Tere!
Klassik 900 on hetkel laiali ja keevitamisel..peaks hakkama mõtlema värvimisele ja haljaste plekkide katmisele. Palun, andke nõu või lisage linke kuidas teha nii, et ma seda pilli paari aasta pärast jälle särtsumeeste juurde vedama ei peaks.
Tänud
Auto värvimine ja korrosioonitõrje jms
Ise eriti palju teinud ei ole aga lingi võin anda.
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=2268&page=1
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=2268&page=1
-
ivomets
- Vanasaabikala
- Postitusi: 7661
- Liitunud: N Apr 22, 2004 18:39
- Asukoht: Suvepealinn
- Auto: Saab 96 , Saaburu, Subaru
ma ei tea, kas võiks kogemusi jagada aga oma saab 95, mille ma sain valmis 2003 aasta kevadel, nüüd üle vaadates tundus, et miskit nagu sai õigesti tehtud. arvestades seda mis teid see masin viimased 6...7 aastat sõitnud ja kui vähe teda pestud ja hooldatud jne....
kuigi auto peaks sel suvel tulema ületegemisele, siis üldmulje oli tegelikult väga hea. eriti tagatiivad, mis sai kokku keevitatud kumbki ca 20...30 erinevast tükist .
1.põhi asi mida tagantjärele tarkuseks saaks nimetada on see, et MÕNI selline hõre koht, kus plekki veel oli aga see plekk oli roostatanud õhemaks, oleks tulnud välja lõigata ja uus plekk asemele panna.
2. müügil oleva plekktahvli asemel kasutaks mõne vastupidava auto detailide plekki. 8 lihtsalt materjalide erinev korrosioonikindlus9
3. oleks, et ei mingit kivikaitset värvide alla.
4. kõik haljad plekit üle läti roosesurmaga. ennem seda plakid puhastada nitrolahustiga
5. haljad plekit kruntida, siis pahtel alles. kasutasin kõige tavalisemat autopes müüdavat metallikruniti.
6. ei aerosoolidele.
7.kohtadesse kus paksult vaja pahtlit panna, paneks pikka klaaskiudu lisaks klaaskiudpahtlile
8. ka sissepoole jäävad plekid kruntida ja värvida.
9. peale pahteldamist kasutada 2 komponendilisi pritspahtleid/täitekrunte
10.kruntvärv ka peale täitekruniti ja see siis veega lihvida
11. ja siis alles autovärv.
12. pärast mastiksi ja õli seguga teha korriosioonitõrje.
13 ja seda kontrollida iga aasta ja uuendada.
vot midagi nagu meenus ja midagi nagu praegu teen.
kuigi auto peaks sel suvel tulema ületegemisele, siis üldmulje oli tegelikult väga hea. eriti tagatiivad, mis sai kokku keevitatud kumbki ca 20...30 erinevast tükist .
1.põhi asi mida tagantjärele tarkuseks saaks nimetada on see, et MÕNI selline hõre koht, kus plekki veel oli aga see plekk oli roostatanud õhemaks, oleks tulnud välja lõigata ja uus plekk asemele panna.
2. müügil oleva plekktahvli asemel kasutaks mõne vastupidava auto detailide plekki. 8 lihtsalt materjalide erinev korrosioonikindlus9
3. oleks, et ei mingit kivikaitset värvide alla.
4. kõik haljad plekit üle läti roosesurmaga. ennem seda plakid puhastada nitrolahustiga
5. haljad plekit kruntida, siis pahtel alles. kasutasin kõige tavalisemat autopes müüdavat metallikruniti.
6. ei aerosoolidele.
7.kohtadesse kus paksult vaja pahtlit panna, paneks pikka klaaskiudu lisaks klaaskiudpahtlile
8. ka sissepoole jäävad plekid kruntida ja värvida.
9. peale pahteldamist kasutada 2 komponendilisi pritspahtleid/täitekrunte
10.kruntvärv ka peale täitekruniti ja see siis veega lihvida
11. ja siis alles autovärv.
12. pärast mastiksi ja õli seguga teha korriosioonitõrje.
13 ja seda kontrollida iga aasta ja uuendada.
vot midagi nagu meenus ja midagi nagu praegu teen.
KUI AUTO ON KATGI TOO OMA AUTO IVOMETSA SOJA GARAZI 
Keevitan, värvin, keeran mutreid kinni ja lahti.
