Eesti Saabiklubi foorum

Keegi oskab mulle selle kohta midagi rääkida? Milline peab olema imipump? Kas sobib hammasratas pump või selline nagu roolivõimu pumbal on (mingite labadega)? Kuidas peab olema imipumba tootlikkus seoses survepumba tootlikkusega? Ses mõttes, et kas karter peab olema null rõhuga või vaakumis? Mul on üks hirmus hirmus hirmus tark inimene kes teab KÕIKE aga sorry, sellist ma ei usu kuna ta ise mitte kunagi pole selliste asjadega tegelenud. Nii palju kui ma olen ise suutnud uurida, siis on karter ikka vaakumis, mis annab isegi mõned hj juurde.

mis moodi sul hj vaakumi p2rast juurde tuleb ?

Pidi tulema, aga see mind ei huvita. Mind huvitab milline peab olema imipump. Imemis võime.

Karter ikka negatiivse rõhuga, seda nõuavad juba tehnonõuded ja põhjuseks see, et karterigaasid keskkonda ei lekiks. Võimsust ja väga vähesel määral ka ökonoomsust annab vaakum juurde seetõttu, et vänvõlli ja kepsude-kolbide liikumisel on väiksem õhutakistus, kui õhk on hõredam.

Algselt postitas: olaviv
Karter ikka negatiivse rõhuga, seda nõuavad juba tehnonõuded ja põhjuseks see, et karterigaasid keskkonda ei lekiks. Võimsust ja väga vähesel määral ka ökonoomsust annab vaakum juurde seetõttu, et vänvõlli ja kepsude-kolbide liikumisel on väiksem õhutakistus, kui õhk on hõredam.

kas ise mõtlesid välja?

Kui karteris negatiivne rõhk. Siis peaks õlikorgi mahakeeramisel see tunda olema. Või saan valesti aru?

Algselt postitas: olaviv
Karter ikka negatiivse rõhuga, seda nõuavad juba tehnonõuded ja põhjuseks see, et karterigaasid keskkonda ei lekiks. Võimsust ja väga vähesel määral ka ökonoomsust annab vaakum juurde seetõttu, et vänvõlli ja kepsude-kolbide liikumisel on väiksem õhutakistus, kui õhk on hõredam.

Õli juurdevalamise kork? Põhimõtteliselt jah. Tühikäigul aga ei pruugi olla, sõltub mootori ehitusest ja karteri tuulutusest. Kulunud mootoritel võib ka surve karteris olla.

Algselt postitas: ivomets

Algselt postitas: olaviv
Karter ikka negatiivse rõhuga, seda nõuavad juba tehnonõuded ja põhjuseks see, et karterigaasid keskkonda ei lekiks. Võimsust ja väga vähesel määral ka ökonoomsust annab vaakum juurde seetõttu, et vänvõlli ja kepsude-kolbide liikumisel on väiksem õhutakistus, kui õhk on hõredam.

kas ise mõtlesid välja?

Ei. Loogilised järeldused füüsikaseadustest.

Ärge vedage teemat kõrvale. Siin pole midagi pistmist keskkonna nõuete ja tehnonõuetega. Ma räägin kuivkarteri ehitamisest, milles on kasutusel surve pump ja imipump või -pumbad. Mind huvitas see, et millised nõuded on imipumbale? Tean, et kuivkarteri üks eeliseid on vaakum karteris, mis aitab mootori tööd. Aga milline pump sobib imipumbaks? Kas hammasratas pump või labadega pump? Hammasratas pump kuivalt kindlasti tööd teha ei taha.

ikka hammasratas tüüpi pumbad sobivad.
ja veel, teadmiseks, et imipumba pumpamisvõime peab olema surupumba omast keskmiselt 2...4 korda suurem.
ja selle kuiva karteri eesmärk on ikka õli maksimaalne jahutamine.

Lisaks see, et mootor kiirendades kuivale ei jääks nagu mul vahepeal juhtus.

jah, seda küll, aga miks kuivaks jäi?
kas sellepärast, et õli valgus kõik,kuhugi ühte tagumisse otsa?
kui jah, siis selle vastu aitaks karteripõhja teha lisavahesein vajalike "pisikeste " aukudega, kui sul jahutus probleemiks pole.

Kiirendamisel läheb kõik tagaseina. Plekid on juba plaanis. Kuiv karteri ehitus on suur katsetamise huvi.

Krt. sa oled ikka hull vend(seda heas mõttes).Viitsimist ,tahtmist kogu aeg mässata ja järjest enamat välja pigistada.Aega ja pappi navalom käes Edu !

Võibolla mingid vanad mootorimehed oskavad ka seda lahti seletada:pean siis silmas seda,et näiteks Ikaruse mootorid olid mu mäletamist mööda kah kuiva karteriga ja vist Volvo mootorid,millel oli pesa bussi keskel põranda all lamavas asendis.Seal õli asetseb eraldi õlipaagis.

Kindlasti kaob ka totakas karteripõhi väiksemaks. Kindlasti imetakse õli mitmest kohast, nt tagant külgedelt, eest. Eesmärgiks ikka stabiilne õli olemasolu igas olukorras. Survepump toimetab reservuaariga. Karteri pump on vast kordades võimekam tootlikkuses.

yldiselt on kuiva karteri eesm2rgiks siiski raskuskeskme nihutamine allapoole. Soovitan uurida Kavorist, vb ka Ligur oskab aidata.

.. ja minu arust ikka just see on peamine, et mootor igas olukorras õli kätte saaks, või täpsemalt õlipump. Seda siis just sport- või võidusõiduautode puhul, millede puhul külg- ja pikikiirendused on olulilselt teisest klassist kui tänavasõidu autol.

Nagu isegi ütlesid, et õli läks kiirendades kõik tahaotsa. Lisahobujõudude pärast küll ei usu, et keegi kuiva karterit teeks..