Eesti Saabiklubi foorum

Tervitus taas saabihaiged.

Küsimus selline, et kui kaua kestab korralikult tehtud keretöö kui roostekohti arstima minna. Olen kuulnud ja ka näinud, et tee kuidas tahad, mõne aja pärast on rooste taas väljas, ehk las roostetab, sest igal kerel on oma eluiga. Samas on ju siin küülikuidki küll, mis on haljaks lastud ja üle värvitud, kaua siis ka kestab?

Selge ju, et kui rooste juba väljas, pole seal enam mingit tsinki kaitsmas, tuleb teha puhtaks, peale roostesurm, vajadusel pahtel, krunt, värv ja....kaua siis kestab?

2 aastat, kui hoida väljas. mott.

Kõik oleneb ka kus kohas see rooste on mida vaja eemaldada. Seal kus topeltplekk või valtsimis äär roostetab, seal aitab ainult detaili vahetus. Kui sellist kohta remontida, kestab pool aastat ja siis jälle.

Eeimese soolavannini ja hakkab edasi roostetama tavaliselt, sõltub ka tegijast. Kui kõik teha hästi ja seest kattavad hea antikorosioon ainega siis võib ka paar soolavanni(2-3a.) äraelada

Korralik inhibiitoritega kruntvärv ja kattevärv kaitsevad galvaniseerimata plekki 10a. ja kauemgi. Aga ainuld siis kui värvikihti vigastusi ei teki. Kuid praktikas ikka tekib kriime ja kivitäkkeid ning sealt läheb meie soolaniiskes kliimas ikka rooste. Niiet sõltub.
Oluline on värvimistöö kvaliteet, värv peab jääma mittepoorseks. Kui on poorid sees, siis nende kaudu pääseb hapnik ikka plekini ja hakkabki ussitama. Kuigi silmaga vaatad, et värv on täiesti terve, pole kriimu ega midagi.

Kas "suvitajad" autod siis, mis on renoveeritud keredega ja üle värvitud-limpsitud, kestavad kaua-kaua või on nad enamasti väga hästi tehtud?

Mõtlen, et mis on siis variandid kui vana roostevaba autot tahaks siledana hoida ja samal ajal kogu aeg kasutuses. Kas üle kahe aasta matta raha korralikult tehtud keretöösse ja värvimisse, teha ise odavalt plätsa-plätsa iga aasta uus värv peale või teha korra ja korralikult ja käia ainult suvitamas, mis muidugi eeldaks siis ka mingit huvitavat autot ja nö tavaliseks "tööautoks" siis sellist kena saabi ei saa

EDIT: Vaatasin värskemat hääletustulemust - kuus inimest arvab, et headel tegijatel kestab ilma roosteta viis aastat ära, see on pikk aeg. Keegi neist hääletajatest võiks midagi siia kogemustest rääkida, kas mõeldud on samuti ehk suvitajaid autosid. Läheb ju tehasevärviga uus saabki kuulu järgi siit-sealt isegi kolme aastaga rooste

Minu kogemused: Tegemist 1962 a. välja lastud mossega. Projekt minu silma ja käe all 1987-...... Põhjad ja muu masina alune osa,vanast ajast nn. kahurimääre ja ainult nõuka aegne grafiitõli segatud igasuguse mastiksi ja muu möginaga! Pealmine,värvialune plekk,selle vastu ei aita miski!! Kus rooste sees,sealt poeb rooste välja uuesti ja uuesti! Tegemistel on vahe,aga kui hästi teha ,siis 5 aastat,tingimusel,et niiskust,vett ja soola ei saa! Viimane tuleks välistada 100%. Ei aita need roostetõrjed ega happekrundid! Lõpetuseks võib öelda,et kõik sõltub nagu alati hooldusest ja kindlasti hoiuruum!

