Eesti Saabiklubi foorum

Nimelt oleks vaja arvutada, mitu korda on esipidurimehhanismile mõjuv jõud suurem kui piduripedaalile mõjuv jõud. Kas keegi oskab öelda, missuguse imelise valemi järgi seda arvutada?

eee... aga kas ise oskad öelda, miks seda vaja on? Vastus saab enamvähem pädev olla ainult ühe margi ja MY piires.... näiteks mu õe esimene kommentaar esimest korda minu endise NG900 rooli istudes oli "iga asi reageerib paremini", aga tal endal oli(on ka praegu) täiesti TÜV kõlbulik auto;)

Oskan küll;) Mul on vaja õppeaines pealkirjaga "Kere ja alusvanker" hüdropidurisüsteemianalüüsi punktis teha mitmeid mõõtmisi ja leida siis mainitud jõudude suhe. Hädas olengi sellega, et ei ole leidnud valemit, millega arvutada.
Mark/mudel on Saab/9-3 Viggen

Valem läheb Sul päris keeruliseks:) Pead arvestama pidurivõimendi võimekusega, kadudega, konkreetse tootja(ka sama margi-mudeli-my puhul on neid erinevaid) detailide iseärasuse jms.-ga. Kui ainus huvi algses küsimuses oli, siis soovitan teha diil mõne ülevaatuspunktiga, foorumlased võivad küll oma autosid testimiseks pakkuda, aga piduritest ise ju tasuta pole ja läheks piisava statistilise baasi saamiseks kalliks;) Aga kui seda teed minna tahad, siis minu auto pidureid võid testida:)

kuskil tehnoylevaatuse tehnilistes tingimustes on mingid numbrid täiesti olemas.
vaatan kohe ka yhte raamatut, äkki sel ka midagi.

Sellepärast ma rehkendualast abi palusingi, et küsimuses palutakse MÄÄRATA, eeldasingi siis, et ise arvutada. Kuigi, jah, mitmes teises küsimuses nt, rataste seadenurkades, sain tabelid saabidega tegelevast teenindusest.

kle anna parem terve ylesanne siia:
muidu ei saa sotti.
samas mis asi on"esipidurimehhanismile" ???

kas tähtsust ka auto mark, või pidurite eripära?
mehhaniline, hydrauliline, pneumo??

Arvutada. Eeeee, piduripumba kolbide pindala, piduri sadula kolbide pindala, vaakum võimendi pindala, siis on veel vaja teada kui palju see auto sul "imeda" jõuab, seda selleks, et teada saada kui võimsalt vaakum võimendi töötab. Ahjaaa, piduri pedaali õla pikkus jne jne Midagi sellist äkki, siis saab juba välja arvutada. Ehk saab ka lihtsamalt.

Algselt postitas: ivomets
kle anna parem terve ylesanne siia:
muidu ei saa sotti.
samas mis asi on"esipidurimehhanismile" ???

kas tähtsust ka auto mark, või pidurite eripära?
mehhaniline, hydrauliline, pneumo??

Määrake piduripedaali ja käsipiduri hoova vabakäigu ulatus mm-tes, ning määrake, mitu korda on esipidurimehhanismile mõjuv jõud suurem kui piduripedaalile mõjuv jõud.

(mõõtmised on veel tegemata, need teostan homme)

igaljuhul ylesanne on uhke!!

kui tegu viggeniga siis hakka otsast pihta:

1. esmalt mõõdad jala jõu, millega pid. pedaali vajutad.( näiteks kaaluga)
2. siis mõõdad palju pedaal liikus.
3.siis mõõdad pedaali kinnituse ja jala rakenduse kauguse ja pedaali kinnituse ja pid. silindrisse mineva varda kauguse.
Saad jõudude suhte.
4.siis mõõdad vaakumvõimendi rõhu ja vaakumvõimendi töökeha läbimõõdu. saad teada, kui suur antaks jõud peasilindris kolvile ja seega vedelikule.
5.siis uurid ja mõõdad töösilindrite kolvide läbimõõdud ja klotsi pindalad. natuke arvutad ja saa teada rõhu pid ketta vastavale yhikule.

nb! aga arvesta, et esipidureid on 2 ja tagumised ka 2, seega tuleb veel mõõta ja arvutada
igaljuhul jõudu!

Algselt postitas: ivomets
kui tegu viggeniga siis hakka otsast pihta:

1. esmalt mõõdad jala jõu, millega pid. pedaali vajutad.( näiteks kaaluga)
2. siis mõõdad palju pedaal liikus.
3.siis mõõdad pedaali kinnituse ja jala rakenduse kauguse ja pedaali kinnituse ja pid. silindrisse mineva varda kauguse.
Saad jõudude suhte.
4.siis mõõdad vaakumvõimendi rõhu ja vaakumvõimendi töökeha läbimõõdu. saad teada, kui suur antaks jõud peasilindris kolvile ja seega vedelikule.
5.siis uurid ja mõõdad töösilindrite kolvide läbimõõdud ja klotsi pindalad. natuke arvutad ja saa teada rõhu pid ketta vastavale yhikule.

nb! aga arvesta, et esipidureid on 2 ja tagumised ka 2, seega tuleb veel mõõta ja arvutada
igaljuhul jõudu!

