turbo vilistab?

pumps · #1

Nimelt lähipäevadel on juhtunud et just kui turbo vilistab, kui kiirendad. Eriti hästi on kuulda 2 ja 3 käiguga. Tagant ei tossa. Kas hakkab turbo läbi minema?

saab9-3 · #2

Äkki on mõni lõdvik lahti või katki. Ka intercoolerit tasuks uurida.

Melkz · #3

Kui tagant ei tossa, nagu mainitud, siis ei tohiks olla asi lõdvikute või cooleri lekkes. On see ikka kindlasti turbo, mis sul seal vilistab?

anthillse · #4

Mul pole küll diisel masin aga 2 ja 3 käiguga saan ka turbo vilisema kui korralikult vajutada.Iisak kunagi imestas, et nii hästi seda kuulda on, sest muidu kuulda seda pole.

Ja turbo on korras.

Ongi autol vähe popim heli

Melkz · #5

Kui tõesti tänapäevane turbo viliseb juba, siis on midagi küll korrast ära. Parem lase spetsidel üle vaadata.

anthillse · #6

Kui tõesti tänapäevane turbo viliseb juba, siis on midagi küll korrast ära. Parem lase spetsidel üle vaadata.

Mu spets on iisak

ja kui tema arust on korras siis on asi korras.
Mina sellel teemal rohkem rääkida ei oska

saab9-3 · #7

Minu 2,2-sel läks katki see väike lõdvik, mis on turbo ja metalltoru vahel. Ei mingit suitsu, ainult veidi kehvem kiirendus ja salongi kuuldav vile. Auk ei olnud suur, aga rõhuga toru paisus ja lasi läbi.

Jupats · #8

Turbovilin tuleb välja siis, kui vahelduseks mootor ei kolise...

Minul on Mitsu näiteks alati vilisenud.

Melkz · #9

Soovitan turbode kohta vaadata sellist harivat saadet, kes veel näinud pole: http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/10578 ... 1+osa.aspx

Vilina ja muude anomaaliate kohta tehakse juttu peale 11 minutit, aga kasulik on vaadata otsast lõpuni.

EDIT: Teine variant siis ehk jah, et mõni väike auk lõdvikus. Kuna vilin on sul väidetavalt tekkinud just viimastel päevadel, siis ei tohiks see siiski normaalne olla.

Jupats · #10

(videost) See, et turbo koormuse all ültse viliseda ei tohi, on küll paras virmaline jutt. Sama hästi võiks öelda, et mootor ei tohi käimise ajal häält teha.

Turbo viliseb siis, kui tiivik hakkab järsku kiirendama. Kodustes tingimustes võib seda mõne väiksema ventilaatoriga järgi proovida. Näiteks puhudes tugevalt selle peale.

Kui kui tiivik käib ühtlase kiirusega, siis vilin puudub.

pumps · #11

Tean, et intercooleris on ka väike auk sees, kust õhk läbi jookseb. Aga varem ta pole niimoodi vilisenud. See vilin on ka pigem - vahest on , vahest mitte.

Pean vist video tegema,siis on kohe kuulda.

anthillse · #12

Minu 2,2-sel läks katki see väike lõdvik, mis on turbo ja metalltoru vahel. Ei mingit suitsu, ainult veidi kehvem kiirendus ja salongi kuuldav vile. Auk ei olnud suur, aga rõhuga toru paisus ja lasi läbi.

Unustasin öelda aga ma kuulen seda häält ainult siis kui auto akna lahti teen,salongis ma seda ei kuule see suht vaikne hääl.

EDIT : selline heli umbes nagu siin videos 0:50 juures http://www.youtube.com/watch?v=5ZTb-AzDbZk

Jorma · #13

Opel Insignia 2.0T viliseb hullult ja seda uuest peast juba. 1.9TID Hirschiga samamoodi viliseb. Ei tohiks väga muretseda küll vilina pärast.

Melkz · #14

Uuest peast viliseb seal midagi muud, mitte turbo ilmselt. Kui aga äkitse hakkab just turbo vinguma, olles harilikult vaikne, siis julgen küll soovitada tema tervise kontrolli.

Jorma · #15

Tõesti teen vahet turbol ja mingil muul vilinal.

pumps · #16

Tänan et kõiki vastanuid.

Nimelt kõige kurjajuur oli ikkagi turbo intercooler, mis seda heli põhjustas. Ja nüüd on minek ka 2 X parem:love:
ja kallist diisel kütust läheb ka vähem!