Minul on selline konkreetne näide elust. Pandi autole peale plekimõlkimist B-osa esitiib mis tehtud odavast ja galvaniseerimata plekist. Värviti aga korraliku värviga, sama mis tehasest tuli. Sõitis regulaarselt suvel ja talvel ning enamasti soolatud teedel. Viiendal aastal oli rattakoopa servas esimesi roostemärke. Kuuendal hakkas juba värv mullitama. Samal plekil sai mõned kohad ära remontida - värv ja rooste maha, metall roostelahustiga haljaks, Hammerite kruntvärv ja purgist lahustivärv peale. Ei midagi erilist aga mõned kohad on nüüd 3 talve üle elanud ja värv ei mullita. Samas kõrvalt roostetab ikka usinalt edasi. Inhibiitoritega kruntvärv on oluline.
Samuti on oluline kattevärv hermeetiliseks saada. Et ei jääks poorseks. Ning et ei tekiks mikropragusid. Kahekomponendilise värviga on seda lihtsam saavutada. Lahustivärvil tekivad kuivades poorid - auruv lahusti tahab välja pääseda.

tegelt on ikka nii, et see värvikiht on kõige kõvem kiht, mis jääb ka siis terveks, kui kõik altpoolt ära mädaneb. siis kui korralikult mitu korda värvitud on. ( va juhud, kui värvikiht vigastada saab)
vaata japside kohta kunagi isegi öeldi, et tehti auto plekist valmis, värviti ära ja siis tõmmati plekk vahelt välja.... yhesõnaga plekki suurt polegi... ja see roostatas kõvasti, a kena värvikiht hoidis asja kenasti koos.
niiskus on see, mis läbi pleki ka poeb , ja läbi pahtli jne...
samas väham pahtlit- parem tulemus.
kuna pahtel ja plekk mängivad temp. muutustele erinevalt ja sealt praod jne, kust niiskus liikuma pääseb.
kui niiskust ei saa, siis ei roostata ka miskitki ja niiskuse vastu tuleb võidelda. ja seda saab,kui autoga talvel mitte sõita ja hoida kuivas, mitte just olulione, et soojas, garaazis.

väga vahva on vaadata, kuidas mu kunagine 95 roostetab; ses suhtes, et kust ja kui kiiresti:
põhja alla sai tavalisest plekist pandud paar suuremat tykki, mis eelmisel suvel sai juba ära vahetatud, oli täiesti läbi roostetand, yhesõnaga materjal ja tema koostismängivad väga suurt rolli; samas mõlemad tagatiivad, mis on umbes 30 st jupist kokku keevitatud, näevad väga kabedad veel välja. muidugi logarid on all ja väike möksimine ka seestpoolt.
yhesõnaga see , kas kestab, või mitte sõltub 1000 erinevast asjast. ja kui yhega puusse paned, siis ei kesta )

Võiks ka arutada sellise tegevusega seotud rahalist poolt. Saaksime teada millist raha peaks omama kui tahta et auto väljast ilus püsiks.(näiteks 8 aastat )

Algselt postitas: vallikas
...., et mis on siis variandid kui vana roostevaba autot tahaks siledana hoida ja samal ajal kogu aeg kasutuses. Kas üle kahe aasta matta raha korralikult tehtud keretöösse ja värvimisse, teha ise odavalt plätsa-plätsa iga aasta uus värv peale või teha korra ja korralikult ja käia ainult suvitamas, mis muidugi eeldaks siis ka mingit huvitavat autot ja nö tavaliseks "tööautoks" siis sellist kena saabi ei saa .......

Andres, teageri auto teemas on natuke infot, eks aasta/aastate pärast kuulukse, kas korraliku ülevärvimise saanud tonnine on roostetama hakanud või mitte, iseasi kas seal mõni koht üldse plekini paljaks tehti. Minu teada on teageri auto nö tavakasutuses, aga eks ta ise räägib kogemusest kui tahab.

janek555 kogemusi ootaks ka.

Mis puudutab konkreetset autot siis seda ma näiteks ei tooks. Aga räägime siiski numbritest. Või on see salajane info mida ei tohi küsida?

Algselt postitas: vallikas
Andres, teageri auto teemas on natuke infot, eks aasta/aastate pärast kuulukse, kas korraliku ülevärvimise saanud tonnine on roostetama hakanud või mitte, iseasi kas seal mõni koht üldse plekini paljaks tehti. Minu teada on teageri auto nö tavakasutuses, aga eks ta ise räägib kogemusest kui tahab.

janek555 kogemusi ootaks ka.

Algselt postitas: andres
Mis puudutab konkreetset autot siis seda ma näiteks ei tooks. Aga räägime siiski numbritest. Või on see salajane info mida ei tohi küsida?

Algselt postitas: vallikas
Andres, teageri auto teemas on natuke infot, eks aasta/aastate pärast kuulukse, kas korraliku ülevärvimise saanud tonnine on roostetama hakanud või mitte, iseasi kas seal mõni koht üldse plekini paljaks tehti. Minu teada on teageri auto nö tavakasutuses, aga eks ta ise räägib kogemusest kui tahab.

janek555 kogemusi ootaks ka.

On tavakasutuses, pea igapäevaselt sõidus, suvel nüüd vähem.

Isiklik arvamus on, et kõige mõtetum rahakulutus mida teha enda igapäevasõidukile, on tema täielik ülevärvimine

Iga kord, kui jälle autot pesen, siis raudselt leian mingi uue kivitäkke, uue kriimustuse, mis keegi parklas suutis ära tõmmata uksega. Järgmine auto, mille täielikult lasen ülevärvida, saab olema täielik pühapäevasõiduk.

Aga vist 9 kuud möödas värvimisest ja roostet pole veel märganud. Usun, et järgmine kevad toob ka rooste välja tagasi...

Togiks AndrusFJR ka aga tema kabrio on Californiast pärit ja seega suht kobe

terv, teager

Sest nagu on teada füüsikast,ei kata tänu pindpinevusele ükski algselt vedelas olekus ollus ühegi "lameda" pinna servi sama tihedalt-paksult,kui siledat pinda.Seega aukude-avade jms. servad.....

Eelmisel aastal üritasin renoveerida pagassiluugi allserva ja pinda, kuhu reg.number krutitud. Endameelest tegin kõik puhtaks, metall säras endistel roostekohtadel. Igaks juhuks käisin veel roostemuunduriga (hinnaline kurask ) üle, lasin korralikult kuivada, nühkisin ära, pahteldasin, lihvisin ja värvisin paar kihti kõigile tuntud Hammerite-ga.
No nüüd küll peab olema, mõtlesin.
Ei kasutanud kruntvärvi siis. Aga noh, alus sai ju tõesti puhtaks!
Ja loen, et värv võib ka poorne olla ja niiskust läbi lasta. See tundub nüüd üsna tõene, sest pool aastat hiljem punnitas rooste värvi alt välja. Hoopis mitte need "vanad kohad", aga juba uutes kohtades, kust olin eelnevalt ikkagi puhta metalli välja nühkinud. Mingeid värvivigastusi, täkkeid jne ei olnud.
Vot ajas tigedaks, terve päev tööd ja tolku ei midagi, ikka ussitab. Oleks siis mingi tiivaserv või muu keeruline pind. Täiesti sile koht.

Ja kokkuvõttes...midagi tegin järelikult valesti, ei süvenenud eelnevalt targemate tegemistesse, tundus kuidagi loogiline, et kui puhas, siis krt ei saa ju enam ussitada. A võta näpust

Sel aastal tegin sama protseduuri uuesti (loll pea ju keha nuhtluseks), seekord kasutasin krunti ka. Näis kas püsib või peab jälle vanduma hakkama

Algselt postitas: timutit

Kestvuse kohta on mul hoovis näide olemas.Minu enda Ford Scorpio.Tagumised tiivakaared olid läbi mädanenud.Vahetasin need 2001 aastal ära.Töötsükkel oli selline- metall haljaks, happekrunt peale , märg-märjale täitekrunt, sinna peale märg-märjale värv.Siseküljele happekrunt, selle peale multivaks korrosiooni-kaitse vaha( see on nimetus, mitte komponentide nimi).
Auto sõitsin puruks 2003.Pärast seda on see kere seisenud õues lahtise taeva all.Nüüd on 8 aastat sellest möödas ja ei ole mädanema läinud.