Keevitan, värvin, keeran mutreid kinni ja lahti.Kahju hakkab, kui selliseid asju peab lugema.Mida inimesed üldse ja kas mõtlevad, kui kusagil oletajate klubidest saadud nõu peale oma varale väärtust annavad-säilitavad.
Samas saan ma ju ka sellest aru, et kust inimene peaks üldse teadma, kes ajab ibarat, kes mitte.Aga sel juhul peaks ikka spetsialisti poole pöörduma, mitte käima sauna ukse taga kuulamas, mida naised räägivad.Lugesin seda farmacoma antud linki- no ei saa suurt osa üldse välja kannatada.
Muidugi on veel isegi nö. spetsialistidega probleem.Ilma rahata nõu andmine ei ole osadele jõukohane.Ja olles seda tööd ise teinud ja näinud, kuidas teised teevad, siis reaalsuses ei tee vähemalt 9 kümnest üldse nii, nagu peaks ja kuna enamik maalreid on iseõppijad, siis ei pruugigi nad õigeid töövõtteid teada.
Vabandust IFFi eest, et ma nii vara helistasin, aga ma ei suutnud end vaos hoida.Ma värvisin tema tonnise esiklaasi ümbruse 2 aastat tagasi nii, nagu on ideaalsed töövõtted.Ta ütles, et ei ole rooste läinud.
Selge on see, rooste tekib hapniku liginemisel terasele, seega tuleb seda vältida.Hapnikku sisaldab õhk ja ka vesi.Järelikult tuleb tekitada terasele neid asju mitte läbiv kate.Tavakruntide vee läbilaskevõime ei ole kunagi 100%.Olenevalt krundist on see kuni 80%.Seega tuleb esimene kiht panna 100%-line.Ja selleks on happektunt.Ja kuna happekrunt ise on õhuke ja mitte sugugi tugev, siis ideaalis oleks vaja teha sedasi, et happkrunt- kohe sinna otsa täitekrunt ja kohe sinna otsa värv.Kõik märg-märjale.Siis lasta sel kompotil ära kuivada ja alles siis vajadusel pahteldada.Ja , kui pahtli nühkimisel kusagilt metallini taas jõutakse, tuleb uuesti hape-krunt-värv teha.
Nii tegin ma IFI autol ja see kestab.Kui tihendi serv kusagilt siiski uuesti värvikihid läbi nühib -läheb ta ikka taas rooste, aga, kui mitte, siis ta kestab.
Hoidke oma vara teadlikult......
:mad::mad:
Samas saan ma ju ka sellest aru, et kust inimene peaks üldse teadma, kes ajab ibarat, kes mitte.Aga sel juhul peaks ikka spetsialisti poole pöörduma, mitte käima sauna ukse taga kuulamas, mida naised räägivad.Lugesin seda farmacoma antud linki- no ei saa suurt osa üldse välja kannatada.
Muidugi on veel isegi nö. spetsialistidega probleem.Ilma rahata nõu andmine ei ole osadele jõukohane.Ja olles seda tööd ise teinud ja näinud, kuidas teised teevad, siis reaalsuses ei tee vähemalt 9 kümnest üldse nii, nagu peaks ja kuna enamik maalreid on iseõppijad, siis ei pruugigi nad õigeid töövõtteid teada.
Vabandust IFFi eest, et ma nii vara helistasin, aga ma ei suutnud end vaos hoida.Ma värvisin tema tonnise esiklaasi ümbruse 2 aastat tagasi nii, nagu on ideaalsed töövõtted.Ta ütles, et ei ole rooste läinud.
Selge on see, rooste tekib hapniku liginemisel terasele, seega tuleb seda vältida.Hapnikku sisaldab õhk ja ka vesi.Järelikult tuleb tekitada terasele neid asju mitte läbiv kate.Tavakruntide vee läbilaskevõime ei ole kunagi 100%.Olenevalt krundist on see kuni 80%.Seega tuleb esimene kiht panna 100%-line.Ja selleks on happektunt.Ja kuna happekrunt ise on õhuke ja mitte sugugi tugev, siis ideaalis oleks vaja teha sedasi, et happkrunt- kohe sinna otsa täitekrunt ja kohe sinna otsa värv.Kõik märg-märjale.Siis lasta sel kompotil ära kuivada ja alles siis vajadusel pahteldada.Ja , kui pahtli nühkimisel kusagilt metallini taas jõutakse, tuleb uuesti hape-krunt-värv teha.
Nii tegin ma IFI autol ja see kestab.Kui tihendi serv kusagilt siiski uuesti värvikihid läbi nühib -läheb ta ikka taas rooste, aga, kui mitte, siis ta kestab.
Hoidke oma vara teadlikult......
:mad::mad:-
horsepower
- Postitusi: 34
- Liitunud: N Sept 10, 2009 22:34
- Asukoht:
- Auto: 9-3SS
Vabandan vb võhikliku küsimuse pärast, aga mis eelise annab märg-märjale värvimine? Ma olen teinud nii, et happekrunt, see kuivab ära siis kerge vahelihv ja siis täitevkrunt otsa, siis sellele kerge vahelihv ja siis õige värv otsa pluss lakk ja kestab ka juba teist aastat.
Märg märjale värvimise üks eelis on see, et kuivamata kihid nakkuvad omavahel paremini.
Aga tähtsam on see, et kuivanud happekrundi lihvimisel võib talle ka nö. ettevaatliku lihviga augu sisse teha ja temast ei ole enam kasu.Ehk, siis kui talle on parem mitte kallale minna, siis on ju lihtsam kõik kihid üksteisele otsa panna ja pärast vaadata mida ja kas edasi teha.
Aga tähtsam on see, et kuivanud happekrundi lihvimisel võib talle ka nö. ettevaatliku lihviga augu sisse teha ja temast ei ole enam kasu.Ehk, siis kui talle on parem mitte kallale minna, siis on ju lihtsam kõik kihid üksteisele otsa panna ja pärast vaadata mida ja kas edasi teha.
Otsisin teema üles, kuna NG vajab tungivalt roosteravi. Mulle tundub, et Timo soovis siinkohal öelda, et tavakrundi veekindlus on keskmiselt 80% ja happekrunt on 100% veekindel? Minu teada on kruntvärvi, kui sellise, otstarve siiski luua hea nake aluspinna ja värvi vahel. Happekrundi lisa"point" peaks olema täiendav rooste-eemaldamine aluspinnalt. Veekindluse tagavad ikka värvi- ja lakikihid. Püüan lähiajal spetsialistidelt üle küsida.... Selge on see, rooste tekib hapniku liginemisel terasele, seega tuleb seda vältida.Hapnikku sisaldab õhk ja ka vesi.Järelikult tuleb tekitada terasele neid asju mitte läbiv kate.Tavakruntide vee läbilaskevõime ei ole kunagi 100%.Olenevalt krundist on see kuni 80%.Seega tuleb esimene kiht panna 100%-line.Ja selleks on happektunt...
Aga muud asja oli ka
.Poes nägin "külmgalvaanilist" tsinki e. tsingi-vaigu-lahusti segu aerosoolpudelis. Kas sellest ka midagi abi võiks olla auto värviettevalmistuse käigus?
Kas 2-komponentne Soudal-i polüesterpahtel, mida ehituspoest saab, on ok, või peaks nt epopahtlit otsima? Pean seda tagakoopale panema oma 3-4 mm. Mõni auk on lausa läbi, märgid näitavad et tiib on paugu saanud ja taastatud 13 aastat tagasi, korrosioon on saanud paksu värvikihi all rahus tegutseda ja lõpuks pinnale jõudnud. Aga plekikihi all on siiski midagi veel, mis tundub et hoiaks pahtlit kinni küll. Kumb pahtel nakkub paremini ja püsib kauem? Või pole olulist vahet? Soudali pahtli jõudsin juba ära osta...
Muide ~10€-ne plast/klaaskiud(?)kärgketas rellaka otsas tegi üllatavalt tõhusat tööd. Polnud varem sellist proovinud. Nagu lubatud - ei ummistu, värvi ja lahtise rooste viib kiirelt minema, kahjustamata metalli lööb läikima ja ei hammusta liiga tugevalt. Alla tunni oleks autole tiiru peale saanud aga logarite eemaldamine võttis aega.
Siis veel selline küsimus, kas happekrunti (eelistatult musta) on saada ka aerosoolpudelis?
Saan aru, et õiged värvijad hoiavad taolistest asjadest, nagu pulverisaatorid, kaugele eemale...aga siiski. On mõne firma toode eelistatud teistest? Kogemused?
Mis puutub roostesse, siis sellega on küllap enamus vanemate autode omanikud hädas.
Ise olen proovinud mitmeid "roostesurmasid", alustades odavatest lõpetades üsna kallitega. Tulemus: kui toimubki rooste muundamine, väidetavalt kattub metalli pind tugeva musta raudoksiidi kihiga, mis ei luba protsessil edasi toimuda, siis nö. all toimib see "uss" ikka edasi. See, et kaetud ainult õhuke roostekiht, kuna kõike lihtsalt kätte alati ei saa, ei tee olukorda paremaks. Peale värvimine on täiesti tühi töö, seda tuleb igal aastal korrata.
