Tugev Saab

Uudiseid Saab'i maailmast, uued mudelid, pildid...
Vasta
Must9000
Postitusi: 21
Liitunud: E Okt 18, 2004 16:56
Asukoht:
Auto:

#1

N Juul 21, 2005 17:08

Olin siin ükspäev avariigrupis ja saime väljakutse Peterburi teele, kus olevat kokkus sõitnud külgepidi Saab 9000 ja Mitsubishi lancer. Kohale jõudes ja autosid uurima hakates jäi esimesena kohe silma et Mitsul oli vasak poritiib päris mõnusalt sees. Jutt oli selline et Saab olevat ette keeranud ja siis tema poritiiba ramminud. No jah hakkame siis Saabi uurima, mis ma näen või õigemini ei näe, Saab täiesti terve ainuke asi mis silma paistis oli väike värvi triip parempoolse väikse suunatule juures. See pani mind koos paarimehega tõesti imestama, käisime isegi mitu korda ümber auto ja Saabi väljanägemine oli ikka iga kord samasugune ! Kokkumäng see olla ka ei saanud kuna tegemist oli väga segaste asjaoludega mis panid tõesti pea valutama ja tegid asja väga segaseks :wall:
ühesõnaga see tõestas et Saabi ikka niisama lõmmi ei sõida :thumb:
cilpkonn
Postitusi: 1090
Liitunud: K Apr 06, 2005 12:32
Asukoht:
Auto:

#2

N Juul 21, 2005 19:09

no japsi masinatega pidigi nii olema, et värviti plekk (näiteks tiib) kahelt poolt ära ja siis tõmmati enne värvi kuivamist plekk kahe kihi vahelt välla... ..materjali kokkuhoiu mõttes.. :freak:
carglass.ee - Autoklaasid ja toon- ning turvakiled. Küsi pakkumist 1720, 6142110 (Tallinn), 7142110 (Tartu)
D116
Postitusi: 2063
Liitunud: E Veebr 14, 2005 11:24
Asukoht: Lahti
Auto: SAAB 9-5 2007 2.0T Biopower Vector ST4 218kW, CITROEN C3 Shine 2019 1.2 60kW

#3

N Juul 21, 2005 20:36

Jaapanlased on sellised, et vajutad ja mulk on. Enne oli teema et mida valida Jaapani autot või Saab. Mõelge enda turvalisusele, mida te tahate ekonoomsust või elu, kes teab mida võib juhtuda teel.
Võib olla testidel saksamaal jaapani autod (TOYOTA Nr1) on vastupidavamad kui saab, aga kes tegi teste kuidas need jaapani autod elavad meie soolases ja niiskes kliimas?
__In Boost We Trust__
arxrei
Postitusi: 62
Liitunud: P Veebr 06, 2005 2:02
Asukoht:
Auto:

#4

N Juul 21, 2005 23:28

Siiski vist pole päris korrektne rääkida, et jaapanlane pole vastupidav. Küll roostetavad vanemad pillid, kuid sama ealistel SAABidelgi ole oma kere nõrgad kohad olemas ning mere kliima need siis leidnud. Aga kere tugevuse ja turvalisuse suhtes pean nõustuma, et va metalli sinna värvi alla ikka peidetud on. Juba ukse kinni tõmbamine on nauding. Kuidagi usaldust tekitav.
NO FEAR
Säärane Mulk
Postitusi: 2163
Liitunud: T Mär 30, 2004 10:57
Asukoht:
Auto:

#5

R Juul 22, 2005 8:12

Algselt postitas: krss
Tulemuseks tema mõlkis esitiib, minul krt stange selle maasturi poriga koos:cool:


:head:

Ka minu auto rullus kunagi üle katuse ja tagumine parempoolne uksepost oli allpool 5 cm, see ülesse taguda, pahtliga siledaks ja ilus uus värv kogu autole peale...
Kalda sügavus oli oma 4-5 meetrit...kolm naist istusid sees.
Imestati kah, et mis ja kus? Politseigi tegi suured silmad, umbes nii nagu sellel vasak silm:freak:, aga neil olid mõlemad nii suured olnud.;) Ülesse tagumine oli meeletu töö... sellel sindril olid talad ja plekk nii kuradi tugevad, et oh-oh-hoo!
Roadrunner
Postitusi: 230
Liitunud: P Mär 27, 2005 23:40
Asukoht:
Auto:

#6

R Juul 22, 2005 11:36

Aga mina loodan saabi kokkupõrke tugevust mitte testida.
KrikU
Postitusi: 313
Liitunud: E Dets 27, 2004 19:12
Asukoht:
Auto:

#7

P Juul 24, 2005 13:24

Ostsin Saabi arvestades, et turvalisus on kõige tähtsam.
Mulle meeldib ka see, et insenerid on kere nii õigesti planeerinud, et näiteks küljega midagi riivates läheb esimesena vastu see plastikosa külje peal, mul endal on juhtunud parkimismajas (mitte neis avalikes poodide omas), et külg on riivanud betoonseina.
alfa
Postitusi: 51
Liitunud: N Juun 03, 2004 20:45
Asukoht:
Auto:

#8

K Aug 03, 2005 13:22

ng900 plekk on küll õrnake. varem imestasin, et miks just minu auto külgedele parklates üha uusi mõlgikesi tekib. aga korra juhtusin tuttava üleminekukerega audi 100 plekki katsuma. pöidlaga surudes oli see tunduvalt jäigem.
suur
Postitusi: 3923
Liitunud: T Mär 01, 2005 12:42
Asukoht:
Auto:

#9

K Aug 03, 2005 13:56

Algselt postitas: alfa
ng900 plekk on küll õrnake. varem imestasin, et miks just minu auto külgedele parklates üha uusi mõlgikesi tekib. aga korra juhtusin tuttava üleminekukerega audi 100 plekki katsuma. pöidlaga surudes oli see tunduvalt jäigem.


