kaalumas käidud:
esisild kaalub 580kg; kui astusin stange peale ca 100 kg, siis sillakaal 720.
aga. 580 kg on just see, mida ju vaja oli, seega
Järeldus: saab 96 le sobib ka 185 rehv ??!!
( aluseks võetud 1230 kg kaaluv masin, ja rehvilaius 205)
huvitav, mis golf kaalub?
üks füüsika ülesanne otsib lahendust
- Cyber
- Täiesti Mõttetu Mölaööbik
- Postitusi: 14417
- Liitunud: K Mär 03, 2004 9:25
- Asukoht: Tallinn
- Auto: 9000 '96, V70 '03
- Kontakt:
Ivomets, sa võid selle küüliku sinna kaalu peale ju piduriketaste peal ka seisma panna, ikka on sama kaal. See rehvi laius ei mõjuta mitte midagi seal kaalu peal olles. Erineva rehvimõõdu puhul on surve pinnaühikule erinev, aga auto kaalub ju ikka sama palju.
Ütle parem, mis sul rehvirõhk on ? Äkki lased rõhu pisut alla ?
Ütle parem, mis sul rehvirõhk on ? Äkki lased rõhu pisut alla ?
- ivomets
- Vanasaabikala
- Postitusi: 7661
- Liitunud: N Apr 22, 2004 18:39
- Asukoht: Suvepealinn
- Auto: Saab 96 , Saaburu, Subaru
rõhku pinnaühikule ma taga ajangi. suurem kaal annab ju suurema rõhu sama pinna juures
kuna ma pinda vähemaks ei saa, ja rõhku rohkem vaja, siis tuleb ju kaalu suurendada.
sa saad aru küll, ju ma end ei osand täpselt väljendada.
kuna ma pinda vähemaks ei saa, ja rõhku rohkem vaja, siis tuleb ju kaalu suurendada.
sa saad aru küll, ju ma end ei osand täpselt väljendada.
KUI AUTO ON KATGI TOO OMA AUTO IVOMETSA SOJA GARAZI
Keevitan, värvin, keeran mutreid kinni ja lahti.



Seleta pisut täpsemalt, mida see suurem rõhk annab. Parema pidamise ilmselt? Samas suurem kontaktpind (rehvirõhu alandamine suurendab seda) peaks ka veidi parema pidamise andma. On suurem rõhk mingis aspektis eelistatum, kui suurem kontaktpind?
PS. üks kasulik mass, mille ettepoole nihutamine sillakoormust suurendab on aku, iseasi kas sellele seal ruumi on.
PS. üks kasulik mass, mille ettepoole nihutamine sillakoormust suurendab on aku, iseasi kas sellele seal ruumi on.
Ma füüsikas ülinõrk, aga see oli hea koht siin teemas, et mida kaugemale viia mass esisillast, seda paremini surub, no ütleme, et viiks midagi 2-3 m peale nina ette, aga siis külgepidi hakkaks see asi ka hästi mõjutama....raskus peaks olema vist kõige parem kui otse silla kohal? Ja kas see esi-tagaosa masside vahe suurendamine ei tekita hoopis mingit kurvide läbimise probleemi?
Ma tahaks ivometsa suust kuulda, miks just rehvides probleem ja selles massis, mitte näiteks auto võimsuses (seda ei saa enam tõsta?) või kliirensis (madalam ehk aitaks kiiremini kurve läbida ka jääl, kui ikka sellest jutt siin üldse käib:conf: ) või veel kusagil mujal...
Ma tahaks ivometsa suust kuulda, miks just rehvides probleem ja selles massis, mitte näiteks auto võimsuses (seda ei saa enam tõsta?) või kliirensis (madalam ehk aitaks kiiremini kurve läbida ka jääl, kui ikka sellest jutt siin üldse käib:conf: ) või veel kusagil mujal...
Algselt postitas: ivomets
kaalumas käidud:
esisild kaalub 580kg; kui astusin stange peale ca 100 kg, siis sillakaal 720.
aga. 580 kg on just see, mida ju vaja oli, seega
Järeldus: saab 96 le sobib ka 185 rehv ??!!
( aluseks võetud 1230 kg kaaluv masin, ja rehvilaius 205)
huvitav, mis golf kaalub?
palju tagasild kergemaks läks?
- ivomets
- Vanasaabikala
- Postitusi: 7661
- Liitunud: N Apr 22, 2004 18:39
- Asukoht: Suvepealinn
- Auto: Saab 96 , Saaburu, Subaru
tagasilda ei kaalunud, kuna see las olla, kuidas on.
suurem rõhk pinnaühikule avaldab ka suuremat rõhku naelale ja ka lamellid hakkavad paremini tööle. selle mõõga teine tera on just see, et tsentrifugaaljõud ka sellega suureneb ja viib kurvist välja.
tuleb leida mingi sobivam kesktee, või parim halvimast vms.
jääpeal see võimsus suurt ei loe( tehnilistel, mitte kiiretel radadel), loeb pidamine. ja muidugi suur moment madalatel pööretel.( mida minu mootor antud juhul kõige vähem on)
samas pehmet vedrustust eelistatakse jäigemale, kuna jää ebatasane jne...
rehvirõhkudest: kui liiga madalale lasta, siis hangest läbi raske sõita. sama ka lobjakaga. suur eelis kitsamal rehvil.
vot sellised mõtted
suurem rõhk pinnaühikule avaldab ka suuremat rõhku naelale ja ka lamellid hakkavad paremini tööle. selle mõõga teine tera on just see, et tsentrifugaaljõud ka sellega suureneb ja viib kurvist välja.
tuleb leida mingi sobivam kesktee, või parim halvimast vms.
jääpeal see võimsus suurt ei loe( tehnilistel, mitte kiiretel radadel), loeb pidamine. ja muidugi suur moment madalatel pööretel.( mida minu mootor antud juhul kõige vähem on)
samas pehmet vedrustust eelistatakse jäigemale, kuna jää ebatasane jne...
rehvirõhkudest: kui liiga madalale lasta, siis hangest läbi raske sõita. sama ka lobjakaga. suur eelis kitsamal rehvil.
vot sellised mõtted
KUI AUTO ON KATGI TOO OMA AUTO IVOMETSA SOJA GARAZI
Keevitan, värvin, keeran mutreid kinni ja lahti.



