auto DVD

[gsaab]

Telekaga kaasas oleva tava-antenniga arvatavasti sõidu ajal pilt Tallinnaski peaks "hüppama", kuigi see kogemus mul on 10a vanune eks mingil määral on tehnika paremaks läinud kuid füüsikaseadused on nagu nad on. Kellel on hirmus huvi katsetada võib ju proovida mingi 700 kroonise ufoga, äkki on parem.
Auto on muidugi teleka vastuvõtu suhtes väga ebamugav koht:
- obekt liigub saatja suhtes, saab kasutada ainult ringdiagrammiga antenni, mille võimendus omakorda jääb alla mis tahes suundantenni omale
- auto ise (kui kasutada antenni mis asub salongis) on elektromagnelaine jaoks varjestus, süsinikkerega autos peaks olema muidugi olukord parem;)
Olukord läheb veidi paremaks mobiilse vaataja jaoks seoses digi-tv tulekuga. On võimalus signaaliga/andmevooga enne ekranile näitamist igasuguseid nippe teha aga füüsikaseadused jäävad kehtima

[Cyber]

Praegu jään küll Suurega samasse paati... Sõidu ajal tegeletagu sõitmisega, mitte muude asjadega. Olen ka ise roolis suitsetanud (jätsin maha 3 aastat tagasi). Tegin seda ainult maanteel. Linnas mitte kunagi. Lihtsalt aega ei jagu selleks linnas. Ma tõesti ei tahaks omale veel ühte tähelepanu hõivajat (telekat) vaatevälja. Igasugu kellasid ma eriti ei jälgi, peale spidomeetri.. Vahel ikka lasen pilgu kogu mängust üle. Kui mõni hoiatustuli põlema hakkab, on see silmanurgas näha. Kui ma tahan filmi vaadata siis ma vaatan seda kusagil rahulikult ja süvenenult, uduselt silmanurgas olev film ei too mingit mõnu filmist. Kaassõitjatele, palun väga, vaadake... Mina sõidan. Kui hakkab üksluiseks kiskuma ja pilt uduseks kisub, siis tuleb teha peatus ja pisut konte sirutada, mitte üritada juhtimise kõrvale teist tegevust pookida.

[Arno]

Jutt, et Eestis on 90 palju, tundub olema välja mõeldud inimeste poolt, kes roolis näiteks söövad, vahivad telekat ja hoolitsevad iibe eest Nüüd on siis aru saada, mis nad seal teel pargivad. Ausalt öeldes, on igasugune kõrvalevaatamine ohtlik, seda enam, et jälgida pidevalt spideokat on tegelikult vale. Võiks rakendada kiiruse valimist vastavalt teeoludele ning politsei teeks trahvi ka vastavalt tunde järgi. Kihutasid liialt, maksad.

Ma olen avarii teinud ainult korraks kõrvalevaatamise tõttu. Politseiauto tegeles ühe avariilisega Pirita tee alguses. Täiesti kenad naispolitseinikud olid. Aga üks oinas opelijuht arvas, et politsei juuresolekul tuleb alustada pidurdamist kohe kui roheline vilkuma hakkab. Nii nood kaks eesolnud masinat saigi sabapidi kokku lükata.

PS. Kuigi olen juba 4 aastat sõitnud ilma musata autos, siis uude masinasse topiti siiski augutäiteks üks Sony CD player. Parim nali aga see, et olles juba pool teed tööle sõitnud üks hommik, tuli meelde, et mis pagan seda paneeli sai ette toppida Siis lükkasin asja mängima kah. Aga järgmine päev jäi ta koju...

