Klassik ja pliiasendaja

[Ryhkija]

Kõigile kuni 1984.a augustini väljalastud klassikuomanikele teadmiseks, et neile on siiralt soovitav bensiinisse lisada sedasama pliiasendajat, mida nii hoolsasti kasutavad oma plekist lemmikute klappide säästmiseks kõik teadlikumad küülikukasvatajad.
Alles mudeliaastast 1985 hakati klassikuisse panema tänapäevastele pliivabadele kohandatud klappe.
allikas: soome saabiklubi foorum
Targemad kinnitagu seda või siis lükaku ümber.

[cabric]

hajameelselt pilku üle armatuuri libistades jäi silma peegli reguleerimise nupu kohal plaadike hõbedase kirjaga NUR BLEIFREIES BENZIN. autoks 900 classic 1987 T16 118 kw. ilmselt leidub siin keegi kel analoogse mootori aastatepikkune ekspluateerimise kogemus. olen üritanud asja omal käel uurida aga polegi küsimusele ühest vastust saanud millist kütust ja kütuselisandeid kui üldse kasutada.
oleksin tänulik kui keegi teadjam mees võtaks vaevaks oma kogemusi jagada.

[mart96]

16 klapilised ei vaja ükski pliiasendajat...
Ainult pliivaba bensiini tohib panna katalüsaatoriga autole, sest plii rikub kati..
Sama nagu inimesegagi-kui toitute mitmeksesiselt ja piisavalt, siis mingeid toidulisandeid tootvaid keemiatehaseid sponsoreerima ei pea, andke raha parem lastele;)

[janek555]

Mina seda 1985 aasta juttu ei taha uskuda, isegi venelane tegi gaz 51 ja pobeeda varuosad juba pliist sõltumatuks. Ja see oli juba palju varem.

[cabric]

tänud Sulle mart96, kui nüüd keegi oskaks veel lisada kas oktaanarvuga 98 või 95

[janek555]

Ohtlik on detonatsioon,ehk madalam oktaanarv , vähe kõrgema kasutamine minu teada halvasti ei mõju. Määrav on konkreetse auto seadistus,ehk ainult mehhaanika ka ei loe.

[Trionic]

Kõrgema oktaanarvuga kütus põletab kiiresti klappide tööpinnad,eriti,kui pliiasendajat ei kasuta.

[janek555]

Algselt postitas: Trionic
Kõrgema oktaanarvuga kütus põletab kiiresti klappide tööpinnad,eriti,kui pliiasendajat ei kasuta.

Isegi siis,kui segu varem süüdata?

[Trionic]

Loomulikult ja eriti siis.

[janek555]

Algselt postitas: Trionic
Loomulikult ja eriti siis.

Selgita mulle lollile seda täpsemalt. Suurem energia hulk tõstab ehk klapi temperatuuri,aga see vahe pole ju nii suur,et lõhki põleda ... või mis nüans seal on?

Igatahes kui räägime klassikust,siis kas tõesti ei kannata klassiku klapid seda natuke kõrgemat kuumust välja ja võivad lõhki põleda? Vaatasin ka oma saabi manuaale ja kõigis neis on ette antud miinimum oktaanarvuks 95 , turbokatel 98. Saab 96 = 96 ja saab 90 = 99 .
Tundub nagu oleks see taluvus piir üsna kõrge/lai ei usu,et tehas kasutas erinevatel isenditel erinevaid klappe.

Mind huvitab see teema väga,kuna aastaid tagasi kui ehitasin M 407 , siis soovitati samuti kasutada kindlasti plii lisandit,et muidu põlevad klapid ära. Vanaisa aga väitis,et need varuosa klapid on juba teisest materjalist ja ei põle midagi. Nii ta jäi ja sõidetud sai 95-ga ilma lisanditeta. Paar aastat tagasi võtsin klapkaane maha ,et vahetada tihendit mis lekitas vett välja ja sai uuritud ka klappe, klapid olid aga endiselt ilusad ja mingeid hädasi kuskilt ei paista. Auto ise sõidab tänaseni.

[mart96]

407-le võib-olla tõesti ei soovitaks 98-t, aga Saabid sõidavad küll kõik ilusti 98-ga. Mu varuosa 99-l on ka bensuluugi juures kleeps okt 99.
Muidugi kui bensiinidest rääkida, siis on oktaanarv väljendatud kahel meetodil: 1, uurimismeetod ja 2,mootormeetod.
Et A76 ja AI95 ei olnud nagu samas süsteemis mõõdetud, kui õigesti mäletan.
Kuskilt on veel kõrva jäänud, et ilma pliilisandita, pliita sõites taob ära klapipesad, mis nagu eelpool keegi mainis on alates 86-st aastast sellised, et pliid pole tarvis. Sellepärast pakun, et ka 96-l tuleb pidevalt klappe regullida-no pluss muidugi konstruktsioonist tulenev eripära(tõukurvardad, nookurid jne)

Minu isiklik( ja ei vastuta teie mootorit tabavate tagajärgede eest;-) seisukoht on endiselt, et võib ka ilma sõita ja mina sõidan jätkuvalt 98-ga. Tankisin siin Soomes oma 82.a 99-le ka Shelli V-powerit ja lendas nagu pääsuke mööda kiirteed ja siiamaani pole tal häda miskit.