Tarvis!:D Ma blokkisingi kõik nädalavehtuse peokutsed ja kavatsen pidurimaailmasügavustesse väga-väga-sügavalt sukelduda.

Olles täielik võhik teemas:drink:, ma saan aru, et lisaks tuleb arvutada ka hõõrdejõudu klotsi ja ketta vahel, nii esi kui tagapiduritel, sest kogu asi on süsteemis, arvestada, palju õli rõhu all kokku suruda annab, lisaks on vaja kaht inimest, et mõõta Viggeniga (kui pole rullikute peal, siis tõenäoliselt reaalselt sõites pidurdada) kui palju piduripedaali vabakäik on millimeetrites ja kui palju jõudu tuleb rakenda pedaali vajutamiseks, ja kuidas määrata hetke, millal "võtma hakkab"....

Kuid Viggenist rääkides, on ikka eriline pill küll meie maastikul (ükspäev Narva maanteel sõitsin kõrval).

Kas pidurivõimendi võimendus sõltub ka mootoripööretest?

Ma millegipärast arvasin, et vastus peaks kuidagi lihtsamini kättesaadav olema. Ülejäänud küsimused antud kodutöös "lubasid" seda. Vastasel juhul ootab mind vääääga palju teor. mehaanikat, hüdraulikat jms.

niipalju, kui mul on mulje jäänud, siis kõrgete pööretega vedava mootoriga pidurdades on pidurdusjõud suurem, (seda küll mu kunagise Fordiga, millel võis olla ka vaakumileke) kui vabakäiguga pidurdades.

No boosti kella pealt näed vaakumi ära. Nii palju kui ma olen suutnud käiguga pidurdamisel kella jälgida siis ega ta ikka madalamale ei lähe kui ilma käiguta. Tegelikult ju hoopis sõltub vaakum su mootori voolavusest. Mida halvemini voolab seda väiksem vaakum. (Välis rõhk ju hoopis surub õhku mootorisse, mitte ei imeta).

Vallikas, klotside hõõrdetegur ei mängi rolli. Tarvis on teada jõudu, milllega surutakse klotse vastu kettaid.

Mumeelest kõige suurem küsimärk ongi pidurivõimendi. Muus osas oleks s9k jutu põhjal teoreetiliselt arvutatav.

Ma siiski kipun arvama, et antud koolitöö jaoks ei ole vaja pidurisüsteemi pilbasteks võtta, ehk on lihtsamaid võtteid (teenindustes erinevad tabelid, jms) Igal juhul peab mul see töö imekiiresti tehtud saama ja selle lõppvastuse annan teilegi teada:)

Ma miskipärast arvan, et ülesandes küsitakse ilma võimendita piduri kohta . Pidurivõimendi teeks selle ülesande lahenduse leidmise liiga keeruliseks.
Aga see on puhtalt minu arvamus, mis tugineb samas ülesandes oleva käsipiduri küsimusele (käsipidur ju enamasti mehhaaniline).

Kuid Viggenist rääkides, on ikka eriline pill küll meie maastikul (ükspäev Narva maanteel sõitsin kõrval).

Tore, et märgatakse;)

Algselt postitas: tripp
Ma miskipärast arvan, et ülesandes küsitakse ilma võimendita piduri kohta . Pidurivõimendi teeks selle ülesande lahenduse leidmise liiga keeruliseks.
Aga see on puhtalt minu arvamus, mis tugineb samas ülesandes oleva käsipiduri küsimusele (käsipidur ju enamasti mehhaaniline).

Tee arvutused ja mõõtmised seisva mootoriga, siis võimendi ei mängi rolli.

Aga kas nii ei saa. Rakenda mingit kindlat jõudu (mõõdetud jõud) piduri pedaalile. Nüüd pane mingi raskus piduri sadula kolvi ette. Sa näed ju ära kui suurt raskust on vaja rakendada pedaalile, et mingi muu raskus liikuma hakkaks. Teised 3 pidurit võib kinnisena hoida. Tagumised saab üldse kini panna kui piduri voolikutele klambrid peale panna. Kas sellise nipiga saaks asja selgeks?

Mõõta oleks siis vaja pedaalile rakendatavat jõudu. Njuutonites vist mõõdetakse. Ja siis on vaja kolvi surumis jõudu.

Pidurid on minu teada ühendatud diagonaalis, pisut halvendab mõõtmist. Aga teada oleks vaid ühe kolvi surumis jõudu. Teine peaks olema lihtsamalt arvutatav.