Algselt postitas: Tan
Algselt postitas: Priit
Mingi vasturääkivus on nüüd siin nende kaitse ja puhastusomaduste osas. Mõlemad üldjuhul ei saa head olla. Ehks siis kui roheline vedelik on puhastanud haljaks katlakivist pinnad siis peaks olema suht agressiivne.
Inhibiitoritega kraam jällegi ei peaks olema suurem asi puhastaja vähemalt katlakivi lahustamise osas kui just kõvasti miskit orgaanilist kraami sees pole mis katlakivi prakku poeb ja siis kuumutamisel paisudes seda purustab näiteks..vms
a võibolla ei saanud teemast aru
Priit @ AO 1993
Loogika olemas, aga mitte tingimata. Kraam, mis saab katlakivist jagu ei pea tingimata metalli hävitama.. Teine asi on inhibiitorid, mida korralik jahutusvedelik peaks sisaldama, ja kolmas teema on see, mis sellest segust kuumutamiste käigus saab, mõned komponendid kipuvad tasapisi lagunema ja andma teinekord üsna agressiivseid saadusi sinna segusse...
Inhibiitor tuleneb ladina keelest ja tähendab aeglustajat.
Inhibiitorid jahutusvedelikus aeglusavad korrosioonikiirust ja katlakivitekke kiirust
Katlakivi lagundajana on üks parimaid asju tavaline sidrunhape. See muudab kaltakivi urbseks ja ta irdub metalli küljest. Ma ei näe põhjust, miks sidrunhappe lahus peaks muutuma metallile agressiivseks, kui lahuses on juba ka katlakivi. Sama lahus tapab ka kogu elutegevuse, mis seal olla võib. nt tööstustes kasutati seda varem katelde konserveerimisel ja turbiinide jahutusvette lisamiseks, et ei tekiks "elu" torustikku. Tänapäeval kasutatakse teisi lahuseid, mis on odavamad, nt erinevaid amiine. mis moodustavad metalli seinale kõrgmolekulaarse kile jne.
Inhibiitoritega kraamil ei olegi vaja miskit puhastada, kuna katlakivieemaldaja (mis on ka inhibiitorina lisatud) on juba eelnevalt oma töö teinud ja sisaldub lihtsalt vedelikus, ringleb kaasa. Katlakivi hakkab uuesti tekkima siis, kui inhibiitorid hakkavad kaotama oma toimet, nt amiin on vedelikust kadunud ja kile on "kaob" ära.
P.S. diplom anti 6 aastat tagasi