Pärast tonnise ostu mõnda aega kõik ilus ja rahulik, siis aga seoses töökoha vahetusega sai selgeks, et peres ühest autost ei piisa. Mu tonnisel on suur igatsus enda juurte järgi, ning nii ta enamus ajast põrnitseb Tallinna Lennujaama aia taga enda suuremaid suguvendi ning õhtul toob mu kaasa koju.
Vaene teager aga jalamees... Kuni suvekokkutulekuni 2005. Siis sai tutvutud aljoga klassikuga ning salajane armastus puhkeski õide.
Kust aga saada kena klassikut? Eesti valik on väga kesine, seega tuli pilgud Saabide kodumaa poole pöörata. Õnneks meie mees juba Rootsis end kenasti sisse seadnud - palju tunnevad teda Pets'i nime all, teised aga Svenska Aeroplan AB'na. Kuna Pets Saabi'le oma kolm tilka verd juba ära andnud, siis oli ta rõõmuga nõus aitama.
Paraku, ega korralikud klassikud ka Rootsis puu otsas ei kasva... Selge oli ka see, et tonnine oli mingi lävepaku juba ette andnud ning nii oli pilk suunatud T16 Aero poole.
Pilk sai pidevalt, igapäevaselt hoitud erinevate Rootsi ajalehtede, portaalide, foorumite peal. Ilusaid isendeid oli, mõned ära peedistatud, mõndadele ei jõudnud jaole. Kuni... ühel pühapäeva hommikul leidsin Blocket'ist kuulutuse. Kähku sai Vägverket'ist üle kontrollitud - ja oligi pesueht T16 Aero!!! Kiiresti alarmeerisin Petsi, Pets omakorda võttis omaniku toru otsa. Oi seda närveerimist, omaniku telefon oli punane tol päeval...
Auto hind tõusis vahepeal algsest hinnast "keskmiseks" T16 Aero hinnaks...
Igatahes, Petsi veenmisoskused olid vägevad, kuulutus sai üleval olla ca 4-5h, siis võeti maha, ning Pets sõitis samal päeval veel masina järgi. Müügitehing toimus siiski järgmisel päeval, seejärel ootasime pabereid Vägverketist ning lõpuks asus kodanik teager laeva peale, et kohtuda enda rootsi armukesega.
Kohe kui auto Eestimaa pinnale jõudis, sai Talvekokkutulekule vuratud, ning seejärel ülevaatusele - läbis 1 väikse veaga - udutulede pirn ei põlenud

Aga nüüd pärast pikka juttu masinast kah.
Tegu Saab 900 T16 Aero'ga, kuna peal automaatkast, siis maksimum kW tal pole, on ainult 118kW (160 hj).
Peal peaaaegu kõik lisad mis tollal saada oli (püsikiirusehoidja, elektriaknad, soojendusega elektripeeglid, elektriga katuseluuk, konditsioneer, esitulepesurid jne). Ainuke, millest puudust tunneb, on vaalasaba (Whaletail spoiler), aga väike luure juba käib.
Kaasa sai ka 15 tollised Aero veljed suvekummidega.
Masin väidetavalt kasutuses ühe perekonna käes, ehk siis kõik omanikud läbi aegade olid sama perekonnanimega. Lisaks omas see perekond Saabi esindust ning algusaegadel olevat masin olnud nn demoautoks. Mis aga kõige meeldivam - autole on tehtud kuni tänase päevani tehasehooldused ning hooldusraamatu numbrid vastavad odomeetri näidule - mis on ainult 146.000 km!!!
Kõik, kes kokkutulekul katsusid masinat, imestasid ka, et küllaltki korralikult säilinud.
Miinuseid masina juures ka ikka - juhiiste on väga korralikult ära rööveldatud, mäkerdan istmeid hetkel igasugu möginatega, aga ilmselt tuleb istmepadja nahk välja vahetada. Parempoolne tulekojamees töötab siis, kui tal parasjagu isu on, parempoolne peegli soojendus streigib. Ahjaa - ja roostest ei pääse ükski klassik, ükskõik kuidas teda läbi aegade on hoitud. Küll väliselt on vähe näha, aga pagasnikus ja tagaistme alt tuleb ikka nähtavale küll.
Siinkohal tahan tänada Pets'i, kelleta puhastverd Aero ostmine oleks olnud võimatu







Kui meil tekib korralik klubi, siis Pets tuleks kohemaid selle auliikmeks kinnitada.
Tänud ka aljoga'le ning Cyber'ile, keda ma enda küsimustega pidevalt tüütasin (ja ka edasi tüütan)
Täna õnnestus siis masin lõpuks Rootsi maanteetolmust puhtaks pesta ning jõudsin enne päikseloojangut mõned pildid klõpsutada.
terv, teager





EDIT: Lisasin pildi armatuurist - see ehtne saabilik õdus valgustus.

EDIT 21-23.04.2006: Pesupäev





Tõstsin katuseluugi lüliti käigukangi juurest teiste lülitite juurde ümber; hulga mugavam käsitseda, ei pea küürutama. Juhe oli täpselt õige pikkusega, vaid teise suunda tuli keerata



Lennuki kokpit


Mootorist kah üks pilt