aga kuus aastat on lihtsalt seisnud,mitte talviti soolavees liikudes

Klaasikojameeste varred tõmbasin wet-or-dry peene liivapaberiga üle ja värvisin Hammerite musta spreiga mullu suve lõpus vist, kenad on. Samas tulede kojameeste varred olid veidi korrodeerunud ja värvi siit-sealt maas, mõlemad tegin haljaks, mõned roostetäpid jäid sisse, üks on kena ja teine vist sai jääpuhastuse käigus osaliselt värvist lahti ja siis tuli juba jupiti värvi maha ja praegu roostetab. Krunti võiks täitsa kasutada. Plastiku peal on ilma krundita värv püsinud ilus seal kus ta ei saa kahjustada, st et näiteks esipamper on juba suht kole lähedalt, tagumine pealtpoolt kus luugi ja pamperi vahele jääd tekib, aga tagant ja alt on tagumine pamper kena, luugi tiib on väga kena, no see on hiljem tehtud ka.

Aga küsimus mul oleks konksu kohta nüüd, mida hakkan käsitsi haljaks ajama. Kas mõttekas oleks kui ma spreipudeliga teen krunt+värv halja peale või panna mingit roostemuundurit ka, või vahet pole mida selle konksu peale ajan, läheb järgmise talvega rooste.

Ja kas konksu munakas tuleb panna tavotiga kokku kui haljaks tehtud ja kust mingi kena disainiga torbiku sinna peale saab?:red:

[vabandust @vallikas teeb tühjast-tähjast küsimusi]

Kärukonksu oleks vast lihtsam liivapritsiga puhtaks lasta ja pärast haljale pinnale happekrunt + (krunt?) + värv.

Mul kah pikemat aega riivavad silma klaasi kojameeste varred ja kärukonks raip kah roostetäppidega Kas liivaprits + pulbervärv aitaks

Konksu "muna" peale tuleks panna sellist korrosioonitõrje vaha, mis ära kuivab. Tavott hakkab liiva ja tolmu koguma erilise hoolega, tekib selline abrasiivne pasta.

Algselt postitas: vallikas
Klaasikojameeste varred tõmbasin wet-or-dry peene liivapaberiga üle ja värvisin Hammerite musta spreiga mullu suve lõpus vist, kenad on...

Tegin sama asja eelmise suve lõpus. Metall haljaks. Selle vahega, et Hammerite alla läks veel mitu kihti musta krunti.
Nüüd vaatan...täiesti asjata vaev oli.
Varred vahepeal kahjustada ei ole saanud, isegi kojamehi pole vahetanud - et äkki vahetamise protsess võinuks värvi kahjustada.

Pagassi alumine serv, mis sai suvel samuti eelnevalt krunti peale (+Hammerite) jälle roostetab nagu poleks midagi tehtudki.
Krt ei kujutagi ette, mis nippi sel suvel kasutada

Konks kuum tsinki ja pulber kaela.

Algselt postitas: moki
Konks kuum tsinki ja pulber kaela.

Võiksid avaldada ka kus seda tsinkimist teha saab siis ja mis maksab. Kellelgi odavat liivapritsiteenust oleks pakkuda, no näiteks 50 krooni siis ma tahaks ka konksu üle lasta

100kr ja 200kr olenevalt kaalust(kilo 10 eeki) ja mitu auku (auk 8 kr) tuleb puurida et tsink välja voolaks, kui soovi siis tõmba traati nr saadan u2u

Keretöö aluseks on plekitöö, kui see on tehtud õieti saab autost ka asja. Kui plekk on ikka roostes või keevitus auklik , siis pane sinna peale mida tahad,rooste läheb ta ikka.
Kui jutt käib vanadest tarbe autodest, milledele kulutatakse raha värvimisele,aga mitte plekitöödele, siis tuleb väga suur rõhk panna korrosjooni tõrjele. Kui värvi ja pahtli kihtide all on kehva plekitöö ja rooste, siis hiljemalt aastaga on kõik endine või hullemgi, kui aga peale värvimist kere korralikult kuivatada ja seest paksult korrosjooni vahendiga sisse määrida ja seda aastas korra korrata, võib õnnestuda päris hulka aastaid värvi säilitada.