Saabi silindri läbimõõt on ju suhteliselt suur ja põlemisfront lai, ehk minu arust ka detonatsioonioht suurem, kui mingi 78 läbmõõduga silindriga.

Korrektne ei ole väita, et need vanemad Saabid ei vaja pliilisandit-vajavad, aga kui panete paar paagitäit ilma ei juhtu ka midagi.

Turbode puhul on muidugi eri teemad-segu ei tohi lahjaks minna jne... Praegu käis ikka jutt 99,900i ja 96-st

[ivomets]

Algselt postitas: janek555
Ohtlik on detonatsioon,ehk madalam oktaanarv , vähe kõrgema kasutamine minu teada halvasti ei mõju. Määrav on konkreetse auto seadistus,ehk ainult mehhaanika ka ei loe.

detonatsioon ei ole madal oktaanarv, vaid kytuse plahvatuslik ylikiire põlemine, mille puhul kytuse leegilaine levimiskiirus on sadu kordi kiirem, kui tavalisel ehk normaalsel põlemisel. tekib väga järsk rõhutõus, mis on tavalisest 2...3 korda suurem ja nende rõhulainete löögid tekitavad vibratsiooni, mis kuuldubki metalse kloppimisena.

samas hoopis teine asi on kytuse enneagne syytamine. ja oktaanarv on hoopis detonatsioonikindluse võrdlev näitaja.

[janek555]

Algselt postitas: ivomets

Algselt postitas: janek555
Ohtlik on detonatsioon,ehk madalam oktaanarv , vähe kõrgema kasutamine minu teada halvasti ei mõju. Määrav on konkreetse auto seadistus,ehk ainult mehhaanika ka ei loe.

detonatsioon ei ole madal oktaanarv, vaid kytuse plahvatuslik ylikiire põlemine, mille puhul kytuse leegilaine levimiskiirus on sadu kordi kiirem, kui tavalisel ehk normaalsel põlemisel. tekib väga järsk rõhutõus, mis on tavalisest 2...3 korda suurem ja nende rõhulainete löögid tekitavad vibratsiooni, mis kuuldubki metalse kloppimisena.

samas hoopis teine asi on kytuse enneagne syytamine. ja oktaanarv on hoopis detonatsioonikindluse võrdlev näitaja.

Seda ma lühidalt öelda tahtsin , vähe segaselt sai küll kirja pandud , aga mind huvitab ikka see klapi põlemise teema kui kasutada 95 asemel 98- t?

[ivomets]

sõltub neist teguritest kas sul klapid põlevad ära või ei põle:

mootori koormus
mootori pöörete arv
mootori surveaste
kytusesegu koostis
syyte eelsyytenurk
kytuse detonatsioonikindlus
põlemiskambri kuju
syytekyynklast
silindri ja kolvi materjalist
jne...

yhesõnaga paras uurimistöö aastateks, kui aluseks võtta yks kindel mootor.

[janek555]

Algselt postitas: ivomets
sõltub neist teguritest kas sul klapid põlevad ära või ei põle:

mootori koormus
mootori pöörete arv
mootori surveaste
kytusesegu koostis
syyte eelsyytenurk
kytuse detonatsioonikindlus
põlemiskambri kuju
syytekyynklast
silindri ja kolvi materjalist
jne...

yhesõnaga paras uurimistöö aastateks, kui aluseks võtta yks kindel mootor.

Sellest küll targemaks ei saa ...

Minu kogemus ja mõistus ütleb,et klassikul 98 kasutamine klappidele viga ei tee. Trionik väitis ,et teeb tahtsingi teada kuidas? Oskad vastata?
Või tahtsid öelda,et 98ga on lihtsam mootor kokku lasta kui 95-ga , kuna energia hulk selles suurem?

[Trionic]

Mina rääkisin pliikütusest ja pidasin silmas 84.a. eelseid tehnoloogiaid.Klaasikute klapiajamitel on suht suva,mis kütust kasutada.92,95,96,varased 99`d jne. eeldasid pliikütust.Pliilisand,lisaks detonatsioonikindluse suurendamisele settis ka klappide-pesade tööpindadele,mistõttu oli tagatud optimaalne koostu tihedus,mis omakorda vähendas oluliselt tööpindade hõredaks põlemist.
t8 Pluttrikki oleks mõrvarlik pliiasendajata kütust valada.

