postitatud: N Apr 07, 2005 17:24
Mina olen oma kõikide omatud autodega kaks korda pügada saanud – ostes ja müües. Sellegipoolest on auto ost tore asi – toob palju elevust ja kui ei ole erialalt autoremondilukksepp, siis on armastus pime, nagu vanasõna ütleb.
Eriti meeldib mul viimasel ajal Rootsist ise autot jahtida ning ära tuua – autol kohe lisaväärtus unustamatust reisikogemusest. Kuiskil peaks vedelama ka link mu 2003a. detsembris toodud 99 loo peale, keda huvitab võin otsida, see kord oli jällegi elamusi kuhjaga.
* * *
Stockholmist Örebrosse suundudes õnnestus rongilt maha jääda. Nimelt arvasin, et tablool kirjutatud sarnase sihtpunktiga rongil näidatav kellaaeg on mingi korrektsiooniga (erinevus piletil märgitud väljumisajast oli kolm minutit), kuid kahjuks siiski täitsa teine rong ja minu oma oli hoopis teisest kohast just väljunud. Järgmine rong väljus juba poole tunni pärast.
Kohale jõudes tellisin automüüja omale jaama vastu. Siirdusime vaatama ühte tumesinist 2,0 turbot. Aastaks 97 ja täitsa kenasti korras paistis olevat. Aga müügisumma ja liisingu kaotus ja muu jama kokku oli pisut rohkem kui tahtnuks (nii vanale autole ei saa alla 12% intressi, mis oleks 3-4 aastaga mult kena kopika küsinud). Pealegi keeldus müüja autot välismaale (eestlasele) müümast (ei usaldanud numbrite tagasi saatmise jama ja muud takistused mida ta loetlema kukkus). Hea tahtmise juures oleks Hr. Svenska Aeroplani kaudu saanud ehk auto kätte, aga enne tuli teine ja odavam pakkumine üle vaadata.
Teine pakkumine oli tumepunane V6 aastast 94. Seisukord oli muidugi kolme aasta võrra kehvem, kuid siiski ostukõlblik (subjektiivne ennatlik järeldus, enne siinset diagnostikaaruannet lugemata). Edit: ei leitud seal hullu midagi.
Sellel müüjal usalduskriisi polnud ja vormistus teostatud, asusin Kapellskäre poole teele. Stockholmi sisse sõitmata, plaanisin ära keerata, aga netist trükitud kaart oli liiga lakooniline – mitmetest teede liitumistest ja ristmikest natuke eksides sai lahendus alles pärast statoilist kaardi ostmist. Võimalik, et sinna läks ka vajalik pool tundi, sest lõpus tempot juba 150km/h –ni tõstes nägin ikkagi laeva köite kokkukerimist ainult kaldalt.
Kuna Kapellskäres midagi peale sadama ei ole, siis oli see vist mu elu igavaim 24h. Isegi raadiot ei saanud kuulata kuna ei osanud koodi panna (nüüd selge).
Loksus ja kõikus see VanaTallinna-risu hullusti, aga lõpuks ta Paldiskisse jõudis. (EU on nüüd niipalju etem, et kummalgi piiril ei pidanud ma enam autost väljuma).
Vaatamata väikestele viperustele oli reis puhtalt positiivne elamus ja autoroolis olles (gaasi vajutades) on samuti seni ainult positiivsed emotsioonid (kuni ma diagnostikut külastan).
Rootsi on kallis maa ja eriti kallis on Statoili bensiin (19,2 eek) ning sealt ostetud kraam (+25% tavapoe hinnast). Niisama reisima sinna ei läheks – aga kunagi tulevikus järgmist Saabi tooma küll
Lisatud failid
Eriti meeldib mul viimasel ajal Rootsist ise autot jahtida ning ära tuua – autol kohe lisaväärtus unustamatust reisikogemusest. Kuiskil peaks vedelama ka link mu 2003a. detsembris toodud 99 loo peale, keda huvitab võin otsida, see kord oli jällegi elamusi kuhjaga.
* * *
Stockholmist Örebrosse suundudes õnnestus rongilt maha jääda. Nimelt arvasin, et tablool kirjutatud sarnase sihtpunktiga rongil näidatav kellaaeg on mingi korrektsiooniga (erinevus piletil märgitud väljumisajast oli kolm minutit), kuid kahjuks siiski täitsa teine rong ja minu oma oli hoopis teisest kohast just väljunud. Järgmine rong väljus juba poole tunni pärast.
Kohale jõudes tellisin automüüja omale jaama vastu. Siirdusime vaatama ühte tumesinist 2,0 turbot. Aastaks 97 ja täitsa kenasti korras paistis olevat. Aga müügisumma ja liisingu kaotus ja muu jama kokku oli pisut rohkem kui tahtnuks (nii vanale autole ei saa alla 12% intressi, mis oleks 3-4 aastaga mult kena kopika küsinud). Pealegi keeldus müüja autot välismaale (eestlasele) müümast (ei usaldanud numbrite tagasi saatmise jama ja muud takistused mida ta loetlema kukkus). Hea tahtmise juures oleks Hr. Svenska Aeroplani kaudu saanud ehk auto kätte, aga enne tuli teine ja odavam pakkumine üle vaadata.
Teine pakkumine oli tumepunane V6 aastast 94. Seisukord oli muidugi kolme aasta võrra kehvem, kuid siiski ostukõlblik (subjektiivne ennatlik järeldus, enne siinset diagnostikaaruannet lugemata). Edit: ei leitud seal hullu midagi.
Sellel müüjal usalduskriisi polnud ja vormistus teostatud, asusin Kapellskäre poole teele. Stockholmi sisse sõitmata, plaanisin ära keerata, aga netist trükitud kaart oli liiga lakooniline – mitmetest teede liitumistest ja ristmikest natuke eksides sai lahendus alles pärast statoilist kaardi ostmist. Võimalik, et sinna läks ka vajalik pool tundi, sest lõpus tempot juba 150km/h –ni tõstes nägin ikkagi laeva köite kokkukerimist ainult kaldalt.
Kuna Kapellskäres midagi peale sadama ei ole, siis oli see vist mu elu igavaim 24h. Isegi raadiot ei saanud kuulata kuna ei osanud koodi panna (nüüd selge).
Loksus ja kõikus see VanaTallinna-risu hullusti, aga lõpuks ta Paldiskisse jõudis. (EU on nüüd niipalju etem, et kummalgi piiril ei pidanud ma enam autost väljuma).
Vaatamata väikestele viperustele oli reis puhtalt positiivne elamus ja autoroolis olles (gaasi vajutades) on samuti seni ainult positiivsed emotsioonid (kuni ma diagnostikut külastan).
Rootsi on kallis maa ja eriti kallis on Statoili bensiin (19,2 eek) ning sealt ostetud kraam (+25% tavapoe hinnast). Niisama reisima sinna ei läheks – aga kunagi tulevikus järgmist Saabi tooma küll

Lisatud failid