[IFF]

NJaa siit tuleb meelde ühes vanemas TopGear Saates, mis on tehtud inglaste poolt pandi maha hea kild. Teemaks oli Inglismaal seadus, mis keelab sõidu ajal mobiiltelefonida rääkimise (samas ei keeland sõnumite saatmist). Kus loeti ette üht humoorikat lugeja kirja. Mis kõlas umbes nii: "Mul on hea meel, et mobiil telefoniga rääkimine autoroolis ära keelati, sest mul juhtus selline lugu, et sõitsin hommikul rahulikult tööle ning ees sõitev tibi kes rääkis parajasti mobiiliga, pidurdas ärsku ning kuna reageeris probleemile liiga hilja, seega pidin ma tegema paanika pidurdust, mille tagajärjel ajasin oma habeajamis pardli kohvi tassi, mille peale kohvi mulle sülle ümber läks."

[Trionic]

Olen krss`ga täiesti päri.Minu liikuris on Navi,DVD,TV,CD-stereo,autotelefon-kõik sünnipärased,optimeeritud juhi töökohale.Ei usu eriti,et sakslased nii vaimuvaesed on,et ei jaga nende lisavidinate häirivat mõju autojuhtimisele.Sellegipoolest on seadmed autos ja võimelised töötama sõidu ajal.Olen ise samuti pidev peeglitesse ja kelladeplokile silmavaate suunaja-ei häiri mind ka pilguheit monitorile rohkem,kui peeglitesse.
Eestlased kardavad kõike uut,eriti seda,mida enesel proovida pole õnnestunud.
Ise olen näinud naisterahvast roolis ja sõitvas autos,kes ühe käega sättis päikesesirmi peeglit,teisega värvis huuli-see tundus juba veidi liiast olema.
Juhi tähelepanu hajutab süvenenud raadiokuulamine ja läbi "hands-free" kõnelemine samuti,kuigi need tegevused on legaalsed.Ise olen ära jaganud,et enese mõtetesse sügavuti vajumine vaikses autos on suurim tähelepanu hajutaja(minu puhul).

[Mart900]

Eelrääkijatega samuti päri, puudub küll dvd kogemus aga sai just nädal tagasi käidud mikrobussiga prahas, kuna vahepeatusi koos ööbimisega polnud võimalik ajanappuse tõttu sooritada sai sõidetus ühes jutis, mulle jäi mõlemal korral öinevahetus (Poola) ja siis oli väga hästi tunda et kõige ohtlikum oli tegevusetus, mille käigus mõte lihtsalt uitama kadus, lõpuks lahendasin asja sellega et võtsin sülle lahtise vee pudeli ja paki krõpse et oleks mingi tegevus mis üleval hoiaks.

P.S. teine ohtlik asi oli liiga aeglene(või ühtlane) sõidukiirus mis samuti meeli uinutas, tekkis mingi alateadlik tunne et mis selle 70-pealt ikka juhtuda saab.

[MadMan]

Nõus eelkõnelejatega, et kõige rohkem segab sõitmist mõtisklemine ja väsimus. Moblaga rääkimine jääb siis kolmandale kohale. Söömine ja joomine on roolis abx tegevused tõesti - jahe Coca-Cola ja Rakvere teravad õllesigarid hoiavad kenasti ärkvel.

[Raul777]

Algselt postitas: Arno
Jutt, et Eestis on 90 palju, tundub olema välja mõeldud inimeste poolt, kes roolis näiteks söövad, vahivad telekat ja hoolitsevad iibe eest Nüüd on siis aru saada, mis nad seal teel pargivad. Ausalt öeldes, on igasugune kõrvalevaatamine ohtlik, seda enam, et jälgida pidevalt spideokat on tegelikult vale. Võiks rakendada kiiruse valimist vastavalt teeoludele ning politsei teeks trahvi ka vastavalt tunde järgi. Kihutasid liialt, maksad.