- Cyber
- Täiesti Mõttetu Mölaööbik
- Postitusi: 14417
- Liitunud: K Mär 03, 2004 9:25
- Asukoht: Tallinn
- Auto: 9000 '96, V70 '03
- Kontakt:
A laupäeval saad proovida, mis juhtub, kui teise istme peale ka keegi võtta..
Kaalujaotus peaks ju paranema..
Siis tead teinekord liivakoti sinna võtta vms..
a lõppkokkuvõttes on see katse-eksituse teema vist, et leida see optimaalne variant.



a lõppkokkuvõttes on see katse-eksituse teema vist, et leida see optimaalne variant.
Netist leidsin et 76 aasta Saab 96 kerb weight 930 kg ja kaalujaotus 62% (koos juhiga) ette, et kaalupeaks ette jaguma, loodevasti sain naduge abiks olla.

-
- Leidur Leo
- Postitusi: 4304
- Liitunud: L Nov 12, 2005 23:54
- Asukoht: Viljandi
- Auto: Maserati Quattroporte
Esiteks jääl sõites esimene asi on rehvirõhu madalaks laskmine. Piigirehvil näiteks 1 - 1.5 bar. Asi selles, et rehv läheb väga soojaks ja sõidu lõppedes võib seal juba ligi 2 bar olla. Täpselt sama keiss tsikli jäärehviga. Puutepind suureneb. Igasugu liigsed kilod tuleb koheselt minema visata. Kaalu lisamisega saavutad pikema pidurtusteekonna ja võimaluse sõita kurvis otse. Pigem oleks vaja sul vedrustust parandada. Näiteks stabikate näol. Kindlasti annab väikse eelise ratta kaldenurga seadistamine.
- ivomets
- Vanasaabikala
- Postitusi: 7661
- Liitunud: N Apr 22, 2004 18:39
- Asukoht: Suvepealinn
- Auto: Saab 96 , Saaburu, Subaru
Algselt postitas: olaviv
Ilmselt on ka LSD või lukustuv differ abiks jääsõidul.
täiesti välistatud, kui tahtmine legaalselt teisega kuskil mõõtu võtta; samas mingitel golfidel pidi aeg muutma selle difri kuidagi natukene lukustavaks.... ma rohkemat ei tea...
kui võidusõit jääl kestab 3...6 minutit siis tõenäolislt suurt rehvirõhu muutust ei toimu. aga tõestuseks homme kontrollin.
loomulikult on iga kilo liiast, samas rehvide rõhk pinnaühikule , see on pidamine, on sõltuvuses massist. siin on katsetamise koht, kus maalt ja kuhu ja kui palju.
veeL: saab 96 tyhimass on 930 kg ( sisaldab kütus, jah. ved, tööriistad ja tagavararatas) ja kaalujaotus ette/taha 52/48%
kehtub mudelile al 1976
KUI AUTO ON KATGI TOO OMA AUTO IVOMETSA SOJA GARAZI
Keevitan, värvin, keeran mutreid kinni ja lahti.