Seni parimaid tulemusi on andnud roostekohad (lausa roosteaugud) paksult liitummäärdega kokku möksida. Kui vesi määret ära ei uhu, siis tundub, et protsess justkui peatunud, või tugevalt aeglustunud - hapnikku ilmselt juurde ei pääse.
Veel tahaks soovitusi roostesurmadest/muunditest. Aega palju möödas, vanemates postitustes sooviatud aineid suurt ei leia kaubandusest..
Jutt siis 9000 esitiibade-rattakoobaste servadest..
Saan aru, et õiged värvijad hoiavad taolistest asjadest, nagu pulverisaatorid, kaugele eemale...aga siiski. On mõne firma toode eelistatud teistest? Kogemused?
Mis puutub roostesse, siis sellega on küllap enamus vanemate autode omanikud hädas.
Ise olen proovinud mitmeid "roostesurmasid", alustades odavatest lõpetades üsna kallitega. Tulemus: kui toimubki rooste muundamine, väidetavalt kattub metalli pind tugeva musta raudoksiidi kihiga, mis ei luba protsessil edasi toimuda, siis nö. all toimib see "uss" ikka edasi. See, et kaetud ainult õhuke roostekiht, kuna kõike lihtsalt kätte alati ei saa, ei tee olukorda paremaks. Peale värvimine on täiesti tühi töö, seda tuleb igal aastal korrata.
Seni parimaid tulemusi on andnud roostekohad (lausa roosteaugud) paksult liitummäärdega kokku möksida. Kui vesi määret ära ei uhu, siis tundub, et protsess justkui peatunud, või tugevalt aeglustunud - hapnikku ilmselt juurde ei pääse.
Veel tahaks soovitusi roostesurmadest/muunditest. Aega palju möödas, vanemates postitustes sooviatud aineid suurt ei leia kaubandusest..
Jutt siis 9000 esitiibade-rattakoobaste servadest..
Selle "külm"tsingiga peab olema ettevaatlik!Mina kasutasin seda,haljale plekile,eelnevalt töödeldud roostemuundajaga.Lasin poritiivadele sissepoole ja sinna mastiks-õli-möga peale!
Muidugi lasin ka mujale ja sinna ei jäänud pidama autopahtel ja krunt värvgi ei jäänud nii nagu peab!Lihvisin selle tsingi maha ja peale happekrundiga töötlemist oli asi ok!
Tegemist oli aknapostide ja lävekarpidega!
Veel tuli meelde,et äkki võis ka probleem seisneda tinas!Ukse-akna postid on tinaga üle valatud ja alumine kere osa tinavannis leotatud!
Muidugi lasin ka mujale ja sinna ei jäänud pidama autopahtel ja krunt värvgi ei jäänud nii nagu peab!Lihvisin selle tsingi maha ja peale happekrundiga töötlemist oli asi ok!
Tegemist oli aknapostide ja lävekarpidega!
Veel tuli meelde,et äkki võis ka probleem seisneda tinas!Ukse-akna postid on tinaga üle valatud ja alumine kere osa tinavannis leotatud!
Puidust toodete valmistamine eritellimisel: http://www.isoptera.ee/
Kas sa selle tsingi ikka üle ka karestasid? Pahtel vast ei peagi iga pinnaga nakkuma, krunt käib ju pahtli alla.
Tina iseenesest ei tohiks probleem olla. Olen väljamaal näinud, kuidas uut ja müümata autot (transpordil kriimu peale saanud) tinaga "pahteldati". Millega seda edasi töödeldi-kaeti, ei taibanud siis uurida.
Muide ma eile roostesurma ei kasutanud ... öösel sadas ... ja hommikuks oli enda arvates puhtaks saanud plekil ilus värske rooste peal. Hea indikaator, et krunti segada on veel vara.
Tina iseenesest ei tohiks probleem olla. Olen väljamaal näinud, kuidas uut ja müümata autot (transpordil kriimu peale saanud) tinaga "pahteldati". Millega seda edasi töödeldi-kaeti, ei taibanud siis uurida.
Muide ma eile roostesurma ei kasutanud ... öösel sadas ... ja hommikuks oli enda arvates puhtaks saanud plekil ilus värske rooste peal. Hea indikaator, et krunti segada on veel vara
.