Autoks bensiin 2004 9-5 2.3 automaat ARC turboga (135kW)
Sümptomid järgnevad:
- kiiremalt kurvi võttes viskab korraks õlitule põlema (tilgaga õlikannu märk) ja lisaks annab helisignaaliga märku (umbes nagu turvavöö oleks lahti jäänud)
- tänasest näen, et kohalt kiirendades ja järsemalt pidurdades vilgub ka korraks seesama tuluke, helisignaali aga pole
Esmane mõte oli, et õli vähe. Vaatasin kapoti alla - õli on rohkem kui vaja (üle Max piiri). Seega ei saa juurde ka valada. (Samas see üllatas, sest auto käis esinduses hoolduses eelmisel aastal ja tehti 180k hooldus, kus vahetati kõik õlid - miks nad sinna rohkem panid? - ei tea...).
Probleem iseenesest hakkas ilmnema vahetult pärast teise probleemi parandamist. Nimelt ei läinud juhipoolne kaugtuli põlema, mille põhjuseks oli kaugtulede relee (see kõige suurem oranž jublakas seal kilbis). See sai vahetatud ja siis hakkas see õlitule teema pihta. Otsest seost siin ma ei näe aga kahtlane ikkagi.
Täna mõtlen, et võib-olla probleem on seotud õlirõhu anduriga (elektriline või anduris endas), võib olla ka õlipumba probleemid. Igal juhul võtan suuna Saabianti poole.
Kas kellegil on sarnast teemat esinenud ja teab, milles viga või on pakkuda välja mõni intelligentne arvamus asja kohta?
Õlituli teeb nalja
Vaata üle, kas õli on õiget värvi ja jahutusvedeliku tase normis. Kui õli liiga palju on, võib probleem olla plokikaane tihendis ja jahutusvedelik satub õli hulka. Ahjaa, õli taseme kontrollimiseks pead laskma autol enne vähemalt 5 minutit tasasel pinnal seista.
Viki kommentaari peale otsustasin veelkord pilgu peale visata. Selgus 2 asja:
1. ma olengi idioot!
2. õlivarras, mis tegelikult asetseb õlikorgi all (see teine ongi käigukasti õli varras, mida ma siiani vaatasin), näitas et ma sõidan põhimõtteliselt ilma õlita.
Ostsin õli ja lasin 2l vahele valguda. Probleemid kadusid nõiaväel.
TUHAT TÄNU SULLE VIKI!
1. ma olengi idioot!
2. õlivarras, mis tegelikult asetseb õlikorgi all (see teine ongi käigukasti õli varras, mida ma siiani vaatasin), näitas et ma sõidan põhimõtteliselt ilma õlita.
Ostsin õli ja lasin 2l vahele valguda. Probleemid kadusid nõiaväel.
TUHAT TÄNU SULLE VIKI!
No offence.
väga kiiresti, jälgi ikka peeglist ega suitsema hakka, muidu kui turbovahelt hakkab sisse laskesse õli suruma siis 200km oleks vist tühi ka, vähemalt minu saab sai niimodi otsa, oli ka see et kurvis hakkas vilgutama, aga algul võiks ikka selgitada miks see õli kadus...Teema edasiarenduseks - kui kiiresti sellise pooleldi õlivaba sõitmise tulemused avalduvad? Ja kas peaks midagi tegema lisaks õli juurde lisamisele..
Või on 2l veel üle elatav kogus?
ebaprofesionaalne kirjakeelemurdja
Siia ka siis hilinenud järelhüüe teema lõpetamiseks.
8 kuud hiljem läks turbo hingusele. Juhtunu nägi välja selliselt, et kui olin Tartu mnt-l jõudnud teetööde alast välja 110-alasse, siis vajutasin järsult gaasi põhja. Mingit pauku ega midagi ei käinud, aga järsku märkasin, et gaasi vajutusega tekkis hoopis vastupidine effekt - auto hakkas hoopis pidurduma. Ja siis vaatasin tahavaatepeeglisse... Seal püüdsid tagant-lähenevad autod orienteeruda selles mustas ja tihedas suitsuseinas, mis mu summutist õhku rippuma oli jäänud. Esimene mõte sellise pilve peale oli küll plokikaane probleemid, aga hiljem selgus, et turbost lekkis õli kuidagi otse summutisse.
Mis aga asjast veel välja koorus - kuigi kere VIN näitab mulle spetsifikatsiooniks 2.3T mootorit, siis töökojas vaatab mehaanik kapoti alla ja ütleb - "kle see ju hoopis 2.0t sul siin". Õnneks see tutikas turbo, mille ma ebayst juba ära olin tellinud ja paigaldamiseks viisin, sobis ka sellele mootorile.
