Ühistransport sõitis kenasti.
Ei sõitnud ta midagi, vähemalt õhtul küll mitte. Olude sunnil naudin viimasel ajal sellesama paljukiidetud Tallinna ühistranspordi võlusid, nii et täna õhtul oskasin juba varakult halba aimata, võtsin rahulikult aega ette, jalutasin mööda kesklinna ning tegin tähelepanekuid. Kaarli puiesteel suunaga Luise poole on väike tõus - üks liigendbuss oli osanud sinna ennast vinklisse ajada, üle kahe rea, järelejäänud kolmandas reas üritas üks kaubikujuht ise oma käik sees rattaid keerutavat korvi mäest üles lükata. Juba enne töölt liikuma hakkamist helistati, et trollidele pole enam mõtet loota - jah, täitsa õige, Vabaduse platsile lähenevas kuulsas topelt-bussireas vedeles liigendtroll vinklis, jälle üle kahe rea, boonusena blokeerides sellega ka veel kogu kesklinna trolliliiklust. Isenesest polnud see eriti hull asi, sest kuulduste järgi oli mingi teine troll Endla tänava viadukti all nagu kork kinni olnud, nii et ega kesklinna neid trolle niipalju ei jõudnudki. Pärnu maanteel enne Kosmose kino tegi mingi linnalähibuss jõu- ja ilunumbreid, suitsu ja difri haledat vingumist oli terve tänav täis, aga ei millimeetritki, tänu sellele oli selles suunas vahepeal ummik vist kuni Viru ringini. Bussiterminalis valitses täielik kaos, maja oli kurja rahvast laeni täis, kord poole tunni jooksul saabus juhuslikult mõni suvaline buss, seda ründavat rahvamassi võis siis vabalt hunnide hordidega võrrelda. Gonsiori tänaval suutis mul viimaks isikliku patuse ihu transportimiseks valitud buss ka kolmel korral täiesti tasase koha peal kohalt võtmisel tükiks ajaks kaapima jääda, õnneks sai lõpuks ise ikka lahti. Kokkuvõttes - elamusi jagus ka ühistransa kasutajatele, ülilibedaid treppe, kõnniteid, bussipeatusi ja ülekäiguradasid ei viitsi isegi mainida.