NG EuroNcap tulemused on nõrgapoolsed võrreldes kasvõi teiste Saabidega.

võrdlustabel on siin

Kahjuks on tonnise tulemused sealt maha korjatud.

Üldiselt ei määra auto tulvalisust ainult pleki paksus. Rohkem loeb see, mismoodi need plekid omavahel kokku ühendatud on ja mis seal pleki taga peitub.
part
Küülikuaretaja
Postitusi: 848
Liitunud: N Veebr 26, 2004 16:07
Asukoht:
Auto:

#10

K Aug 03, 2005 14:12

ma olen kusagilt ringiga kuulnud autode ülestagujate kommentaare vanade saabide (eriti vist oli jutt 99-st) pleki kohta, et pidi vaevanõudev olema kortsus profiile sirgeks ajada - väga vintske tugev plekk. pidavat vajama "nelikümmend korda samal joonel edasi tagasi murdmist enne purunemist, teiste autode pleki paarikümne korra vastu". ise loomkatseid teinud pole.



(aga see turvalisuse ja tugevuse asi on jah pull värk - seisukohad on kõvasti aegade jooksul muutunud. nt vt kui tugev auto ikka vana volga oli /esistanges viimastel mudelitel kõikide kuue tüki ja kinnituse kontidega kokku paarkümmend polti/ - sõitsid täisgaasiga vastu kolhoosi seina, kolhoosi sein ja volga jäid terveks, ise olid sees katki )
duesenberg
Postitusi: 169
Liitunud: R Veebr 27, 2004 9:34
Asukoht:
Auto:

#11

K Aug 03, 2005 15:10

Algselt postitas: alfa
ng900 plekk on küll õrnake. varem imestasin, et miks just minu auto külgedele parklates üha uusi mõlgikesi tekib. aga korra juhtusin tuttava üleminekukerega audi 100 plekki katsuma. pöidlaga surudes oli see tunduvalt jäigem.


Tegelt ei annagi autole tugevust mingi katteplekk (toimib küll jäigastava elemendina) vaid pigem kõikvõimalikud kavala kujuga profiilid, mis katteplekkide alla jäävad. Ka üsitonnise uksepleki võib rammusama leivakotiga isend kasvõi sõrmerammuga mõlki vajutada.

Mõned aastad tagasi, siis kui saabnet sellisel kujul ei toiminud, väisasin väga sageli ühte inglisekeelset saabile pühendet foorumit. Seal üks lõuna-euroopa tegelane memueeris, kuidas tema ühte lõuna-euroopa suurt autonäitust külastanud. Seal stendil mingi prantsuse auto, mis toona ralliradadel kõvasti ilma teinud. Oli ta nüüd pesukott või sidrun, mitte ei mäleta enam. Ja vaat seal ka mingi valmistajatehase insener, kes meie lõuna-euroopa sõbrale kiitnud, et selle autokese projekteerimise faasis nemad usinasti saabi üsitonnist mudelit uurinud ja omale eeskujuks seadnud, sest sellel need katteplekide alused profiilid väga hästi õnnestunud olevat.

Mass on teadupärast inseneri üks suurimaid vaenlasi, ja seega pole ka väga imekspandav, et kõikidel uutel autodel kattepleki paksus üha õhemaks muutub - massi kokkuhoid ju. (Iseasi, kuipalju mõnedes tootjafirmades insenere enam asja kalale lastaksegi - kogu arendustöö näikse olevat tehtud marketingigurude ja beancounter'ite poolt)
suur
Postitusi: 3923
Liitunud: T Mär 01, 2005 12:42
Asukoht:
Auto:

#12

K Aug 03, 2005 15:34

Algselt postitas: duesenberg

Mass on teadupärast inseneri üks suurimaid vaenlasi, ja seega pole ka väga imekspandav, et kõikidel uutel autodel kattepleki paksus üha õhemaks muutub - massi kokkuhoid ju. beancounter'ite poolt)


Lisaks muudele massi negatiivsetele külgedele on (leht)metalli paksus/mass on üsna võrdelises seoses metalli hinnaga.
duesenberg
Postitusi: 169
Liitunud: R Veebr 27, 2004 9:34
Asukoht:
Auto:

#13

K Aug 03, 2005 15:45

Algselt postitas: suur
Lisaks muudele massi negatiivsetele külgedele on (leht)metalli paksus/mass on üsna võrdelises seoses metalli hinnaga.


Seda ta on ja kui möödunud aastal terase hind maailmaturul korraliku tõusu tegi siis teatud margid selle viidates oma hinda ka kohe tõstsid. Tahaks nüüd näha nende firmade reaktsiooni, kui optimistlikud prognoosid lubavad terase hinna mõningast langust.

kuidagi OT-ks kisub
Vasta