Sellise jutu peale si suuda ma ka mitte vaiki olla. Samahästi võiks siis lubasid ka välja anda kiirusepiirangutega vastavalt sõiduosakusele. Jätad eksamineerijale hea mulje on sul lubatud sõita kuni 130 km/h ja kui ikka saamatu oled siis piiranguks 70.
Kiirusepiirangud ei ole mitte niisama välja mõeldud. Mõte selles, ntx kui kiirust suurendad 2 korda, siis peatumisteekond suureneb 4 korda ja kahjuks enamus inimesi ei saa aru, et see hea et hea autojuht oled, ei muuda sinu jaoks veel füüsikaseadusi mittekehtivaks. Lihtne näide, sõidad linnas 50 km/h ja 20 m enne autot jookseb jalakäija teele. See 20 m on piisav vahemaa selleks, et jõuaksid reageerida ja pidurdada auto seisma. Oletame, et oled hea autojuht ja sõidad linnas 60 km/h ja samamoodi jookseb 20 m enne autot jalakäija teele. Paratamatult jääb natuke pidurdusmaast puudu ning sel hetkel kui auto jalakäijale otsa sõidab on auto liikumiskiiruseks veel pea ~40 km/h, ning nii kurb kui see ka ei ole , siis selles avariis statistika järgi saab 10 inimesest 2 surma. Kas ikka ei ole vahet sellel kui kiiresti autoga sõita? Et vältida hilisemaid vaidlusi, siis seletan asja lahti ka, inimese reakstooniajaks loetakse üldjuhul 1 sekund. Peatumisteekonnaks loetakse reakstiooniaja ja pidurdusmaa summat. 50 km/h sõites läbib auto sekundis ~14 m, seega 20 m puhul jääb pidurdamiseks ~ 6m ning heades olused saab selle maaga seisma küll. 60 km/h sõites läbi auto sekundis ~17m ja järelejäänud 3 meetriga autot vist ikka seisma ei saa, sellest ka otsasõidukiirus nati alla ~40 km/h. Vahel tasub autoga sõites ka selliste asjade peale mõelda. Ja kui nüüd veel sõita maanteel ntx 100 km/h, siis juhul kui midagi ees peaks juhtuma, läbid sa pea 30 meetrit ilma, et sa mitte midagi teeksid ja alles siis hakkad pidurdama ja kui nüüd sõita veel kiiremini siis kasvavad ka need numbrid jõudsalt. Seega on kiirusepiirangud vajalikud ja lubatud kiirued ikka arvestatud sellised, et oleks parim kohalejõudmiskiiruse ja ohtuse suhe. Loomulikult pole ka mina autoga sõites mingi ingel aga tuleb arvestada ka kaasnevate ohtudega ning põhiline mis ma öelda tahan on see, et hea sõidoksus ei muuda füüsikaseadusi.
Sirry, täiesti treemaväline jutt tuli aga ei suutnud jätta kommenteerimata.

[Nastix]

Sõitsin nädalavahetusel uue Mersu kaubikuga, millel omanik paigaldas armatuurile selle kaasaskantava DVD mängija. Kaherealisel teel Tallinnast Narva oli suurepärane. Natuke harjumatuks muutus asi siis, kui tee üheraliseks läks, kuid siiski täiesti talutav. Häirima hakkas asi mind ööpimeduses sõites - siis ta segas. Kokkuvõttes suhtun senise skeptilise suhtumise asemel neutraalselt-positiivselt. Seda selles mõttes, et endale ei soetaks, kuid kui olemas on, siis miks mitte. Aga igal inimesel on oma tähelepanuvõime ja eks kõigile mõjub segav faktor erinevalt.
Muideks olen paaril korral olnud olukorras, kus mobiil heliseb näiteks Mustamäe tagumises otsas ning kõne lõpetan kesklinnas kontoriuksest sisse astudes ja peale kõne lõppu ehmatan, et kuidas kurat ma küll siia jõudsin, sest vahepeal toimunust ei tea ega mäleta mitte midagi. Jama värk see mobiiliga roolis vestlemine, kuid osadele kõnedele lihtsalt peab vastama

[Mart900]

seoses Raul 777 postiga




See 90 ei ole ei palju ega vähe ehk on siis ka mõlemat just selle pärast et kõik on nii suhteline, kindlasti on näiteks saab 9-5 mis ideaalses tehnilises seisukorras tunduvalt ohutum ka 100 km/h sõites kui näiteks väga väsinud escort 80 km/h mis ennast kah ülevaatusest läbi vedas, loeb ilmastik, klaasi puhtus, tuju, pidurid, kummid, väsimus ja veel sada miljonit erinevat faktorit, loeb ju ka jalats mis jalas kui pedaali sõtkud.

