Foorumis kindlasti palju kuldsete kätega mehi, kes nii mõndagi ise teinud ja tegemise käigus oma vigadest õppinud. Vaja oleks mõningaid juhiseid pesemisvõimaluse tekitamiseks.
Põhimõte iseenesest ju lihtne - vaja mahutit, voolikut/toru ja segistit ning mahuti vaja paigutada kuhugi kõrgemale.
Kas plastik- või metallmahutil on mingi suur põhimõtteline erinevus?
+ Metall vast soojeneks kiiremini ja hoiaks ka sooja paremini, samas ~200l metallvaat ei ole ka nii paksust materjalist, et erilist efekti pakkuda?
+ Plastiku puhul oleks lihtsam torujupp külge saada, sest keevitamisvõimalust pole ja liimimine ei tekitaks raskusi..
- Plastik ei kannataks eriti päikest/UV-d, seega päikese kätte sättimine(unustamine) pikaajaliselt oleks välistatud?
Välise duššinurga tegemine suvekodusse
Metall kindlasti kuna päike sööb plastiku mõne aastaga ära ja koledaks.Mul maakohas on vanaisa teinud suurest alumiinium vaadist (arvatavasti mingisugune piima anum u 200-300 l), mis musta värviga üle pinseltatud. Paakise asub u 4 meetri kõrgusel ,palavamal suvepäeval võib saada vanni vee temperatuuriga vett saada.
-
rantto
- Saabiklubi liige
- Postitusi: 3186
- Liitunud: K Aug 09, 2006 7:23
- Asukoht: Tartu
- Auto: Mälestused
Kuidas sa vee soojaks saad? Oli kunagi ajutine lahendus, tünn nelja posti otsas ja kilega kaetud. Mahutiks mustast plastikust 200L vaat mis oli keeratud külili. Vaadil oli kaks korki, ühe otsa sai keeratud torupoest saadud sobilik kraan. Putka ise oli paraja kõrgusega, et käsi küündis ilusti kraani avama ja sai asja ära ajada. Musta vaadi eeliseks on vee soojenemine päikese abil. Sooja vee võid muigugi kuskil valmis vaaritada ja siis näiteks aiandus osakonnast saad drelli jõul toimiva pumba abil vee vaati. Vesi muidugi tuleb nirisedes, samas teisele korgile ventiil külge pookida ja 12V kompressori abil surve sisse lasta. Sobiliku vaadi saad näiteks siit Sellised vaadid on mul kasutuses ~15a ja pole robleemi päiksega.
Põhim võib ju vaadi vahelt ära jätta ja vee pumba abil segistisse juhtida.
E: Enne vaadi ostu uuri ka mis selles varem sees oli.
Põhim võib ju vaadi vahelt ära jätta ja vee pumba abil segistisse juhtida.
E: Enne vaadi ostu uuri ka mis selles varem sees oli.
-
rantto
- Saabiklubi liige
- Postitusi: 3186
- Liitunud: K Aug 09, 2006 7:23
- Asukoht: Tartu
- Auto: Mälestused
Vesi peaks ikka päikese jõul soojaks minema. Ma mõtlesin kasutada segusegamise vanni, väike kahtlus on ainult, et see plastik haiseb jubedalt, et kui tervislik see vesi on.
Hais läheb paari nädalaga ära, testitud.
Tulles tagasi pastik vs metall siis roostebava või alu mahuti maksab ikka kõvasti rohkem ja riks suurem, et linnas poes olles on see kuhugi ära kadunud, tavaline metall kipub roostetama.
Müügil ka sellised valmistooted kohalike basseiniseadmete müüjate juures.
Guugel aitab leida ka isetegemise õpetusi laiast ilmast, märksõnaks "solar shower".
Guugel aitab leida ka isetegemise õpetusi laiast ilmast, märksõnaks "solar shower".
