Nimelt on päris mitmel tuttaval ja nüüd ka enda masinal ,Saab 90nel probleem ,et suuremal kiirusel, alates 70---- hakkab nagu masin ujuma. Auto on rooli keeramisele ülitundlik ja kogu aeg on sihuke tunne, nagu tahaks teepealt ära visata, ei julge nagu maanteele enam minna.
NB muide ka tuul mõjub halvasti kogu aeg peab rooliga kaasa mängima.
Igatahes soov on ,et rahvas, kes asjaga kursis ,pakkuge välja erinevaid variante ,mis seda võiks põhjustada.
Tänud
K. Avaldage oma arvamust miks klassik ujub
noh üks mul ujus, kuna ees olid madala profiiliga rehvid ja taga kõrge profiiliga. Ehk siis erinevad rehvid.
Teine variant: rehvirõhud üle kontrollida.
Siis on veel klassiku(ka 90, 99) tagavedrustuses need varraste kummipuksid, mis üldjuhul on vägagi läbi aja jooksul läinud. Halvimal juhul pikivarraste kinnitused kere küljest lahti roostetanud...
Teine variant: rehvirõhud üle kontrollida.
Siis on veel klassiku(ka 90, 99) tagavedrustuses need varraste kummipuksid, mis üldjuhul on vägagi läbi aja jooksul läinud. Halvimal juhul pikivarraste kinnitused kere küljest lahti roostetanud...
-
- Postitusi: 823
- Liitunud: K Nov 09, 2005 0:50
- Asukoht: Tallinn
- Auto: Saab 99 gle ja hunnik teiste markide esindajaid.
90nel on tagumised ja esimesed õõtsakinnitused korras ,need said keevitatud, toolel kahtlustasin ka rehve ,need on küll kõrged 165/70/15,aga kõik ühesugused sellistega omal ajal sõidetud küll ja sellist asja pole old .
Esisild peaks ka enam vähem olema, rehvi sööb igatahes ühtlaselt.
Esisild peaks ka enam vähem olema, rehvi sööb igatahes ühtlaselt.
Klassikul pole "uuemat",ega vanemat silda.Muutus ainult pidurisüsteem. Kõik muud detailid enam-vähem kattuvad.Algselt postitas: vulkanus
Tuttavate masinad on 90nendatest seal juba uuem sild , aga sama mure
Reguleerimata esisild,rebenenud õõtshoovad,väsinud amordid,katkised tagasillapuksid ja viletsad rehvid põhjustavd "ujumist" teel.
Saabidega seotud voodoo ja -abi
www.ferdinand.ee – Autodiagnostika – SAAB diagnostika, remont ja elektritööd – AAC Ferdinand OÜ - tel. 5272989
www.ferdinand.ee – Autodiagnostika – SAAB diagnostika, remont ja elektritööd – AAC Ferdinand OÜ - tel. 5272989
- ivomets
- Vanasaabikala
- Postitusi: 7661
- Liitunud: N Apr 22, 2004 18:39
- Asukoht: Suvepealinn
- Auto: Saab 96 , Saaburu, Subaru
mina arvan nii:
kõige tõenäolisem silla kokkujooks; mida klassikutel reguleeritakse 0 peale; tegelt piirmäär lubaks ka -2 mm., mis oluliselt parema tunnetuse annab.
kõige tõenäolisem silla kokkujooks; mida klassikutel reguleeritakse 0 peale; tegelt piirmäär lubaks ka -2 mm., mis oluliselt parema tunnetuse annab.
KUI AUTO ON KATGI TOO OMA AUTO IVOMETSA SOJA GARAZI
Keevitan, värvin, keeran mutreid kinni ja lahti.



Algselt postitas: vulkanus
90nel on tagumised ja esimesed õõtsakinnitused korras ,need said keevitatud, toolel kahtlustasin ka rehve
Klassikuid on olnud erinevaid ,aga ujumist või eriliselt kehvemapoolset juhitavust pole kunagi täheldanud.Aga räägin siinkohal konkreetselt kahest klassikust.
Esimene on suhteliselt heas korras auto , millega olen teinud palju kiiret sõitu.Kõik silla seaded on kontrollitud ja kere pole kuhugile poole kõver. Minule istub ta kurvilisel ja ebatasasel asfaldil paremini,kui näiteks ng ja vana 9-3 . Sirgel teel pole midagi kommenteerida jookseb otse ka meie kaldu teedel,kus näiteks 1993 aasta corolla kallakule järgi annab.
Lisatud failid
Teine auto on ostetud varuosadeks,aga koju tuues läks tarbeautona käiku ja on tänaseks sõitnud igapäevaselt 30 000km. Auto on sõidukorras,ehk kõik asjad on küljes ja nö kummi ka ei söö. Keevitatud on teda palju. Sirgel sõidab auto otse ei pea rooli kinni hoidma, kurvides ka ei hirmuta aga seda kõike ainult lubatud kiirustel. Kui tee on kõvasti laines ja paneb auto diagonaali õõtsuma on tunda , et midagi nagu ei sobi auto säilitab küll sõidusuuna aga on tunda ebakindlust. Arvan,et see tuleb tagumise silla pikkivarraste kereküljest eemaldumisest ja tagasi kinni keevitamisest,mida tegin rebendite järgi, ilma täpsema mõõdistamiseta. Aga juba paar mm võivad auto juhitavuse täiesti ära rikkuda.
