cl 900i jõnksutab madalatel pööretel

#1

Nojah, seda ta teeb eekõige pööretel alla 2000/min. Jagaja vaakumregulaatori (ning selle vooliku) ja küünlad käisin juba üle - paistsid korras olevat.
Aga edasi ei oska enam vaadata

Kus veel viga võib olla?

part · #2

kas sa saaremalt superbentsu võtsid?

#3

miskit kuu tagasi sain oma saabikul (88a.900) selle katkumise lahendatud,kippus just nii tegema ühtlasel sõidul pööretel 1500-2000. Paigaldatud uued küünlad,vanad tundusid kuidagi väga heledad ja sai keeratud COd,ikka kasutades vastavat aparatuuri,siis ilmnes veel,et suhteliselt räbaldunud oli peenem voolik mis jookseb sisselaske kolektori ja klapikambrikaane vahel. Pandud korralik voolik,oli ka katkumine kadunud.
Vaata üle kõik vaakumvoolikud! Kust tead,et küünlad paistsid korras olevat?

#4

Algselt postitas: tarmiit
miskit kuu tagasi sain oma saabikul (88a.900) selle katkumise lahendatud,kippus just nii tegema ühtlasel sõidul pööretel 1500-2000. Paigaldatud uued küünlad,vanad tundusid kuidagi väga heledad ja sai keeratud COd,ikka kasutades vastavat aparatuuri,siis ilmnes veel,et suhteliselt räbaldunud oli peenem voolik mis jookseb sisselaske kolektori ja klapikambrikaane vahel. Pandud korralik voolik,oli ka katkumine kadunud.
Vaata üle kõik vaakumvoolikud!

Äkki keegi vaevub üles lugema, palju neid 900i -l õigupoolest olema peab? Siis teaks et ikka kõik saavad üle vaadatud...

Kust tead,et küünlad paistsid korras olevat?

Ok, ega 100% tegelikult ei teagi - kindluse mõttes vahetan ringi. Vaatasin, et märjad ega tahmased polnud. Aga mida näitab see, et küünlad heledad?

Kas ja kui palju võib selline jõnksutamine olla mõjustatud sumbutist - hääle järgi tundub, et Saaremaal sai ka see pihta

Aga pole veel kuskile kanali pääle jõudnud, et kõhu alt vaadata.

part · #5

kusjuures võib avaldada mõju küll (sumpa-lömm)- kui kusagilt on lössi pressind (see peaks olema muidugi enam kui hästi näha), või ka mõnes potis on mööfi kohaselt äkki rooste mõnd olulise kohta ristlõikelt vähendanud, siis võib mõjuda. kuram - helepruun küünal ei tohiks nagu riknenud olla, ta lihtsalt ei saa pääle õiges vahekorras... millal sa ( kui üldse) oled näiteks vahetand oma kütusfiltrit? (sul on ju "i", right?). äkki on sul lihtsalt filter ummuksis?

#6

No aga kui filter umbes oleks, siis ei saaks ta ka ülalpool 2000 pööret ühtlaselt sõita, kuigi kütusefiltrit pole ma selle aasta jooksul küll vahetanud. Lähen koju, uurin veel neid voolikuid ja panen uued küünlad...

#7

Kui filter umbes,siis poleks ka kiirendust!
Raamat näitab küünla margiks: NGK BP-6ES , Bosch W7DS ja Champion N9YC. Minule meeldib NGK.
Sumpa lömmisse mina ei usu.
Kas tühikäik on korralik(pöörded ei kõigu)? Praegu suht niisked ilmad,äkki peksavad üle.
Kui küünlad helepruunid ,siis segu lahja!

Trionic · #8

Üldiselt soovitaks alati probleemide ilmnedes kaane-rootori-juhtmed-küünlad
ära vahetada.Tekstiil süütejuhtmetel on loll omadus aastaga oma eritakistust
suurendada.Süütesüsteemi kogutakistus 1 cyl. kohta ei tohi ületada 14KOhm`i
(peajuhe,rootor,küünlajuhe,küünal).Jutt ei käi muidugi otsesüütega süsteemide kohta.
"jõnksutamist" ,eriti vanematel karpaga autodel põhjustavad
lisaõhulekked nii sisse-,kui väljalasketraktis ning hooldamata
süütesüsteem.(liiga lahja segu hõredal mootoril ka).

#9

Masin jõnksutab endiselt hoolimata minu pingutustest häda likvideerida, ei ole jõnksutamine kuhugi kadunud

Algselt postitas: Trionic
Üldiselt soovitaks alati probleemide ilmnedes kaane-rootori-juhtmed-küünlad
ära vahetada.Tekstiil süütejuhtmetel on loll omadus aastaga oma eritakistust suurendada.

Vahetasin ära

- tihti neid siis õigupoolest vahetada tuleks?

Süütesüsteemi kogutakistus 1 cyl. kohta ei tohi ületada 14KOhm`i (peajuhe,rootor,küünlajuhe,küünal).