[Cyber]

Algselt postitas: Raul777
50 km/h sõites läbib auto sekundis ~14 m, seega 20 m puhul jääb pidurdamiseks ~ 6m ning heades olused saab selle maaga seisma küll.

Mõtle nüüd ka natuke.. 50 km/h ja poolteist autopikkust, et seisma jääda?? Pidurdusteekond sellisel kiirusel on 40-60 meetrit (seda siis koos regeerimisajaga), olenevalt piduritest, autost teeoludest jms. Tehnoülevaatusel loetakse pidurid korras olevaks, kui kiiruselt 40 km/h on auto seismajäämise teekond 13.2, täielikult koormatud autol 14.7 meetrit pidurile vajutamise hetkest.

Tegelikult kisub see teema siin DVD pealt liiklusohutuse peale üle minema...

[Arno]

Eks peab tunnistama, et pole kogemust DVD'd vaadates sõita aga piisas näiteks Kaarli kiriku juurest Luisesse keerates 50ga telefoniraamatust samal ajal rooli kohal numbrit otsida, et aru saada tähelepanu puudujääkidest. Kui teed jälgida siis on see pea võimatu. Eriti kui värviliselt 6 rida korraga ees. Samas, eks see ikka selline poolpidune vaatamine ole, süveneda eriti ei suuda.

Mis puutub aga pidamasaamisessse linnas, siis on nii mitmeski kohas ka 30 liiast. Kui autode vahelt laps välja hüppaks, pole ka sellel kiirusel midagi teha. Kumb siin keelata, kas teeäärsed autod või kiirus 10 km'le tunnis? Samas kasvõi Tallinn-Narva suunal pole see 130 mingi näitaja, piirama hakkab oma gasaijalga hoopis kütusekulu.

[suur]

OT

Algselt postitas: krss
Ja oma lapsed pange klaverit õppima, et aju oskaks automaatselt vähemasti mõlemat kätt eraldi juhtida:evil:

Või veel parem, trumme , siis käivad jalad ka veel erijuhtimise alla... Ja lapsevanema (ning naabri ning naabri naabri) kõrv puhkab

[sebastian]

Mobiiliga rääkimisel ja LCD jälgimisel on siiski suur vahe. Esimesel juhul võid küll mõttesse jääda, elada mõnda aega justkui teises maailmas (mitte sõna-sõnalt ) kuid pilk jälgib ikkagi liiklust, iga mittestandardne olukord (ees järsku pidurdav auto jne.) toob sind reaalsusse tagasi.
Ekraaniga on olukord hullem. See info, mis sealt tuleb, võib ootamatult huvitavaks minna ja tahes-tahtmata sunnib end jälgima...võibolla isegi kauem, kui seda tohiks.
Ka mul pole kogemusi autotelekaga, tunnistan ausalt. Aga nii nagu Arno, olen ka mina teinud avarii pelgalt selle pärast, et vaatasin 2-3 sekundit vasakule (objekt oli muidugi vaatamist väärt ja pole vist vaja seletada, mida mõtlen )...ja siis suvatses eessõitev pensionärist mossejuht oma pidurid põrandasse suruda, kuna arvas, et temale on fooris punane tuli. Pühapäev ja kiirus 40km/h. Nõmedamat õnnetust on raske kujutada.