Kas nüüd turbo hingusele minek oli otseselt selle õlipuudusega seotud, ei tea öelda, kuid ma usun, et omajagu aitas kaasa küll. Turbol oli arvatavasti juba varasemalt viga külges, sest kui auto ostsin, siis mind üllatas selle kõrge kütusetarbimine (linnas keskmiselt 14,4 l/100-le). Pärast uue turbo panekut langes küttekulu samade sõiduharjumuste juures 10,5-l / 100-le.
Peale turbovahetust, kui hakkasin töökojast ära sõitma ja olin ca. 1km kaugusele jõudnud, juhtus järgmine põnev asi - järsku lõi poole sõidu pealt piduri pedaali "kangeks", nii et seda polnud võimalik enam alla vajutada ega pidurdada. Õnneks olin veel vähese liiklusega kohas linnas ja läksin kiirelt üle automaadilt manuaalsele käiguvahetusele, pidurdasin käiguga hoo maha ja peatusin käsipiduri abil. Selgus, et pidurisüsteemi survevoolik oli kapoti all end kinnitusest lahti löönud. Lähem uurimine näitas, et survevooliku kinnitus oli ilmselt juba varasemalt katki ja keegi oli selle super-attackiga tagasi liiminud. Hea meel oli vaid selle üle, et see polnud kuskil maanteel suuremate kiiruste juures juhtunud, ilmselt tänu millele täna veel hingan. See lugu polnud küll kuidagi seotud minu 8-kuud varasema õlipuudusega, kuid mõtlesin ka selle ära mainida, kui kellegil peaks sama teema juhtuma, siis teab milles viga.
Kindlasti leiab kogu loost igaüks enda jaoks oma moraali.
Läbielatust olenemata sõidan täna autoga ikka edasi ja olen rahul sellega, milliseid sõiduelamusi see auto mulle igapäevaselt pakub. Kuidagi armas on see SAAB.
8 kuud hiljem läks turbo hingusele. Juhtunu nägi välja selliselt, et kui olin Tartu mnt-l jõudnud teetööde alast välja 110-alasse, siis vajutasin järsult gaasi põhja. Mingit pauku ega midagi ei käinud, aga järsku märkasin, et gaasi vajutusega tekkis hoopis vastupidine effekt - auto hakkas hoopis pidurduma. Ja siis vaatasin tahavaatepeeglisse... Seal püüdsid tagant-lähenevad autod orienteeruda selles mustas ja tihedas suitsuseinas, mis mu summutist õhku rippuma oli jäänud. Esimene mõte sellise pilve peale oli küll plokikaane probleemid, aga hiljem selgus, et turbost lekkis õli kuidagi otse summutisse.
Mis aga asjast veel välja koorus - kuigi kere VIN näitab mulle spetsifikatsiooniks 2.3T mootorit, siis töökojas vaatab mehaanik kapoti alla ja ütleb - "kle see ju hoopis 2.0t sul siin". Õnneks see tutikas turbo, mille ma ebayst juba ära olin tellinud ja paigaldamiseks viisin, sobis ka sellele mootorile.
Kas nüüd turbo hingusele minek oli otseselt selle õlipuudusega seotud, ei tea öelda, kuid ma usun, et omajagu aitas kaasa küll. Turbol oli arvatavasti juba varasemalt viga külges, sest kui auto ostsin, siis mind üllatas selle kõrge kütusetarbimine (linnas keskmiselt 14,4 l/100-le). Pärast uue turbo panekut langes küttekulu samade sõiduharjumuste juures 10,5-l / 100-le.
Peale turbovahetust, kui hakkasin töökojast ära sõitma ja olin ca. 1km kaugusele jõudnud, juhtus järgmine põnev asi - järsku lõi poole sõidu pealt piduri pedaali "kangeks", nii et seda polnud võimalik enam alla vajutada ega pidurdada. Õnneks olin veel vähese liiklusega kohas linnas ja läksin kiirelt üle automaadilt manuaalsele käiguvahetusele, pidurdasin käiguga hoo maha ja peatusin käsipiduri abil. Selgus, et pidurisüsteemi survevoolik oli kapoti all end kinnitusest lahti löönud. Lähem uurimine näitas, et survevooliku kinnitus oli ilmselt juba varasemalt katki ja keegi oli selle super-attackiga tagasi liiminud. Hea meel oli vaid selle üle, et see polnud kuskil maanteel suuremate kiiruste juures juhtunud, ilmselt tänu millele täna veel hingan. See lugu polnud küll kuidagi seotud minu 8-kuud varasema õlipuudusega, kuid mõtlesin ka selle ära mainida, kui kellegil peaks sama teema juhtuma, siis teab milles viga.
Kindlasti leiab kogu loost igaüks enda jaoks oma moraali.
Läbielatust olenemata sõidan täna autoga ikka edasi ja olen rahul sellega, milliseid sõiduelamusi see auto mulle igapäevaselt pakub. Kuidagi armas on see SAAB.