Eesti Saabiklubi foorum

värske saabi omanik ja nyyd autol all küll korralikud ms'id aga võimalus panna alla korralikud naelad

valikus siis 185/65/15 ja 195/65/15 rehvid.

mida soovitate?

Suurt vahet ei ole.
Originaal mõõt enamusel 9000 ikka 195/65/15

Talvel on kasulikum kitsamaid papusid kasutada. Lõikavad paremini sellest valgest ollusest läbi.

Võta need, mis manualis kirjas. Mis siin ikka leiutada.

ma oleks su praeguste korralikkude ms-idega rahul.mina ei usu et seda lund väga tuleb

185/65 on veidi madalam - kaotad veidi auto kõrguses ja spido näitab veidi suuremat kiirust. See lumest läbilõikamise point jääb mulle veidi arusaamatuks? Kas vesi/lörtsiliu effekti peetakse silmas?
Laiemal rehvil jällegi rohkem haakuvat pinda...

Algselt postitas: olaviv

Laiemal rehvil jällegi rohkem haakuvat pinda...

kitsamal rehvil väiksem haakuv pind ja seega suurem rõhk pinnale

Rehvi laijus sõltub ka veljest.
Oma tonnisel 195 65 R15
Proovisin ka 185 65 R15 aga jäi ikka väga kitsaks kuna kasutan talvevelgedena originaal valuvelge
kui aga plekk veljed siis istuvad 185 laijusega rehvid ideaalselt kuna plekkvelg mõnevõrra kitsam.

Ohutut kulgemist:)

Algselt postitas: ivomets

Algselt postitas: olaviv

Laiemal rehvil jällegi rohkem haakuvat pinda...

kitsamal rehvil väiksem haakuv pind ja seega suurem rõhk pinnale

1cm laiust ei loe suurt midagi, kui sedagi tuleb, sest tavaliselt originaal veljed 15" on 6"(kitsad), esineb ka 7"laiad
Aga see, et auto madalam on ei ole talvel hea, hakkad esistangega äärekive kraapima ja rohkem lund ees vedama. Mida kõrgem seda parem;)

Vahet pole kumbaga sa sõidad, enamus sõiduteid on nii kui nii puhtaks lükatud ja sa ei tunne mingit vahet, sest see on MEGA väike. Võid 205 ka alla panna. Tavaliselt on sõiduauto veljed 6.5 - 7.5 tolli. Mainitud rehvi laiusi võib neist kõigile peale toppida

Algselt postitas: SAABNINETHOUSAND
Tavaliselt on sõiduauto veljed 6.5 - 7.5 tolli. Mainitud rehvi laiusi võib neist kõigile peale toppida

Saabi originaalid 15"velg nii metall kui valuvelg on 6" lai:facts:! On ainult paar originaal valuvelge mis on 7" laiad.

7.5" valuveljel see 185 kumm küll ilusti ei hakka väljanägema.

Üldiselt ma arvan et pole mingisugust vahet kas alla on 195 või 185. Vahe on tunda ehk siis kui 205 vahetada 185 vastu. Minu tonnisel jäi 185 valuvelje peale natuke liiga kitsaks, mina paneks 195. Aga see on kõigest minu arvamus.

poleksi arvanud et ńiii väikse ajaga nii palju vastuseid tuleb:)
tänud

kui vahetamiseks läheb siis plekkvelgede peale, ei ole mõtet valusid soolasees ujutada

kui nyyd manuaali vaadata siis soovitab (on lihtsalt kirjas) 185 195 205 lihtsalt erinevatel laiustel erinev rehvirõhk.

kui nüüd vaadata järgmist linki http://www.hot.ee/spidomeeter/kalkulaator.htm

võrrelda 185/65/15 Vs 195/65/15

kirjas seal järgmist :
"Tehase poolt soovitatud rehvi diameeter on" 621.5 Vs 634.5

lahutada suurem väiksemast ja jagada kahega saab kõrguse vahe maapinnast rehvi keskele, kas siis ainult 6,5 mm on auto ainult kõrgem? või ma olen kusagil puusse pannud?

kiiruse vahe 100ga sõites oleks ka ainult olematud 2 kmh,

samas kui kitsamad rehvid, siis ka natuke väiksem kütusekulu, kuid kuidas teelpüsimine, ega see eriti ei mõjuta jne

Algselt postitas: peep
Talvel on kasulikum kitsamaid papusid kasutada. Lõikavad paremini sellest valgest ollusest läbi.

Pidasin silmas sõitu umbes 100 km/h ja sellistes tingimustes kitsamad rehvid lõikavad paremini läbi valli kui laiemad.

Algselt postitas: peep

Algselt postitas: peep
Talvel on kasulikum kitsamaid papusid kasutada. Lõikavad paremini sellest valgest ollusest läbi.

Pidasin silmas sõitu umbes 100 km/h ja sellistes tingimustes kitsamad rehvid lõikavad paremini läbi valli kui laiemad.

100 km/h läbi lumevalli? Head teed minugipoolt

Ära noki niisama.Said aru küll mis Peep öelda tahtis.:

Saime aru küll aga näide sai pisut vale - kiirusel 100kmh lumevalle lõigates ei oma enam tähtsust mis rehv all on, loeb juhi sooritusvõime auto teelhoidmisel

Kuid iseenesest on õige, kitsam rehv lõikab püdelast segust ja vesiliust paremini läbi. Samas laiem rehv jälle kannab lumes paremini, samuti pidurdamisel laiem pind jne.

Algselt postitas: delfi

võrrelda 185/65/15 Vs 195/65/15

kirjas seal järgmist :
"Tehase poolt soovitatud rehvi diameeter on" 621.5 Vs 634.5

lahutada suurem väiksemast ja jagada kahega saab kõrguse vahe maapinnast rehvi keskele, kas siis ainult 6,5 mm on auto ainult kõrgem? või ma olen kusagil puusse pannud?

Ikka madalamaks jääb auto 6.5 mm võrra - tehase norm on 195/65R15

Enda autol läbi kogetu näitas seda.
Ette nähtud on 195/55/15, aga alla läksid 195/60/15.Tulemus oli see, et odomeeter näitas pärast 103,8 km läbimist vaid 100 km.Seega näitab odo 185/65/15-ga 195/65/15 asemel pärast 100 km läbimist ,üle saja läbituks.Ehk siis odo näit ei ole päris tõene ja kütusekulu on veidi kõrgem, kuna ratas teeb rohkem ringe sama maa läbimiseks, kui peaks.
Ehk siis 195/65/15-le oleks sobiv vaste 185/70/15.

Pisut OT

Algselt postitas: timutit
Ehk siis odo näit ei ole päris tõene ja kütusekulu on veidi kõrgem, kuna ratas teeb rohkem ringe sama maa läbimiseks, kui peaks.

Eee, Timutit, äkki peaks energia jäävuse seaduse üle vaatama?
Minu väide on see, et kütusekulu ei suurene eelpoolmainitud põhjustel.

Liigutatakse ju sama massi ja õhutakistusega masinat.

Muus osas on Timutil kõige täpsem vastus. Ehk siis kui tahad 185 laiust rehvi kasutada, siis võiks kõrgus olla 70 mitte 65.

Mass on kül konstantne, aga rattad peavad tegema mingi hulga ringe teatava teepikkuse läbimiseks. Seega mida pisem ratta ümbermõõt seda rohkem ringe. Ratta pöörlemine otseselt seotud mootoriga - bensiini kuluga. See minu loll loogika.

aga kummmad siis peale jäävad? kas 185 võis 195 laiad:D?

Algselt postitas: Fabrik
Mass on kül konstantne, aga rattad peavad tegema mingi hulga ringe teatava teepikkuse läbimiseks. Seega mida pisem ratta ümbermõõt seda rohkem ringe. Ratta pöörlemine otseselt seotud mootoriga - bensiini kuluga. See minu loll loogika.

Ja endiselt. Tuletage koolifüüsikast töö definitsioon meelde.

EDIT:
Tõesti, kui ratas teeb rohkem pöördeid, on teatavaid muutusi veeretakistuses ja erinevate laagerduste takistuses, kuid julgen väita, et need numbrid on väga tühised.

Uuemal tonnisel on 195/65R15 ette nähtud. Selle võid asendada 185/70R15 rehviga. Seega vaata mis sulle soodsamalt kätte tuleb. Kitsam rehv pidi talvel pisut parem olema.

Mul küll 185 vs 195 võrdlust ei ole, kuid on 185 vs 205 ja 165 vs 205 ning vahe on märgatav, eriti just selliste lörtsiste ilmadega, kui tee on igast laga täis. Sel juhul mida kitsam, seda parem. Laiem rehv ujub selle laga peal tunduvalt rohkem kui kitsamad.