Eee ... kuidas mul seda mõõta õnnestub

, kas tuleb testri üks juhe ühendada peajuhtme süütepooli poolsesse otsa ja teine kordamööda küünlajuhtmete küünlapoolsete otstega - aga kuidas see rootor õigesse asendisse saada, et vooluring sulguks?

"jõnksutamist" ,eriti vanematel karpaga autodel põhjustavad
lisaõhulekked nii sisse-,kui väljalasketraktis ning hooldamata
süütesüsteem.(liiga lahja segu hõredal mootoril ka).

Vaakumvoolikud on kontrollitud (niipalju kui oskasin), sumpsi vahetasin kah ära - kas viga võib olla ka süütemomendis (esimese käiguga aeglaselt liikudes on mõned korrad detonatsioonile viitav põps käinud?). Samas 4 käiguga kiirused 85 kuni 130 (pöörded 2400 kuni 3100) pole mingit sellist probleemi - kõige hullem on just aeglaselt 1. ja 2. käiguga sõitmine ... Ma tõeste ei saa aru, mida Tupsu õieti veel tahab

#10

Algselt postitas: Ryhkija
Eee ... kuidas mul seda mõõta õnnestub , kas tuleb testri üks juhe ühendada peajuhtme süütepooli poolsesse otsa ja teine kordamööda küünlajuhtmete küünlapoolsete otstega - aga kuidas see rootor õigesse asendisse saada, et vooluring sulguks?

Lihtsam oleks vist see õnnetu juhe lahti võtta ja siis ta takistus üle mõõta. Jupphaaval mõõdad ja liidad aga kokku, jätad natuke varuks ka..

#11

Algselt postitas: Cyber
Lihtsam oleks vist see õnnetu juhe lahti võtta ja siis ta takistus üle mõõta. Jupphaaval mõõdad ja liidad aga kokku, jätad natuke varuks ka..

Varuks? ühenduspindade vaheline takistus siis ....? Huvitav, kui suur see "Tambovi konstant" olla võib 1,1 , 1,2 , 1,3 või koguni 1,5 (vastavalt 10, 20, 30, 50%)?

Aga ilmselt on nii kindlasti lihtsam, kuigi peaks üritama vähemast 1 silindri komplekti takistust ka esimesel viisil mõõta - saaks teada eri meetodite ligikaudse erinevuse

aljoga · #12

kas sa, Ryhkija, Vikingus polegi veel oma masinaga käinud? las diagnoosivad sul vea ära.

#13

Kunagi üks mees mainis, et küünlajuhe ise ei tohiks üle 10 kilo-oomi olla. Liida sinna selle keskmise juhtme oma otsa. Ega seal suurt muud väga suure takistusega asja vist polegi..(??)

Trionic · #14

Pooli juhe ja rootori takisti ka ja uuematel masinatel küünla sees ka takisti

#15

Right... kuid need rootori ja küünla omad vist ei ole väga muutuvad suurused?? Või need ka ajapikku "venivad"?

#16

Teoreetiliselt peaks iga pind või kontakt, mis saab oksüdeeruda või määrduda nende protsesside tagajärjel takistust tõstma - ehk siis uutel asjadel võiks takistus olla väiksem kui mõnd aega kasutatutel.
aljogale: Vikingusse mineku pääle olen juba mõnd aega mõtelnud, kuid sinna veel jõudnud pole - võimalik, et katsun juba homme hommikul tööle minnes sealt läbi minna ja kuulata, mis nad ütlevad - oma mõistuseraasud selle probleemi lahendamise koha pealt on igatahes otsa lõppenud - järelikult on kord targemate peade ja riistade käes

djk · #17

ma ei tea kuidas uuematel sabadel asi lahendatud kuid minu klassik jukerdas ka jubedalt madalatel pööretel... tahtis välja surra jne.
Lahendus: Kontrolli kõik vaakumvoolikud üle, paranda vead ja töötab nagu muiste !

#18

Algselt postitas: djk
ma ei tea kuidas uuematel sabadel asi lahendatud kuid minu klassik jukerdas ka jubedalt madalatel pööretel... tahtis välja surra jne.
Lahendus: Kontrolli kõik vaakumvoolikud üle, paranda vead ja töötab nagu muiste !

Kontrollisin juba järgmiseid voolikuid:
1. peenike voolik, mille üks ots on jagaja membraan(ehk vaakum-)regulaatori küljes
2. voolikutepaar, mis suubuvad klapikambrikaande
Ons neid veel, mida vaadata?

Trionic · #19

1.vooliku vahel peab olema ühes suunas piiratud läbilaskega klapp(selle puudumine korras mootori tööd ei sega).
2.ebatihe pidurivõimendi ja -salongi vaakumsüsteem.

Süüde kontrollida,seejärel segu paika reguleerida analüsaatori abil.Võimalikud
ebatihedused nii sisse-,kui väljalasketraktis välistada.Mõni sumpapüttidest võib umbes olla(lahti pääsenud vill teeb tihti pahandust) jne.
Karburaatori membraani amort peab olema ATF õliga täidetud jne.

#20

Algselt postitas: Trionic
1.vooliku vahel peab olema ühes suunas piiratud läbilaskega klapp(selle puudumine korras mootori tööd ei sega).
2.ebatihe pidurivõimendi ja -salongi vaakumsüsteem.

Kuidas nende tihedust kontrollida?

Ehk seletab keegi mulle ühtlasi ära, kuidas on pidusirvõimaendi ja salongi (tuulutuse?) vaakumsüsteemid seotud mootori jõnksutamisega? Kuidagi ei suuda välja mõtelda

...

Süüde kontrollida,seejärel segu paika reguleerida analüsaatori abil.

Võimalikud ebatihedused nii sisse-,kui väljalasketraktis välistada.Mõni sumpapüttidest võib umbes olla(lahti pääsenud vill teeb tihti pahandust) jne.

Sumpa pütid said alles eelmine nädal uued pandud

Karburaatori membraani amort peab olema ATF õliga täidetud jne.

See viimane käiks küll Nunnu (900 GLs) kohta - aga Tupsul (900i) on ju K-jetroniku pritsung (tegelt juba isand Trionicu juures hommikul käidud

).

Ja tulemused on masendavad - et asja lõpuni joonde saada vaja vahetada pihustid ja võimalik, et ka juhtõhuregulaator. Pluss süüte ja muu paikasäädmine.

Ja ma ei saa aru, kuidas see masina jõnksutamine on seotud radika katkiminekuga Saaremaal, sest pääle seda ka probleem tekkis

suur · #21

Algselt postitas: Ryhkija

Ehk seletab keegi mulle ühtlasi ära, kuidas on pidusirvõimaendi ja salongi (tuulutuse?) vaakumsüsteemid seotud mootori jõnksutamisega? Kuidagi ei suuda välja mõtelda ...

Pidurdusvõimendi tööpõhimõtet saad uurida järgnevalt lehelt. Seletuses on piisavalt pilte et napi kinglise keele oskusega hakkama saada.

http://auto.howstuffworks.com/power-brake.htm

Pidurdusvõimendi vajab oma tööks vaakumit ja selle "saab hankida" sisselaskekollektorist. Nüüd kui pidurivõimu vaakumvoolik on katki, siis imetakse sisselaskekollektorisse katkise vooliku kaudu lisaõhku.
Targemad mehed võivad täpsemalt selgitada.

#22

Ahah, hakkab looma

, tänud Suur!

#23

mes sa mees jamad ja muretsed, kui isegi seda sa ei tea, kas syyde paigas.
alusta kyynalde õigest margist, õigest sädevahest, ja õigest segu reguleerimisest.
vaata, kas kõik kyynlad on yhtevärvi-- täpselt yhtevärvi.

edit:
kle, klassikud on nii lollikindlad, et 2 autot mu silma all vuravad igapäeva juba kolm täispikka aastat pole neil veel tarvitsenud syydet käppima minna ja veelvähem mingeid pihusteid, juhtmeid, regulaatoreid vahetada.
vaid kord yhel oli yks peenike voolik puru, nii et selle vahetamine aitas. aga otsida mehel andis seda auku.
korja mõnisada krooni ja lase kuskil korda teha ja unustad selle mure aastateks.
ega siin paberi ja pliiatsiga muretsemine ei aita.
enese harimiseks piisaks ka mõnest vanast kalju aleksiuse autoraamatust, kus palju lihtsalt ära seletatud.

#24

Algselt postitas: ivomets
mes sa mees jamad ja muretsed, kui isegi seda sa ei tea, kas syyde paigas.
alusta kyynalde õigest margist, õigest sädevahest, ja õigest segu reguleerimisest.
vaata, kas kõik kyynlad on yhtevärvi-- täpselt yhtevärvi.

Kuule, ivomets, ära mõnita - küünlad on uued ja õiget marki vastavalt siin foorumis soojalt soovitatule Ngk omad (6ES oli lõpus, aga koodi algust peast ei mäleta). EKs ma või nad ju maha keerata ja vaadata, millised välja näevad - selle järgi peaks miskeid järeldusi saama teha silindrite töö kohta, aga milline see täpselt õige toon on ma küll ei tea

Süütenurka ja segu ilmselt nn põlve otsas ei reguleeri - neist esimese kohta ütles Trionic täna hommikul, et see on kummaliselt varaseks seatud - aga ega ma seda ise ümber seada ei oska - mu teada on selleks vastavat aparatuuri vaja

suur · #25

Algselt postitas: Ryhkija
Süütenurka ja segu ilmselt nn põlve otsas ei reguleeri - neist esimese kohta ütles Trionic täna hommikul, et see on kummaliselt varaseks seatud - aga ega ma seda ise ümber seada ei oska - mu teada on selleks vastavat aparatuuri vaja

No katsetada võid kui ta juba kindlalt vale on. Vaatad kummale poole jagaja rootor pöörleb ja timmid jagaja kaant pöörlemise suunas (nii saad siis tiba hilisema süüte). Muidugi igaks juhuks võid esialgse asukoha ära märgistada