A turbo: exhaust gasses go into the turbocharger and spin it, witchcraft happens and you go faster / J.Clarkson
Naljakas, et täna just mõtlesin samale asjale. Mu meelest saab kõige mõistlikum kui teha suleud süsteem ja maja survevesi taha ühendada. Siis sab asja toimima nagu elektriboilerigi. Ülevalt jookseb soe vesi välja ja alt kohe jahe asemele. Ja dushist tuleb ka vesi normaalselt. Kui oma raskusega tulema jätta siis vist suhteliselt niriseb ja vaadi tühjenedes jääb surve järjest väiksemaks. Kui kuskilt saada puhas 200 liitrine metallvaat, siis see oleks paras küll. Need enamasti värvitud ja väljast erti ei roosteta ja uletud süsteemi puhul ei tohiks seest ka ulmekiirusel roodte tekkida. Metallvaatidel on ka kaks kermestatud ava millele peaks torupoest küll leidma parajaid ühendusi. Kui teed avatud süsteemi ja kasutad metallist anumat siis vee väljavõtt kindlasti põhjast kõrgemale teha, et setted ja rooste paagi põhja jääks ja torusse ei voolaks, mis tekitab ummistusi.
SAAB iga saab saabast säästa- vahest vaja SAAB i päästa 
Võtke soojendamiseks musta plastik toru ja keerake see nagu vedrusse ning see kupatus omakorda klaaside taha (kasvuhoone). Kõrgeim temperatuur mis sedasi saadud oli 60C ning soojeneb päikese paistes ikka väga kiirelt.
Tünn ka loomulikult et tekiks survet ja vesi oleks ringluses et kiiremini soojendaks. Edu!
Tünn ka loomulikult et tekiks survet ja vesi oleks ringluses et kiiremini soojendaks. Edu!
Ka mul suveks sama plaan. Kuskilt lugesin, et vee soojendamiseks sobib hästi vana malmradiaator, eriti kui see mustaks värvida. Seni on mul hädapärast toiminud ka pikk kastmisvoolik, mis paneeli peal päikse käes soojaks läheb. Dušisegisti klikiga otsa - ja vett!
SAAB on tegusõna!
Ei hakanud uut teemat tegema.. endalgi peaaegu sarnane plaan
aga sinna juurde plaanis ehitada ka kilesaun,
kas keegi on kilesauna ehitamise kogemust?
või pakkuda mingit vana kerist (välimus jms) ei mängi rolli
OT lõpp
terv
que
aga sinna juurde plaanis ehitada ka kilesaun,
kas keegi on kilesauna ehitamise kogemust?
või pakkuda mingit vana kerist (välimus jms) ei mängi rolli
OT lõpp
terv
que
Everyday Regular SAAB guy!
Ei hakanud uut teemat tegema.. endalgi peaaegu sarnane plaan
aga sinna juurde plaanis ehitada ka kilesaun,
kas keegi on kilesauna ehitamise kogemust?
või pakkuda mingit vana kerist (välimus jms) ei mängi rolli
OT lõpp
terv
que
Vana keris täiesti olemas, veel läbi ei lase. Aga ise pead järgi tulema. Huvi korral lepime kokku U2U.
Kilesauna pole teinud, küll aga telksauna. Maa sisse auk, sinna peale metallrest, mis hunniku kive kannatab. Tuli kividele alla. Peale ilma põhjata vana presenttelk. Töötab päris mõnusalt.
A turbo: exhaust gasses go into the turbocharger and spin it, witchcraft happens and you go faster / J.Clarkson
kilesaun on täiesti toimiv ja vägev värk, paar aastat tagasi tegime. hommikul tekkis mõte, 200 eeku kulu kilele ja venttorule, mis kerise otsa läks, mingi vana furgoonikarkass oli olemas ja pliidikorpus ka. kivid sellele peale.
õhtul sai juba sauna. vägev värk ja tegemiserõõm ja tulemus kohe käes!:)
eks ta muidugi ebaefektiivne on, aga rajamiskulu nii odav, et kokkuvõttes väga ok.
õhtul sai juba sauna. vägev värk ja tegemiserõõm ja tulemus kohe käes!:)
eks ta muidugi ebaefektiivne on, aga rajamiskulu nii odav, et kokkuvõttes väga ok.
Pole küll kuulnud ühtegi õnnetust kilesaunaga seoses, aga kile ja kuum raudahi ja paljas ihu on ikka minu ettekujutuses väga riskantne kooslus. Kunagi lapsena olen sula kilega väheke kõrvetada saanud. Siiani tuleb külmavärin kui mõtlen kilele ja kuumale korraga. Nii, et ettevaatust ja kainet pead selle kaadervärgiga soovitan.
SAAB iga saab saabast säästa- vahest vaja SAAB i päästa
Hetkel olemas metalltorudest kasvuhoone talad(raamid) aga
kahtlen kas need kuumusega kilele saatuslikuks ei muutu..
peaks äkki igaks juhuks kasutama puitu.