Tallinna liiklus ja Helsinki liiklus on nagu siga ja kägu, siin oleks tähelepanu liikluses veel mitu korda rohkem vaja.

Sa krss ütled, et oleks vaja kogemust autos oleva ekraaniga, et selle ohutuses veenduda. No ma ütleksin vastu, et oleks vaja üht kogemust teisele tagant sisse põrutada paarisekundilise tähelepanu hajumise tõttu.
Esimene kogemus teeb julgemaks, teine aga ettevaatlikumaks.
Ja normaalsetest pikivahedest pole ka siin mõtet jahuda, sest näiteks teelehüppav laps ei tea sellest midagi.

[Arno]

No kui juba ülestunnistamiseks läks, siis mõttessejäämine on hea. Aastaid tagasi oma Sierraga Vääna poolt sõites sai kindel olla, et see tee läheb otse linna välja, nii too esimene Anna Teed nägemata jäi. Teise nägemisest pool 12 õhtul polnud enam abi 100 km/h juures. Tol ajal olid ka märgid alumiiniumivaraste saagiks läinud aga õnneks oli (on ka nüüd) romula ligidal. Õhtune aeg, nii too märg rohi mu nädalavanused tossud ära määris. Tehke järgi, et 45 minutiga auto sealt kraavist kätte saada, ära teisaldada ja ise veel kesklinna jõuda Tänud aitajatele...

Nii see umbusk kasvab, ikka läbi oma tagumiku (kuigi, kuradi pehme maandumine oli).

[Trionic]

Õnneks sina krss oled ka ainuõige inimene siinsete hulgast,kes teab täpselt,mida räägib,kui teemaks on inimaju,selle reaktsioonid ja -toimemehanismid.
Olen korduvalt kriitilistes situatsioonides täheldanud,et sõltumata kontrollitavast mõttetegevusest toimetab alateadvus su otsesest tahtest sõltumata(teadvustatud mõtlemiseks lihtsalt aega ei jää) ja lahendab situatsiooni.Ja siis on küll parim,kui huulepulka,või pardlit näpuvahel pole,sest alateadvuse poolt jäsemetele antavate käskude hulka ei kuulu antud situatsioonis "võõrkehadega" tegelemine,selleks pead mõtestatult tegutsema,mis võtab lisa-aega ja segab alateadvuse tööd.
Ka mina olen aastaid tagasi,kui vanalinnas olid veel sissesõidul kodukaitse valveputkad jäänud ila suunurgast tilkudes vahtima üht väga ilusat nähtust,mis liikus kahel veelgi ilusamal jalal.Põrutasin täiega saabiga putksse-saab katki,putka katki ja nähtus,nagu ilmutus paradiisist, kadunud.

Samas on olnud korduvalt juhuseid,kus oled täie tähelepanuga juhtimise juures,tekib üliohtlik situatsioon,mida üritad kohe lahendada enda teada sobivalt,kuid oluliselt kiiremini toimivad mehanismid on oluliselt kiiremini kõik sinu eest juba ära toimetanud ja pärast avariiohu lõppemist ei saa aru,kuidas kõik hoopis teistmoodi toimus,kui kiiresti mõeldes oma tahtega üritasid.
Alateadvuslikud reaktsioonid võivad muidugi täiesti valed olla,kui need sellisteks elu jooksul kujunenud(õpitud)on.
Miks tagant sissesõidu vältimiseks mõni inimene keerab paremale seina(kraavi) ja pääseb kergelt,teine keerab vastassuunavööndisse ning saab topeltpaugu(topeltkiirusel) ,
mõni aga panebki tuimalt eessõitjale sisse ja ei saa sittagi aru,mis toimus.

Väga DVD teemaline jutt tuli küll:red:

[qdwin]

See pilt on rubriigist neeger pimedas toas. Piinasin seda pilti mis piinasin, ainult spidoka numbrid tulid paremini nähtavale. Aga ühtegi lohku ega muhku küll ei suutnud eraldada.