- Cyber
- Täiesti Mõttetu Mölaööbik
- Postitusi: 14417
- Liitunud: K Mär 03, 2004 9:25
- Asukoht: Tallinn
- Auto: 9000 '96, V70 '03
- Kontakt:
See ongi LSD..Algselt postitas: ivometsAlgselt postitas: olaviv
Ilmselt on ka LSD või lukustuv differ abiks jääsõidul.
täiesti välistatud, kui tahtmine legaalselt teisega kuskil mõõtu võtta; samas mingitel golfidel pidi aeg muutma selle difri kuidagi natukene lukustavaks.... ma rohkemat ei tea...


Algselt postitas: ivometsAlgselt postitas: olaviv
Ilmselt on ka LSD või lukustuv differ abiks jääsõidul.
täiesti välistatud, kui tahtmine legaalselt teisega kuskil mõõtu võtta; samas mingitel golfidel pidi aeg muutma selle difri kuidagi natukene lukustavaks.... ma rohkemat ei tea...
kui võidusõit jääl kestab 3...6 minutit siis tõenäolislt suurt rehvirõhu muutust ei toimu. aga tõestuseks homme kontrollin.
Et kohe võistlusreeglite järgi on LSD keelatud? Huvitav. Aga eks see on ka võrdsema mõõduvõtmise seisukohast põhjendatud.
Mis sa selle golfi difri natuke lukustamise all silmas pead?
Rehvid võivad ka paari minutiga soojaks saada, kui ikka kõvasti gaasi anda. Pooltühi rehv soojeneb märksa enam, kuna sisemisi hõõrdumisi on rohkem suuremate läbipainete tõttu.
Eile kustutasin oma jutu maha, kuna mõtlesin, et järsku ivomets solvub, aga kuna see rehvijutt siin on põhiline, siis meenutan oma intervjuud rallimehe Margus Murakaga (kes ise rehve müüb), et Eestis ei saa ükski rallisõitja ajada oma kaotust rehvide süüks.
- ivomets
- Vanasaabikala
- Postitusi: 7661
- Liitunud: N Apr 22, 2004 18:39
- Asukoht: Suvepealinn
- Auto: Saab 96 , Saaburu, Subaru
Algselt postitas: vallikas
Eile kustutasin oma jutu maha, kuna mõtlesin, et järsku ivomets solvub, aga kuna see rehvijutt siin on põhiline, siis meenutan oma intervjuud rallimehe Margus Murakaga (kes ise rehve müüb), et Eestis ei saa ükski rallisõitja ajada oma kaotust rehvide süüks.
nalja teed, siin pole koht, kus solvuda

JA SÕIDUOSKUSTEST ME EI RÄÄGI, SEST SEDA EI OLE!
edit: ühesõnaga praegu hea kõiksugu muid asju proovida ja katsetada, sest sõiduoskus on = const.
ja eestis ei ole kah, kus õppida: paljud kolleegid

ja sellest oli ka viimasel korral haapsalus juttu. seal on super tingimused talvel jäärajasõidu koolitust teha, ükskõik, mis tasemel. mõnusal kinnised lahesopid, kus sile ja ilma rüsita jää; ja talvel meeldivalt odavad elamisvõimalused.
KUI AUTO ON KATGI TOO OMA AUTO IVOMETSA SOJA GARAZI
Keevitan, värvin, keeran mutreid kinni ja lahti.



No Murakas näiteks on väga sõbralik tüüp ja küllap neid on veel ja veel, kindlasti on võimalik inimestel paluda tulla väikest õpetust andma, hüvitades mingid kulud ja võibolla ei küsitagi mingit hiiglatasu? Võib ju proovida, kuigi nüüd sellele talvekokkutulekule on vast hilja juba.
Algselt postitas: ivometsAlgselt postitas: vallikas
Eile kustutasin oma jutu maha, kuna mõtlesin, et järsku ivomets solvub, aga kuna see rehvijutt siin on põhiline, siis meenutan oma intervjuud rallimehe Margus Murakaga (kes ise rehve müüb), et Eestis ei saa ükski rallisõitja ajada oma kaotust rehvide süüks.
nalja teed, siin pole koht, kus solvuda
JA SÕIDUOSKUSTEST ME EI RÄÄGI, SEST SEDA EI OLE!
edit: ühesõnaga praegu hea kõiksugu muid asju proovida ja katsetada, sest sõiduoskus on = const.
ja eestis ei ole kah, kus õppida: paljud kolleegidjäärajalt tahaks seda õppida kellegi tõelise asjatundja käe all.
ja sellest oli ka viimasel korral haapsalus juttu. seal on super tingimused talvel jäärajasõidu koolitust teha, ükskõik, mis tasemel. mõnusal kinnised lahesopid, kus sile ja ilma rüsita jää; ja talvel meeldivalt odavad elamisvõimalused.
http://opentrack.tqhq.ee/forum/viewtopic.php?tid=753
Siin on koolitus olemas:)