[janek555]

Algselt postitas: Trionic
Kõrgema oktaanarvuga kütus põletab kiiresti klappide tööpinnad,eriti,kui pliiasendajat ei kasuta.

Mind huvitab see väide , miks? Mis on põlemises teisiti, kas madalama surveastmega mootoris ei põle 98 lõplikult ära ja suure osa kuumusest saab endale avatud klapp , või miks? Ja mis teeb asja hullemaks,kui nüüd samasse mootorisse 98 valada ja varem süüdata kui 95 te?
Jätaks korraks selle plii mängust välja,seda saame ju mõlemasse küttesse lisada.

[KOLE]

Algselt postitas: Trionic
Kõrgema oktaanarvuga kütus põletab kiiresti klappide tööpinnad,eriti,kui pliiasendajat ei kasuta.

Ka minul on selline kogemus: Sõitsin oma S99-ga paari aastaga u 20 000 km. Terve selle aja Statoili 98-ga. Ei tea kas viga oli bensiinis kuid kui mootor kolisema hakkas ja pooleks võeti siis olid kõik 4 silindrit mustad.

[Ryhkija]

Näe kui tore, et selle poolteist aastat vana teema peale lõpuks arutelu tekkis

Oma klassikutel oleme 98 peale pidama jäänud sellepärast, et 95 tekitas millegipärast (eriti suvisel ajal) meie esimesel 1981. a 900 GL-s-l (ehk siis kahekarpalisel) Nunnul hõõgsüüdet, kes podises veidi aega veel pärast süüte välajakeeramistki. Teema alguses toodud väidet ma tookord ei teadnud, aga kui selle mootor veel kusagil käiku läheb, siis lisan igatahes 98-sse pliiasendajat kah ehk teisisõnu usun jätkuvalt soomlasi.
Aga alates 1985. aasta klassikuisse enam pliiasendajat panema ei hakkaks.
Ja Saabiire Rohuplörts käib ainult ja ainult pliiasendajaga bensuga

[janek555]

Algselt postitas: Ryhkija

Ja Saabiire Rohuplörts käib ainult ja ainult pliiasendajaga bensuga

Sina peaksid ju roheline olema ja sellest raskest metallist kaarega mööda vaatama.

[Trionic]

Jutt oli ju pliiASENDAJAST,mitte sellest "raskest metallist":poke: .

[Andrus99]

Lihtsalt näiteks siia teemasse - minu 1978.a 99T on kat-iga ja igal pool ning manuaalis sildid, et ainult pliivaba kütust kasutada, min oktaanarv 87. Ju siis on selle mootori ehitamisel pliivabaga arvestatud.

[janek555]

Algselt postitas: Trionic
Jutt oli ju pliiASENDAJAST,mitte sellest "raskest metallist":poke: .

Kas ta siis pliid ei sisaldagi, mis seda kati siis rikub?

[Ryhkija]

Ei, sellepärast ta asendaja ongi, et tetraetüülplii asemel midagi vähem mürgist on sama ülesannet täitma pandud. Kui ma ei eksi, siis oli miski kaaliumiga metalloorgaanika. Aga võimalik, et eri tootjatel ka need ühendid on veidi erinevad, millest muidu need üsna erinevad kogused (1ml kuni 30 ml) liitri kütuse kohta.
Aga kuidas need asendusühendid katalüsaatorisse suhtuvad või vastupidi - ma ei imestaks üldse kui ka need katalüsaatorimürkideks osutuksid, mis kat-i pinna plaatina- ja vnaadiumiühenditega püsiühtesse asuksid. Aga sellest pajatagu targemad täpsemalt, ma pole selle keemiaga nii täpselt kursis.

janek555: Sina peaksid ju roheline olema ja sellest raskest metallist kaarega mööda vaatama.

Nojah, eks selle ilmavaatega ole sihukesed lood, et püüan nii vähe reostada kui võimalik ja võimalikult sellist, millega miskid bakterid ja muud pisielajad aja jooksul hakkama saaksid. Aga näe pliist ei oska ma tänini mõne koha peal mööda saada, kui kalale minna tahan näiteks.
Ja esialgu loodan ma, et minu pärast ei pea ühtki uut autot siia maailma juurde tootma, vaid ma saan veel mõne vanakese elu pikendamisega oma sõidud tehtud.

[janek555]

Algselt postitas: Ryhkija
Ei, sellepärast ta asendaja ongi, et tetraetüülplii asemel midagi vähem mürgist on sama ülesannet täitma pandud. Kui ma ei eksi, siis oli miski kaaliumiga metalloorgaanika.

See küll hea uudis ma arvasin ,et lisatakse pliid. Aga hea vastus,sai jälle natuke tarkust juurde.