Eesti Saabiklubi foorum

Tahaks nimelt teada, kui tähtis on see turbo jahutamine peale sõitu, ehk kas on vaja peale auto parkimist lasta mootoril veel paar minutit kohapeal tuksuda lasta.
Raske jalaga ei ole, ning enamasti meeldib rahulikult kulgeda, kui tähtis see jahutamine sel juhul on. Kui paljudel see üldse foorumlastest meeles on?
Endal tuleb see jahutamise värk alati siis meelde, kui sellest jälle kuulen, siis paari peatumise jagu on mul see meeles, ning siis läheb vana rada mööda edasi, ehk siis unustan selle jälle.

Mul on nagu meeles, et see soovituslik jahutamise aeg on ca 30 sekundit peale auto peatamist.

Samas olen ise praktiseerinud seda tulenevalt sõitmise intensiivsusest.
Kui kõvasti kuuma anda ja boostida, siis lasen natuke tiksuda enne mootori seiskamist.
Kui olen rahulikult kulgenud ja näiteks parklas veel manööverdanud koha peal, siis on see jahtumine juba ammu toimunud.
Koju sõites on mul viimane paarsada meetrit sellist auklikku kruusateed, seal sõidan alati väga vaikselt ja selle ajaga jahtub turbiin kindlasti maha.

Mina üldiselt sellega vaeva ei näe, kui tallanud ei ole. Niisama rahulikult linnaliikluses kulgedes või kusagil parkimismajas/parklas ukerdades ei lähe see asi nii tulisekski. Aga loomulikult, kui on hagu antud, siis ikka jahutan. 3-4 minutit ja see vurr hõõgub.. Ikka paduloll peaks olema, kui sellisel juhul kohe seisma jätta.

Koju jõudes pean nagunii väravat lahti tegema ja siis hoovi sõitma... see juba minut peaaegu tühikäiku, kui rahulikult ja pikamööda tegutseda..

Endal ka koju sõites värava avamine ja hoovis veel 100m vaikselt tiksuda, ei jahuta turbot.
Ja kui rohkem turbot piinatud, siis viimased 5 min sõitu teen rahulikult ja siis juba jahutan tunde järgi, aga reeglina mitte kauem kui minuti.

Tavaliselt olen lasknud autol käia ca paarkümmend sekundit peale sõitu..

Kui väikesed linnaotsad siis ei jahuta üldse või väga minimaalselt. Pikemat maad või maanteed siis ikka lasen minuteid paar puhata peale jooksu

Algselt postitas: Mere
Kui väikesed linnaotsad siis ei jahuta üldse või väga minimaalselt. Pikemat maad või maanteed siis ikka lasen minuteid paar puhata peale jooksu

maantee peal ei saa sa seda punasekski kui just sinna 200+ peale ei rihi.

Kuumaks läheb just kui pidevalt kiirendada.

Minu välismaal töötanud kolleeg sõitis Saksas kiirteedel oma diisel Octaviaga täie rauaga ja bensukas suretas kohe välja. 100 000 pealt oli turbiin õhtal.

Kiiremini saaks muidugi jahutatud, kui pudeliga vett vurri peale valada.

Võimalik rahulik kulgemine enne kohalejõudmist (tühikäik), enne autost väljumist ikka kohmitsed ju. Toimetad oma kohmitsemised ära ja järjekorras viimane toiming ongi süütevõtme kallale minek. Kui on ette teada, et läheb tallamiseks, jäta mingid asjad pakiruumi, siis peab kauem "kohmitsema"

Kunagi sõitsin tonnisel turbo ja sumpaotsa täiesti punaseks.Sõidul olid muidugi kogu aeg pöörded põhjas. Pärast jätsin auto kohal edasi käima ja ka 10 minuti pärast oli turbo veel kergelt punane.Sel juhul põleb siis õli ka pärast 10 minutilist järeltöötamist sinna sisse ära.
Samas ei ole ma enda dislal ka pärast 140-ga kiirteel sõitmist punast turbot näinud.

Minule seletati seda turboasja nii (vähemalt diislitel), et see pärast sõitu tühikäigul käia laskmine pole oluline mitte selleks, et turbo temperatuuri alandada vaid et turbo rootori pöörded alla tuua.
Turbokompressor töötab koormusega kiirusel ca 150 000 pööret minutis ja sellepärast ei ole tervislik seda järsku seisma jätta. Temperatuur nagu ma aru sain polegi nii oluline faktor.

Nõudlik ja kapriisne turbo viib paratamatult mõttele kas hinnalisele monstrumile mõistlikumat alternatiivi ei leidu.
Kas kompressor ei oleks töökindlam ja efektiivsem suruõhu tootmise seade?
Tööstuses suruõhu saamiseks turbosid reeglina ei kasutata, kka kompressoreid minu teada.

to cabric: aga kindlasti kuulsid ju kuidas tööstuskompressorid müristavad Turbo on ju vaikne.

Ise lasen alati peale pikema sõidu mootoril tühikäigul töötada mõni minut, pole ju neid milliliitreid bensiini kahju kui küsimus on turbo eluiga pikendamises.

Lgp. svenska, kruvikompressorid on väga vaiksed!
Turbo jahutamisega on täbaraid lugusid juhtunud. Sõidad näiteks daamiga sööma, vaja siis ikka natuke kõvemini vajutada ka iseenesest mõista, et muljet avaldada. Pubi parklas ilmutab daame aga mõistmatust, miks härra autost välja ei suvatse ronida, kohmitseb, mõtiskleb, otsib kindalaekast olematuid asju, kuidas sa ütled talle , oota, jahutan turbot!

Ükski kompressor pole vaikne. Sangernebo kompressor viliseb hullult ikka, tal peaks Roots olema (võin eksida). Sama sõba Corvettel, kellel on hoopis turbokompressor peal. Mõlemad on nagu suured veoautod oma kompressoritega. Turbo on seejuures ikka väga vaikne.

Algselt postitas: cabric
Nõudlik ja kapriisne turbo viib paratamatult mõttele kas hinnalisele monstrumile mõistlikumat alternatiivi ei leidu.
Kas kompressor ei oleks töökindlam ja efektiivsem suruõhu tootmise seade?
Tööstuses suruõhu saamiseks turbosid reeglina ei kasutata, kka kompressoreid minu teada.

Väntvõllilt käitavad kompressorid pole nii efektiivsed kui turbokompressorid. Turbot kasutades võetakse heitgaasid uuesti kasutusele. Turbo eluiga on üsna pikk ja on vastupidav tükk. Minu arvates on turbo hooldevabam kui "kompressor". Jahutamine vajalik vaid korraliku tallumise juures. Tehke regulaarselt õlivahetusi ja kasutage kvaliteetset kaupa. Originaalturboga on väga võimalik sõita ka 300k km.

EDIT: kui hästi hoitud turbod lendavad laiali on nad aladimensioneeritud

Algselt postitas: cabric
Nõudlik ja kapriisne turbo viib paratamatult mõttele kas hinnalisele monstrumile mõistlikumat alternatiivi ei leidu.
Kas kompressor ei oleks töökindlam ja efektiivsem suruõhu tootmise seade?
Tööstuses suruõhu saamiseks turbosid reeglina ei kasutata, kka kompressoreid minu teada.

Kompressor sööb ära mootori võlli kasulikku võimsust. Turbot käivitavad gaasid, ka siin on mõni vastukoormus olemas, kuid mitte nii suur nagu kompressoril.

Kompressor vs turbo vastuseis on nagu atmosfäär ja laaduriga mootorite vastuseis, nii siin kui ka seal oma plussid ja miinused