Eesti Saabiklubi foorum

Tere!

Mure klassiku käiguvahetusega - nimelt esimeselt käigult teisele minnes läheb käik sisse ilge kolinaga. Isegi siis, kui teha käiguvahetus hästi aeglane. Mõnikord ka ülevaltpoolt allapoole tulles sama jama, kuid mitte alati.

Millest tuleks alustada lahenduse otsimist?

Ega seal mujalt seda otsida pole kui kasti seest. Kast maha ja pulkadeks.

Käigukasti sünkronaatorites ei või probleem olla? Või midagi muud ??

Sõna "kolin" pole vast parim...pigem ragin....noh...nagu sidurdaks kehvasti...

Automoto foorumist:

GreatMaster Kirjutas:Millejaoks neid sünkronisaatoreid üldse vaja on, mis siis juhtub kui neid ei ole ja käigud ei ole sünkroniseeritud?

Ilma sünkronisaatoriteta käigukastis tekitab käiguvahetus väikese klõpsaka, juhul kui vahegaasi-/siduriga/tagumikutunnetusega on juht oskuslikult pöörlevate osade nurkkiirused käiguvahetusel õigeks ajanud. Kui juht seda teha pole suutnud, siis tekitab käiguvahetus seal suurema krõnksu/raksatuse, või veelgi halvemal juhul isegi paraja ragina ning käigukasti sisu võib puruneda (kui käik siiski jõuga sisse lükata). Sünkronisaatoritega kastil teevad nurkkiiruse ühtlustamise töö juhi eest ära hõõrdumise põhimõttel töötavad sünkronisaatorid, enne kui hammasrattad (hambulised muhvid) kokku viiakse. Seega ei ole vaja sel korral sagedasti vahegaasi ja -sidurit anda ning ka häälitsusi ei toimu sellel kastil reeglina mingisuguseid... Muide, kui kasutusele tulid esimesed sünkroniseeritud käigukastid, siis nimetati neid müravabade lülitustega käigukastideks. Lähiminevikus levinud autodest oli täies mahus sünkroniseerimata kast GAZ-51-l, Pobedal vahetati sünkrodeta (Emka ehk Ford-V8/40 kast) 1950. aastal kasti vastu, kus kaks kõrgemat käiku olid juba sünkronisaatoritega ja vaid esimene jäi endiselt ilma.

http://forum.automoto.ee/printthread.php?tid=20031

Lugedes ka teisi teemasid, kus sünkrodest juttu ja raginast, siis on vist selge pilt...kui palju aga kordategemine võib maksta???

Eks see maksumus sõltub sellest, mis uusi juppe vaja läheb ja kes töö teeb.
Kui juba kasti maha võtad ja laiali lammutad, tasuks kõik kriitilisemad jupid (nt mõned laagrid) ära vahetada.

Saabianti juures pidavat hääd spetsialistid olema, kes klassiku kaste tunnevad. Mu auto kast ka seal remonditud.

Üks säärane masin on varuosadeks:
http://www.saabiklubi.ee/foorum/viewthr ... ?tid=16689
Endal mul on 92a 16v turbo 118kw.... juppide müüja rääkis, et turboka ja tavalise 16klapilise kastide erinevus pidi olema väike - turbokal kolmas käik vist pikem ja tugevam ehitus. Aga teoreetiliselt siis teise käigu sünkro sobiks?

mitte ainult kolmas. Kõik peaks pikemad olema. Seda regullib see kettülekanne seal, kui ma nüüd õieti mäletan. Pannes NA-le turbok asti, saate küll tuimema, aga ilmselt säästlikuma variandi.

Ja ei ole probleem hammasrattad koos kettidega ümber tõsta.

Ma mõtlesin ainult sünkrot vahetada. Kas teise käigu oma on neil kastidel sama?

EPC-s sünkrode kohal erinevusi ei ole.. on lihtsalt "syncromesh". Kastis on 2 tk koodiga 87 12 150 ja 1 tk koodiga 83 44 772, aga kumb see nüüd on, mis 2 käigu jaoks vaja on, seda ma küll välja ei loe..

Selle järgi peaks pärast 82.a kõik sünkrod samad olema.
Mu 87 ja 89 kastil on küll samad, aga 92.a oma panin juba kokku, ei saa võrrelda.
Sünkrorõngad/võrud (synchro hubs/sleeve) ei tea, kas eestikeelne nimetus korrektne. on mingitel aastatel erinevad igaljuhul. Kuni 88, 89-90 ja 91+ pead nüüd nende aastate eest ei anna, aga erinevus avaldub erinevates kahvlipesades, st sünkrokettad küll sisse sobivad, aga võrud ei pruugi erinevate aastate lõikes sobida.

Lisatud failid

sünkronisaatoreid on vähamalt 2 mõõtu.



aga siiski ma arvan, et seda kolinat põhjustab ikka midagi muud .

sünkronisaatorid on lollikindlad asjad, nendega ei juhtiu midagi peale selle, et nad ära kuluvad.

Mis seal muud siis koliseda saab??
Siiani loetu põhjal klapib diagnoos 100%...

Sünkronisaatori vedru purunemine võiks ka ilmselt mingeid huvitavaid anomaaliaid põhjustada.
Kui viga ikkagi kastis, siis lahti ja ongi teada.

http://www.saabrally.com/downloads/SAAB ... Manual.pdf

Käike saan vahetada ka ilma raginata - siis kui rakendan nii öelda vahegaasi.
See tähendab, et käiku teise peale vahetades tõmban esimese käigu välja neutraali peale, seejärel vajutan veidi gaasi, et pöörded oleks natuke üle 2000, vabastan uuesti gaasipedaali ja kiirelt tõmban teise käigu sisse...

Eelmine omanik oli vist aasta aega autoga nii sõitnud, et teine käik problemaatiline. Ta oli ka kuidagi leidnud lahenduse käigu sujuvaks vahetuseks ja seepärast polnud masinat remontima hakanud...

vahegaasiga sõitmisest oled sa küll jumala valesti aru saanud.
alt üles vahetades kasutatakse lihtsalt kahekordset sidurdust:
madalam käik välja-siduripedaal üles, uuesti sidur alla ja AEGLASELT kõrgem käik sisse. Ülevalt alla vahetades kasutatakse vahegaasi ja seda kõike ikka selleks, et ühtlustada käigukasti vedava ja veetava võlli kiirusi.
Ja ma tean, millest ma räägin: õppisin sõitma GAZ 52-ga ja hiljem sai palju GAZ 53-dega sõidetud. Valus oli linna vahel kuulata, kuidas kobakäpad raginaga käike vahetasid: minu autost raginaid ei kostnud;)

OT: mnjaa.. autokool tuli meelde.. Kui esimest korda veoauto (oli kah vist 52) rooli pisteti... Juhendaja suunas mu kohaliku kutsekooli "polügoonile", ütles: "Harjuta käiguvahetusi" ja "tule võta mind siit putkast tunni aja pärast kaasa" .. Sai suht kiirelt selgeks selle vahegaasi jms.