Kas oleks mõtekas kasutada kasvuhoone kilet või näiteks koormakatet?
kahtlen kas need kuumusega kilele saatuslikuks ei muutu..
peaks äkki igaks juhuks kasutama puitu.
Kas oleks mõtekas kasutada kasvuhoone kilet või näiteks koormakatet?
Everyday Regular SAAB guy!
-
rantto
- Saabiklubi liige
- Postitusi: 3186
- Liitunud: K Aug 09, 2006 7:23
- Asukoht: Tartu
- Auto: Mälestused
Sai ka kunagi kilesaun meisterdatud. Lõkkes olid kivid, labidaga plekist vanni ja lohistasime putkasse sisse ja nalja kui palju. Kilele omakorda ladusime vaibad ja tekid peale, et sooja pikemalt oleks.
Iseenesest võib ju koorkakatet ka kasutada, hea tugev materjal.
Head nokitsemist.
Iseenesest võib ju koorkakatet ka kasutada, hea tugev materjal.
Head nokitsemist.
Tänud AndrusFJR le.. vägev keris olemas 
peab hakkama laiendamisplaane tegema, sest keris alates 16m2
Küsin veel kuidas te olete lahendanud toru välja viimise?
Millist isolatsiooni olete kasutanud (ka kerise ümber)
Ja kas kellegil on vedelemas nt 5x5 cm (võib ka muud) prusse ja tahaks nendest
soodsa hinna eest lahti saada..
terv
que
(peaks varsti nii teemale spliti tegema, vabandan teema algataja ees)
peab hakkama laiendamisplaane tegema, sest keris alates 16m2
Küsin veel kuidas te olete lahendanud toru välja viimise?
Millist isolatsiooni olete kasutanud (ka kerise ümber)
Ja kas kellegil on vedelemas nt 5x5 cm (võib ka muud) prusse ja tahaks nendest
soodsa hinna eest lahti saada..
terv
que
(peaks varsti nii teemale spliti tegema, vabandan teema algataja ees)
Everyday Regular SAAB guy!
Esimene leil siis võetud 
Panin toru välja viimiseks toru ümber fooliumi,
isoveri villa, pealt traadiga kinni. Kas kellegil on äkki paremaid ideid?
Kile vist sealt juurest natuke kärssas aga ei midagi hullu.
Nüüd on puudu siis veel nagu teema ütleb duššinurk.
See mõte ca200l tünn ühendada veega tundub täitsa mõeldav.
Ainult, et kust sellist normaalset tünni saada?
Kas kellegil on mõnda joonist või pilti?
Panin toru välja viimiseks toru ümber fooliumi,
isoveri villa, pealt traadiga kinni. Kas kellegil on äkki paremaid ideid?
Kile vist sealt juurest natuke kärssas aga ei midagi hullu.
Nüüd on puudu siis veel nagu teema ütleb duššinurk.
See mõte ca200l tünn ühendada veega tundub täitsa mõeldav.
Ainult, et kust sellist normaalset tünni saada?
Kas kellegil on mõnda joonist või pilti?
Everyday Regular SAAB guy!
Endapoolse teema lõpetuseks panen ka pildi "duššinurgast". Tünn on ~3 meetri kõrgusel ja survet piisavalt. Ühe kandva posti kasuks sai otsustatud seetõttu, et 4 piisava jämedusega prussi ei olnud käepärast. Post on ~0,75 meetrit maa sees ja kividega fikseeritud. Kogu asja hind on u. 12 eurot, hetkel saaks veel odavamalt - K-rautas on 20m voolikukomplekt koos otsa ja liidestega vist ~7 eurot, sellele on vaja juurde ainult 3/4 tollist üleminekut vaadist voolikule, sest komplektis oli sarnane üleminek sisemise vindiga. Lähipäevadel digimuutub vaat mustaks, et kiiremini soojeneks.
Mul on pikk kogemus kilesaunade ehituses.
Ehitatud neid just mingite matkaseltskondade tarbeks veekogude randadele, et siis päeva-paari pärast jäljetult ära koristada.
Viimase tegime koos herr Suurega paar nädalat tagasi mereranda.
Esimene asi on, et saun peab olema tuulekindel. Mererannas on alati selline tuul, et puhub ka kõige kuumema leili läbis seina välja. Selleks on kilesaun hea - ei lase tuult läbi. Välispind tuleks tegelikult katta ka mingi paksema kangaga, et kuumust vähem väljapoole kiirguks.
