Nimelt sai villand naise/elukaaslase edasi-tagasi tarimisest ja kaine autojuhi mängimisest (tööandja poolt antud Opeliga, mida ei saa mina kasutajana edasi volitada). Kuna naise vahtraleheload juba aastakese jagu vanad ka, siis tundus, et ongi õige aeg mingi kasutatud "käula" soetamiseks. Egas muud, kui Tartu automüügiplatsidele golfe-escorte vahtima - olin veendunud, et see masin peab olema tehtud Euroopas.
Ühel platsil aga pakkus müügimees muu kraami seas välja ka ühe SAABi, 1995. a. oma, NG900. Oli ilus, sinine, 2-liitrine mootor peal, meeldis kohe väga. Niisiis armusin (jah, seda sõna võib siinkohal kasutada) mõttesse, et see ostetav auto saab olema SAAB! Mis sest, et konkreetse tundepuhangu esile kutsunud auto uksed olid mingi eluka - kassi, koera või omaniku VÄGA KURJA NAISE poolt ära näritud. Varasem ning ainus SAABiga sõidu kogemus piirdus ühe Leedu lennukompanii lennukiga lendamisega, mille oli tootnud SAAB.
Õnneks tuli mulle mõistus pähe ja poetasin pärast saabnet.ee foorumi paljude postituste lugemist samasse kohta ka oma ostuhuvi väljenduse. Õige pea tuligi pakkumine, mille tulemusena keerasin 21. juuli pärastlõunal päris oma SAABiga Pärnus kodanik ivometsa saabihoovist kodu poole, tagaistmel loksumas pudel Tartus tehtud õlut.
Esimesed 5 päeva SAABipidamist on nüüdseks selja taga. Tulemuseks garaazhi ukse ees norutav eelmisel aastal tehtud Opel Astra, mille süütelukust võib leida vist juba ämblikuvõrgu.
Ahjaa, 96. aastal valminud masinal on eesistujate jaoks tehtud oma uksed ja tagaistujate jaoks omad. 2-liitrine turbomootor, konditsioneer, tähtede vaatamiseks elektriga auk salongi laes, Viking Aero 3-kodaralised kergmetallvaluveljed jpm.
Lisan siia paar pilti ka:
: