Eesti Saabiklubi foorum

Igasugu mutukaid,putukaid ja küülikuid sigineb ja paljuneb pidevalt minu kuurides ja nende ümbruses. Aasta algul neid üle lugedes sai üks vähe kobedam kinni püütud ja tuppa ravile saadetud. On teine erakogusse võtmiseks liiga õnnetu ,aga samas doonoriks liiga hea.Siit saigi otsustatud,et toodan ühe küüliku tänavatele lisaks.Kas hakkan temaga ise sõitma,või saab ta endale keegi teine,eks seda näitab aeg. Projekt "Küülik tänavale" on igatahes alanud.

Esimese asjana kakkusin põranda tühjaks ja rookisin välja 10l sodi ja mulda. Enamus oli sinna pääsenud läbi põhja aukude.

Lisatud failid

Augud sai ilma peenutsemata lapitud ja põhi roostesurmaga ära plätserdatud.

Lisatud failid

Kuna auk jõudis otsapidi ratta koopasse,siis sai seda ka natuke lahatud, püüdsin piirduda küll ainult hädavajalikuga,kuid ei saanud ikkagi jätta topeltplekki välja lõikamata,sest seal sees on ju teadagi mis!

Lisatud failid

Uut summutit alla pannes tuli meelde , et päris mitu korda on mulle helistatud ja küsitud nõu,kuidas nn pükse mootori ruumist välja saada ja vastupidi. Ei ole kunagi osanud seda seletada ja mingiks probleemiks pidada,aga kuna on küsitud,siis tuleb ka vastata.
Nii siis mina teen seda nii:
1. Eemaldan autolt kapoti ( 96 kulub selleks 1 minut)
2. Keeran lahti kõik eelnevalt immutatud mutrid , klambri.
3.Siis kui kõik lahti,seisan ise auto ette,toetan kõhuli õhupuhastajale ja võtan kinni kummastki torust. Liigutan kogu kupatust natuke alla poole,nii et paremas käes oleva toru saaks pista starteri peale vastu plokki.Siis saab vasakus käes oleva toru alt välja ja liigutada vastu põhja paremale(juhipoole),nii et välja kukub ka parem poolne toru. Tagasi täpselt samuti,kõigepealt juhipoolne toru starteri peale vastu plokki ja edasi läheb juba libedalt.
Kogu selleks jamaks kulub kümme minutit.

Tore vaadata, et Ivometsa ja minu ex. oma puudustest vabanema on hakanud. Mina suurema tegemiseni ei jõudnudki, inglastega läheb mul asi kuidagi sujuvamalt.

Need sõitmiseks korralikult tehtud ja mitte iga seibini lakutud autod pakuvadki omanikule kõige rohkem.

Viimane kole auk sai lapitud ja lisaplekiga toestatud - nagu ta tehasest tuli. Mõtlesin küll korra,et panen ühekordselt ja poole paksema pleki aga kartsin,et see saab äkki liiga jäik ja hakkab mõrasid sisse kiskuma. Nii et tegin ta ikkagi selliseks nagu ta orginaalis oli.

Lisatud failid

Järgmised pildid on iseloomustavaks,kuidas kraapides tuleb mastiksi alt välja väike auk ,millele kulub lõpuks päris mitu tundi!

Lisatud failid

Nüüd saab vajadusel Saabi hangest välja ka tirida.

Lisatud failid

Näita ikka välisilmest ka pilti Igatahes jõudu ja jaksu tegemistes, jälgin huviga

Algselt postitas: Lepa
Näita ikka välisilmest ka pilti Igatahes jõudu ja jaksu tegemistes, jälgin huviga

Välisilmest jäid pildid tegemata,töötuppa ajades ei olnud plaanis teda remontima hakata - aga läks nagu tavaliselt. Ehk jõuan varsti üldpiltideni,täna jõudsin tagasillani.

Lisatud failid

Tagaosa tegemine kulgeb vaevaliselt,palju keeruliusi kohti ja toppelt plekke. Auke polnud küll palju,kuid plekk oli kohati liiga õhuke ja liite kohad roostes,ehk nii seda jätta ei saanud ja kogu kandmik tuli välja vahetada.

Lisatud failid

Amordi augud on suuremaks kulunud,kuid ei tea kui palju? Oskab keegi pakkuda mitme mm auk seal orginaalis oli,või tuleks puurida amordi järgi?

Lisatud failid

Amordi sääre/jala (whatever) ümber kkäib ka kummipuks kindlasti, et vastu kronsa ääri ei hakkaks kolisema??? Saab ju aretada küll kui midagi sinna amordi sääre ümber mõtled. Sellejärgi teed siis augu.

Kummipuks käib alla ja peale, kere ja sääre vahele ju ei käi,või mis?

Kummipuksidel on selline krae mis surutakse sellesse auku mille mõõtu sa ei tea.