Energia jäävus jääb, aga kui mootor töötab kõrgematel pööretel, siis läheb bensiini ja õhku rohkem kasutusele ka sama massi liigutamisele.Ehk siis turbo mootori puhul on kindlasti vahe selgemini märgatav.Kui võtta äärmuslik olukord ehk siis sellele saabile läbi flanside panna alla näiteks 12-tollised rattad ja 155/50/12, siis 100km/h sõites on mootori pöörded kindlasti juba nii üleval, et kütusekulu on tohutu, võrreldes tavarattaga.
Olen proovinud enda 2,3t Saabiga erinevaid kiirusi ja vaadanud kütusekulusid ja kasvav hüpe tuleb 130km/h-st üles.Kuni 120-ni on normaalne.
Seega kokkuvõte sellele jutule on see, et ilmselt see 185/195 vahe igapäevaliikluses kütusekulule ei mõju ja tuleb nõustuda Suure jäävuse väidetega.Mootori töö ülekannet rattale ei saa kergesti originaalist muuta ja erinevused tulevad vist ilmsiks sealt, kus käigukastil enam ülekannet ratastele otsemaks mootori suhtes enam võimalik teha ei ole, aga mootoripöörete järgi võiks veel ülekannet muuta.

Allkireldatud olukorras mängib see kõrgus ka rolli.Sobiva kiiruse hoidmiseks tahaks kasutada manuaali 4-ndat käiku aga peab ikka kolmandaga sõitma, kuna neljanda jaoks on liiga vara.See on kirjeldus mu ühest autost, millega ma kunagi sõitsin.Nöök oli linnas 50-60 hoida.60-st alates võis 4-nda panna ja komandaga juba röökis liiga kõvasti.Aga linnakiirus ongi seal röökimise piirimail.Vot siis oleks paras ratta kõrgusega asi sobivaks ajada.

Veel sellest kütusekulu muutumisest rehvi läbimõõdu muutumisega. Juba seletati, et väiksemad rattad annavad sama kiiruse juures mootorile suuremad pöörded. Igale mootorile võime joonistada graafiku, kus X teljel on mootori pöörded/auto kiirus (nt. viimase käiguga) ja Y teljel kütusekulu. Madaltel pööretel/kiirustel on kulu suur ja kusagil keskel on miinimumpunkt ning pöörete/kiiruse tõustes kulu jälle kasvab. Selle graafiku pealt saab siis teada kuipalju on teoreetiline kulu näiteks kiirusel 90 kmh. See võib olla miinimumpunktis aga ka sellest paremal või vasemal. Kui me nüüd muudame ülekannet, kas kasti sisu, diffri või rataste modimisega, siis muutuvad pöörete-kiiruse suhted X teljel. Kulu enda graafik jääb enamvähem samaks, eeldusel et auto kaal, õhutakistus ja mootori tööreziim samaks jääb. Kas kulu kasvab või kahaneb sõltub sellest, kus on 90 kmh punkt nüüd ja kus oli see enne. Kui enne olime miinimumile lähemal, siis kulu suureneb, kui kaugemal, siis väheneb.
Ehk siis kõik sõltub konkreetsest autost, mootorist ja ülekannetest. Sageli on miinimumpunk kuhugi 90 kmh juurde häälestatud, siis tähendab pöörete tõus suuremat kulu. Kuigi erinevus võib olla marginaalne.
Kahjuks jääb jutt väga teoreetilisele tasemele, kuna neid kütusekulu graafikuid pole avalikult saada. Vähemalt saabidele pole mina ühtegi näinud. Vabalthingavatel mootoritel on reeglina kulu graafik sarnane pöördemomendi graafikuga. Aga ka neid pole mina leidnud.

Veidi segane jutt sai aga ehk keegi saab aru. Väga hea oleks mõni reaalne graafik näiteks panna aga...

Teine näiline põhjus miks teine rehvimõõt teise kulu annab - inimesed mõõdavad läbitud maad ju odomeetri järgi. Kui odo annab distantsiks 100 km aga reaalne on 103.8 siis ei saa arvutuslik tulemus kuidagi õige olla Ja paljud meist ikka reaalseid kilomeetreid loevad, ikka vaatame mugavalt odo numbreid