Kokkuvõteks ei saa ma seda 90 küll mitte millegis peale töökindluse kiita,kuid kehva juhitavust talle süüks panna ka ei saa. Sest lubatud kiirus kipub ikka väheks jääma.
Klassik on hea keskmine auto ja roolis peaks ta panema teed unustama.Kui ta seda ei tee on midagi ikka väga korrast ära.
Lisatud failid
Kokkuvõteks ei saa ma seda 90 küll mitte millegis peale töökindluse kiita,kuid kehva juhitavust talle süüks panna ka ei saa. Sest lubatud kiirus kipub ikka väheks jääma.
Klassik on hea keskmine auto ja roolis peaks ta panema teed unustama.Kui ta seda ei tee on midagi ikka väga korrast ära.
Lisatud failid
Ah ja,kontrollige oma autode rataste jookse ja kaldeid vastavates pinkides - enamus neist tunneb ka klassikut ja hinnad on ju madalad. Enne stendi minekut käige aga kogu sillandus ise üle, et kõik poldid mutrid mida reguleerimiseks vaja tuleksid kergelt lahti.Ärge kuulake laisku remondimehi,kes ütlevad 1mm eksimusele , et see on sellele autole hea küll ja pole mõtet vaeva näha. On ikka küll.
Ja rehvi mõõt või mustri sügavus ei ole ainsad mõõdupuud, kui rehv on ikka vana siis ta reeglina teel ka ei istu. Piisab ühe esimese rehvi mustri erinevusest ühest servast teise 1mm ja see auto kisub rooli mis hirmus.
Ja rehvi mõõt või mustri sügavus ei ole ainsad mõõdupuud, kui rehv on ikka vana siis ta reeglina teel ka ei istu. Piisab ühe esimese rehvi mustri erinevusest ühest servast teise 1mm ja see auto kisub rooli mis hirmus.
-
- Postitusi: 823
- Liitunud: K Nov 09, 2005 0:50
- Asukoht: Tallinn
- Auto: Saab 99 gle ja hunnik teiste markide esindajaid.
Täpselt samad kogemused on omast ajast mul ka, sõidetud ju klassikutega aastaid , sellepärast on mul ka praegu nagu suur segadus ja ei oska nagu midagi arvata ja teistele nõu anda. Igatahes hakkame siis otsast pihta ja uurime vea välja .
Kui ,aga kellelgi on veel ideid andke aga teada
Kui ,aga kellelgi on veel ideid andke aga teada
mina omalt poolt võin lisada loetelusse tagaratta laagrid. Omal ka ei saanud aru mis värk on kui kurvi läksin et, miks tagaots ujub. Ratta tõstsin üles ja laagrid olid kulunud nii, et lõtk oli rattast ülevalt ja alt kinni võttes(kalle) ja lokustades aga kui loksutada eest ja tagant (kokkujooks)siis oli tihe.
- ivomets
- Vanasaabikala
- Postitusi: 7661
- Liitunud: N Apr 22, 2004 18:39
- Asukoht: Suvepealinn
- Auto: Saab 96 , Saaburu, Subaru
tegelt on klassiku puksid ja amordid ikka ajatud, võrreldes praeguste masinate omadega
muidugi esimestel amortidel kipuvad alumised silmad avanema ja tagumistel ülemine ots täies tükis kerest läbi tulema.
muidugi esimestel amortidel kipuvad alumised silmad avanema ja tagumistel ülemine ots täies tükis kerest läbi tulema.
KUI AUTO ON KATGI TOO OMA AUTO IVOMETSA SOJA GARAZI
Keevitan, värvin, keeran mutreid kinni ja lahti.



-
- Postitusi: 37
- Liitunud: E Mär 19, 2007 22:00
- Asukoht:
- Auto:
Võimalikke põhjuseid on mitu .Esimene on kulunud mõranenud pikireaktiivvarraste puksid,mille eluiga(kui B puks)maksimaalselt 2 aastat.Kui sinna tekib lõtk,siis hakkab teljevahe muutuma(eriti hästi tunda ,kui sõita n. lumerööbastes,mis saabi rööpega ei sobija üks ratas kõrgemal kui teine) ja hakkabki tagasild omatahtsi autot roolima,millele tuleb juhil vastutöötada.Uuemal klassikul on taga
õõtsade vahel stabika varras,mis eilase tagasilda nii pikiväändesse minna ja eelnimetet puksid kestavad seetõttu kauem ja juhitavus on hoopis teisest klassist.
Teine põhjus on esiõõtsade kinnitused,mis on poolel teel rebenemiseni,aga sellest on palju juttu olnud.
Kolmas põhjus on keskelt kulunud roolilatt,mis laseb käänmikel ebatasasustel lõtkuda,nii et auto keerab selle ratta poole,kus on takistus.
Kokkujooksu muutmine muudab juhitavust(keeramist) tuimemaks või teravamaks,aga kindlasti
ei tee autot vedelamaks.
õõtsade vahel stabika varras,mis eilase tagasilda nii pikiväändesse minna ja eelnimetet puksid kestavad seetõttu kauem ja juhitavus on hoopis teisest klassist.
Teine põhjus on esiõõtsade kinnitused,mis on poolel teel rebenemiseni,aga sellest on palju juttu olnud.
Kolmas põhjus on keskelt kulunud roolilatt,mis laseb käänmikel ebatasasustel lõtkuda,nii et auto keerab selle ratta poole,kus on takistus.
Kokkujooksu muutmine muudab juhitavust(keeramist) tuimemaks või teravamaks,aga kindlasti
ei tee autot vedelamaks.