Algselt postitas: Martin460
Kummipuksidel on selline krae mis surutakse sellesse auku mille mõõtu sa ei tea.

Seda ma ka mõtlesin,ehk see mõõt on tegelikult päris oluline.

Vahepeal on parempoolsel taga koopal keevitatud veel porilapaka hoidja ja kaetud kogu puhastatud koobas mitme paksu värvi kihiga. Edasi hakkasin tegelema vasaku poolega,seal tuli aga välja üks lisa tugevdus plekk,mida paremal üldse polnud. Sai teisi 96-sid uurides täpselt selle pleki asukoht ja mõõt välja selgitatud ja viga parandatud.
See tagaosa ehitus on väga imelik,ei saagi aru,kas tehas on ajajooksul keresid tugevdanud,või on selline erinevate plekkide kooslus oluline mõrade vältimiseks. Igatahes on asi nüüd nii nagu ta kunagi tehti.

Lisatud failid

Koledad ja nõrgemad olid ka piirde kummid, nüüd asi ilusam.

Lisatud failid

jube mõnusad pildid ( ja väga tuttavad ka ) , ilge saabiehitamise isu tuli peale!

tegelt minu arvates see topeltplekkide (ja mõnes kohas isegi kolmekordne) asi just ongi üle 50% fataalse mäda tekkmise põhjus vanade saabide keredel. Ja 96 üks jubedamaid kohtasid on jah tagakoopad , keerulised ja justkui kavandatud roostetama (roostetamisaldisust võimendas alates ´77 kasutusele võetud ebaõnnestunud kummipõhine mastiks varasema superhea pigimastiksi asemel). Muideks see laperdav porilapatsi hoidja töötab samuti teisalt väga tõhusalt mäda- ( ja ka mõra-) kollete tekitajana. Mina olen ilma mingisuguse hilisema kahetsuseta need ikka ära kaotanud sealt, sest kuigi küll ilma nendejubedusteta sabas pori pillub rohkem, jääb tegelikult koopasse kõntsa kogunemine (ja tagaratta kohale abrasiivimine, vt pilti, sinisega tüüpilised kohad) ära ja koopast saab üks mõnus selge mono-pind , millelt lödi igalt poolt maha nõrgub ja mida on väga lihtne aegajalt vajalike mögadega üle tuisata.
Tagaamordika tugevduskronsa auk peab väiksem olema jah, vist midagi sellist et amordi telje ots lobedalt läbi mahub ( 96 puksid minu teada telje ja augu servade vahele ei lähe)

Sul on need kronsad suht hästi säilinud, ma olen näinud autosid, millel selle koha peal on roostepurune klomp ja kronsast otsad ainult alles

ja sul on tagavedru ülemise rubber block´i kinnitusmutri alumise otsa küljest puudu kummikoonus, mis popsab vastu tagavedru-alust taldrikut kui erik carlssoni hüpet tegema hakkad!

Lisatud failid

Paljudel 96-tel mida olen omanud,pole seda porilapatsi hoidjat enam küljes olnud, sellel autol olid all logarid ja eks seepärast ka lapakahoidja säilinud. Lapakakoidja käis ise ka küljest ära ja 20% temast sai välja vahetatud.Külge läks ta täis õmblustega ja usun et pikka aega ta muret ei valmista.
Selle kõige ülemise sinise jutiga on veidi kurvemad lood,seda kohta on juba lapitud ja nö lipp-lipipeal meetodil,aga hetkel jääb see minu poolt puutumata,kuna tegemist väikse remondi,mitte taastamis töödega.

Kas need vedru põhjakäimis piirajad on kõigil 96 ? Ei mäleta selliseid nagu varasematest kogemustest. Sinna otsa tuleb mingi puks leiutada jah.

kõigil 96 ja vedrudel (neljal) jah, aga nad on tihti ära kõdunenud ja hüpatud sealt küljest ( kusjuures tagumised võivad vedru vahelt putku kah pista, esimesed jäävad vedrualuse panni peale lõksu

ma võin praegu natuke segast ka peksta, pole 2 aastat seda kohta näinud , tegu võib seal olla ka mingi sellise lahendusega et neil on küljes mingisugune keermestatud tikuga plaat , mis keeratakse tikkupidi selle pika rubber blocki kinnitusmutri mutri allotsas olevasse keermestatud auku, vt kas seal on auk?

edit: vist meelde tuli! kui selle pika mutri alumine ots on nagu suurema mutrikujulise flansega, siis tegelikult see flants on sealt välja keeratav ja see ongi uuena olnud ühes tükis kummikoonusega

kas see oranžikaspunane on mingi mõnus hästi nakkuv ja kaitsev tinamenninguga spets-koopavärv või?

Nüüd saab Erik Carlsson hüpata ka!:drive: Tänud Part hea ülesande andmisel.

Lisatud failid

Rohkem pilte härrased

yks kysimus:
millega sa tinamenningut lahustad?