Teine asi on, et kerise efektiivne leiliala algab alles kerise ülemisest servast ülessepoole. Ehk kui saunas on kõrge keris, peaks istumisala ikkagi algama kerisest kõrgemalt. Muidu on kõrvad küll tulised, aga tagumik on külmas.
Kolmas asi, mida kilesaunas (eriti väiksemas) peab jälgima on, et keris ei kiirgaks otsest soojuskiirgust. St. tal ei tohiks paista kuskilt puhast metallpinda. Väga hea ja odav lahendus on suvalisele kerisele ümber tekitada nn. "kanakuudivõrgust" kasti, mis jääks kerisest umbes 10-15cm kaugusele. Selle vahe siis täidab omakorda kivikestega. NB! mererannast leitud kivid haisevad jupp aega väävli ja muu kärssava orgaanika järele. Hea oleks need näiteks enne tarvitamist läbi keeta.
Seinast läbiviigu võib teha kasvõi kipsplaadist, millesse auk lõigatud. Lähim kile või puitkonstruktsioon peaks korntsast olema umbes 20cm kaugusel. Kui ei viitsi kaugusi mõõta, võib kohe korstna ja kile või puidu vahele panna kipsplaaditüki. Toimib väga hästi. Kõvem sõna on tsementkuidplaat, millesse auk kortsna läbiviigu tarbeks tehtud. Kestab kauem.
Nt. meil oli viimase sauna korstna läbiviik tehtud hoopis vanast veneaegsest duralumiinium autologarist. Toimis täitsa hästi. Kile kärssama ei hakanud.
Ahja, soovitavalt võiks kortsna viia kohe kerise tagant läbi seina välja, nii on vähem metalli haisu saunas. Aga see oleneb muidugi kerisest, kas siis keris on tagant või pealt väljuva korstnaga.
Ehitatud neid just mingite matkaseltskondade tarbeks veekogude randadele, et siis päeva-paari pärast jäljetult ära koristada.
Viimase tegime koos herr Suurega paar nädalat tagasi mereranda.
Esimene asi on, et saun peab olema tuulekindel. Mererannas on alati selline tuul, et puhub ka kõige kuumema leili läbis seina välja. Selleks on kilesaun hea - ei lase tuult läbi. Välispind tuleks tegelikult katta ka mingi paksema kangaga, et kuumust vähem väljapoole kiirguks.
Teine asi on, et kerise efektiivne leiliala algab alles kerise ülemisest servast ülessepoole. Ehk kui saunas on kõrge keris, peaks istumisala ikkagi algama kerisest kõrgemalt. Muidu on kõrvad küll tulised, aga tagumik on külmas.
Kolmas asi, mida kilesaunas (eriti väiksemas) peab jälgima on, et keris ei kiirgaks otsest soojuskiirgust. St. tal ei tohiks paista kuskilt puhast metallpinda. Väga hea ja odav lahendus on suvalisele kerisele ümber tekitada nn. "kanakuudivõrgust" kasti, mis jääks kerisest umbes 10-15cm kaugusele. Selle vahe siis täidab omakorda kivikestega. NB! mererannast leitud kivid haisevad jupp aega väävli ja muu kärssava orgaanika järele. Hea oleks need näiteks enne tarvitamist läbi keeta.
Seinast läbiviigu võib teha kasvõi kipsplaadist, millesse auk lõigatud. Lähim kile või puitkonstruktsioon peaks korntsast olema umbes 20cm kaugusel. Kui ei viitsi kaugusi mõõta, võib kohe korstna ja kile või puidu vahele panna kipsplaaditüki. Toimib väga hästi. Kõvem sõna on tsementkuidplaat, millesse auk kortsna läbiviigu tarbeks tehtud. Kestab kauem.
Nt. meil oli viimase sauna korstna läbiviik tehtud hoopis vanast veneaegsest duralumiinium autologarist. Toimis täitsa hästi. Kile kärssama ei hakanud.
Ahja, soovitavalt võiks kortsna viia kohe kerise tagant läbi seina välja, nii on vähem metalli haisu saunas. Aga see oleneb muidugi kerisest, kas siis keris on tagant või pealt väljuva korstnaga.
Esimene leil siis võetud
Panin toru välja viimiseks toru ümber fooliumi,
isoveri villa, pealt traadiga kinni. Kas kellegil on äkki paremaid ideid?
Ei. Ma ei kihuta. Ma lihtsalt lendan madalalt.