Oli sarnane mure, kuid minul algas see vähe teisiti. Kuna ise istun enamasti roolis, siis kaasreisija uksest ei teadnud ma midagi. Aga naine muudkui "viriseb", et miks see uks nii raskelt käib? Ma vastasin muidugi, et teed vähe trenni.
Aga ei tahtnud kuidagi see ikkagi lõppeda ja tuli siis kord enadlgi seda ust kasutada ja selgus, et mul endalgi vist vähe jõudu.
Esialgu katsusin liigendieid määrida, aga tolku ei midagi.
Siis sai uks eest äravõetud, käib teine ainult kolme mutriga ja reguleerimine käib küll samast tikkpoldist, kuid teiselt poolt! (raske seletada, kui pilti pole.)
Seega ei olnud ka ohtu, et peaks uuesti reguleerima hakkama!
Kui uks maas selgus et alumine liigend nii kinni, et liigutada jõudis ainult mõne pikema varrega tööriistaga (näiteks "kullinokad").
Liigendi tifti kättesaada on vist üsna lootusetu üritus, eriti kui veel liigend kinni on, seega ei hakanud seda üldse üritamagi mitte.
Liigendi külge sai panna suvaline jupp metalli, millel auk sees, poldiga kinni ja oligi nö "kang" olemas. Siis ohtralt roost-offi vahele lastud ja algas "treening" imiteerides liigendile ukse kinni-lahti käimist. Vahepeal jälle uputasin rost-offiga ja niii kordi ja kordi. Liigendivahelt voolas pikapeale välja ikka suur hulk Pas....a. Liikumine läks aina kergemaks ja kergemaks (samas ei tea, kas sellest, et pas.. välja tuli või trennist) kuni asendasin rost-offi määrdega (kapist leidsin mingi aersool pudelis, mis sisaldas kirjadejärgi teffloni, õli jne...).
Kui liigend juba liikus vabalt, et sai lausa kahe sõrmega teda kenasti liigutada, siis uks ette tagasi, lisaks veel määret ja oligi naise virisemised :"see uks käib nii raskelt" jne. Lõppenud