#17

Väga nõmeda kommentaari leidsid..
BOV ei "vilise" see teeb suht konkreetse "psshhhhhtt" ja siis on jälle vait. Ja teeb seda vaid gaasi lahti laskmisel.

Minu meelest on täiesti normaalne, kui turboautol vajutamisel kerge vile käib.

pumps · #18

Ennem ka tahmas musta suitsu - oli nii nimetatud rikas segu. Vanal intercooleril oli 20cm pikk puruks riba. Mis päris tugevat heli põhjustas- nii et oli salongi kõvasti kuulda. Lahtise aknaga on korras turbo heli selline "vszzzõt"- kui kiirendad ja välja laseb õhu (nagu Cyber ütles) "psshhhhtt".

Melkz · #19

Oletan, et teema kokkuvõtteks võib järeldada, et vilinal ja vilinal on vahe. Vilistamine kui selline siiski normaalne ei ole ja viitab turbo peatsele matusele või remondile või siis mõnele õhulekkele torustikus. Need ilmekalt väljendatud helid, mis harilikult salongi ei kosta,pole ju tegelikult vilin ega krigin vms, vaid pigem vuhin

Mis omakorda on korras turbo puhul normaalne nähtus, nagu targad räägivad.

IQ* · #20

Milline onomatopoeetika! Võimas!
vszzzõt ... psshhhhtt ... trnnnn-trnnnn ... [paremale ära]

#21

Foorumi kaudu autoremont on ka viimase peal tegevus, just nende eelpoolnimetatud häälte pärast. Autoremondi tulemus sõltub inimese oskusest vajalikke hääli kirjapilti ümber panna..

Kui visualiseerimine on "pildi loomine", siis kuidas oleks "hääle loomine"?

IQ* · #22

Kui visualiseerimine on "pildi loomine", siis kuidas oleks "hääle loomine"?

See ongi ONOMATOPOEETIKA:

Kuuldeliste aistingute edasiandmine on onomatopoeetiliste ehk helijäljenduslike sõnade hooleks. Onomatopoeetiline sõna põhineb helimatkingul või loodushääle jäljendamisel. Nt mää, kluu-kluu, klirdi, nurruma, mürtsuma, kääksuma, pinisema. Võivad moodustuda terved onomatopoeetilised sõnaread, mis iseloomustavad helide vähimaidki varjundeid: sihiseb – sahiseb – sohiseb – suhiseb – sähiseb, sulin – vulin – pulin – mulin – kulin – lulin, kilin – kõlin – kulin – kolin.

Deskriptiiv- ja onomatopoeetilistes sõnades paistab paremini kui kusagil mujal välja häälikusümboolika – motiveeritud seos sõna häälikulise kuju ja tähenduse vahel. Kas või eelmiste näiteridade põhjal võime näha, kuidas tähendus oleneb sõna moodustavate häälikute iseloomust (nt kõrge i ja madalad a, o). Sõnasisene konsonantühend annab edasi heli järskust, momentaansust või katkelisust, üksikkonsonant heli pidevust, monotoonsust, ühetaolist korduvust (vrd nt pladisema ja platsuma, plädistama ja plätsutama).

Eesti deskriptiivne ja onomatopoeetiline sõnavara on lahtine hulk, mida iga eestlane tarviduse korral vaevata täiendab. Seesuguste sõnade loomise mallid on eestlase keeletunde sees. H. Rätsepa loendatud põhiline onomatopoeetilis-deskriptiivne tüvevara on sugenenud alles läänemeresoome algkeele aegadest peale, eriti aga eesti keele iseolemise ajal (95%-il neist tüvedest ei ole vasteid kaugemais sugulaskeelis).

Vt http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=3

#23

Novat, näe ei viitsind kontrollida silme ees olnu tähendust..

Melkz · #24

Foorumi kaudu autoremont on ka viimase peal tegevus, just nende eelpoolnimetatud häälte pärast. Autoremondi tulemus sõltub inimese oskusest vajalikke hääli kirjapilti ümber panna..

Kui suvalist valikut foorumi remonditeemasid lugeda, siis on mainitud onomatopoeetikal siin tõepoolest võrdlemisi suur roll

Kellel kuskil midagi kiuksub-käuksub, piriseb, undab, ragiseb, koliseb, siriseb, krääksub, sahiseb jne... Aitäh, IQ* - taas ühe termini võrra targem

pistyk · #25

ja mina olin õnnetu,et mu saabil kiirendusel turbohääl oli vaevukuuldav