Ütleme nii, et rusikareegel on selline, et Nikon teeb paremaid amatööridele mõeldud apastraate, Canon teeb paremaid profiriistu.
Ja üldiselt tegelt kogu see maatriksite ja sensorite jne ümber jahumine on mõttetu. Mine lihtsalt osta omale selline kere, mis hästi kätte istub. Punkt. Mis kasu on sul üliheast sensorist ja muust pahnast, kui käsi peale 3 minutit apastraadi hoidmist krampi kisub (nagu mul Canoniga oli).
Ise oman D50-t ja üldiselt olen rahul sellega. Ja sugulased tuttavad võivad öelda, et mul valulävi ei ole eriti kõrge pildikvaliteedi osas.
Natuke fotograafiast ja fotokatest!?!?!?!
Oi-oi. Teil siin päris kena arutelu käimas. 
Enda esimese postituse kaitseks tahan öelda veel niipalju, et kõik need mitmekümnekilosed objektiivid on ikkagi mõeldud proffidele ja paduvännidele. Tavakasutajale ei ole nii palju resurssi vaja.
Objektiivi suurust mõtlesin just erineva klassi fotoakaid võrreldes. Näide, mobiiltelefoni "objektiiv" vs. "seebikarp" vs. "keskklass" vs. "kõik see millest te eelnevalt rääkisite". Ses mõttes. Ei ole mõtet osta 10MP taskukaamera, mille objektiivi diameeter 1 cm.
Mina näiteks olen amatöörfotohuviline. Tehnilistest näitajatest eriti ei jaga mitte midagi. Ostsin endale paar aastat tagasi täisautomaatse Olympuse (mittepeegel ja mitteseebikas). Minu jaoks täiesti rahuldav kvaliteet. Kõik ju oleneb väga palju ka silmast. Milleni ma jõuda tahtsin, et kas on mõtet välja käia 15000+ varustuse peale, mille omadustest sa hakkad/suudad/viitsid kasutada ainult näiteks 10%. Peab alustama sellest. Loomulikult tahaks käes hoida korralikku aparaati, kuid kui otsest vajadust ei ole ning saab hakkama ka odavamalt, siis ei ole ju mõtet priisata.
Perifeeriast kui mälukaardist - kõik oleneb rahakoti paksusest.
AA vs. aku - ringiliikuvale inimesele on kindalsti AA mõtekam. Kui peaks tühjaks saama, leiab igast poest. Akudel selline loll komme ajapikku kaotada jõudlust. Neid on palju kallim välja vahetada kui AA-sid.
Jätkame samas vaimus.
Enda esimese postituse kaitseks tahan öelda veel niipalju, et kõik need mitmekümnekilosed objektiivid on ikkagi mõeldud proffidele ja paduvännidele. Tavakasutajale ei ole nii palju resurssi vaja.
Objektiivi suurust mõtlesin just erineva klassi fotoakaid võrreldes. Näide, mobiiltelefoni "objektiiv" vs. "seebikarp" vs. "keskklass" vs. "kõik see millest te eelnevalt rääkisite". Ses mõttes. Ei ole mõtet osta 10MP taskukaamera, mille objektiivi diameeter 1 cm.
Mina näiteks olen amatöörfotohuviline. Tehnilistest näitajatest eriti ei jaga mitte midagi. Ostsin endale paar aastat tagasi täisautomaatse Olympuse (mittepeegel ja mitteseebikas). Minu jaoks täiesti rahuldav kvaliteet. Kõik ju oleneb väga palju ka silmast. Milleni ma jõuda tahtsin, et kas on mõtet välja käia 15000+ varustuse peale, mille omadustest sa hakkad/suudad/viitsid kasutada ainult näiteks 10%. Peab alustama sellest. Loomulikult tahaks käes hoida korralikku aparaati, kuid kui otsest vajadust ei ole ning saab hakkama ka odavamalt, siis ei ole ju mõtet priisata.
Perifeeriast kui mälukaardist - kõik oleneb rahakoti paksusest.
AA vs. aku - ringiliikuvale inimesele on kindalsti AA mõtekam. Kui peaks tühjaks saama, leiab igast poest. Akudel selline loll komme ajapikku kaotada jõudlust. Neid on palju kallim välja vahetada kui AA-sid.
Jätkame samas vaimus.
Kusjuures mingitel imevidinatel nagu Sony, Olympus jms kräpp on igasugu akud jms pask väga kallis. Sony fotokate akud on hinnaklassis 1000 eek. Olympus kasutab mingeid oma spets mälukaarte, (Seda tegelt sony ka aga neid nüüd toodavad teised tootjad ka).
Selles suhtes tasub alati eelistada Canon või Nikon toodangut kuna neile on kõiki vidinaid saada, objektiive on saada ka kasutatult ja asjad on mõistliku hinnaga. (on väga lai valik eri hinnaklassides optikat) Lisaks kui endal fotograafiast kopp ees või kasvad aparaadist välja on nendele aparaatidele alati võimalik ostja leidja.
Selles suhtes tasub alati eelistada Canon või Nikon toodangut kuna neile on kõiki vidinaid saada, objektiive on saada ka kasutatult ja asjad on mõistliku hinnaga. (on väga lai valik eri hinnaklassides optikat) Lisaks kui endal fotograafiast kopp ees või kasvad aparaadist välja on nendele aparaatidele alati võimalik ostja leidja.
Algselt postitas: binleo
Ostsin endale paar aastat tagasi täisautomaatse Olympuse (mittepeegel ja mitteseebikas).
Ma olen siiani arvanud, et kõik aparaadid on seebikad, millel optika pole vahetatav. See, et kaamera plastkere on nt musta värvi ja tsuumi-toru käib nõka pikemalt välja kui teistel, ei tee teda vist veel mitte-seebikaks.
Kui hakata oma seebikat peegli vastu vahetama, tuleks enne endalt küsida, kas seniste ebaõnnestunud piltide puhul oleks piisanud ava muutmisest, valge tasakaalu paikasättimisest, säriga nipitamisest, välguga lähemalt pildistamisest jms asjadest. Tihti piisab ka oma kirutud seebika manuaali ette võtmisest ja kirjanduse lugemisest. Keerulisem ja rohkemate võimalustega peegel kätkeb endas oluliselt rohkem variante pildi pekki keeramiseks.
Olen põhimõtteliselt nõus tundmatu foroguruga, kes väitis, et suvalise seebikaga saab hea pildi, kui käe külge telliskivi siduda.
Mina olen teadlikult edasi lükanud digipeegli soetamist, sest tean, et hakkan pärast ostu ilase suuga suurema kaameratootja lehel ja esinduses lisatorusid vahtima. Siis veel natukene parem statiiv ja oih! - kiiremat-suuremat mälukaarti vaja. Natuke võimsam välk ju ka vajalik ning siis veel üks objektiiv. Piiravaks faktoriks saab lõpuks aeg, mida tuleb pere ja hobide vahel jagada.
Algselt postitas: kaarelAlgselt postitas: binleo
Ostsin endale paar aastat tagasi täisautomaatse Olympuse (mittepeegel ja mitteseebikas).
Ma olen siiani arvanud, et kõik aparaadid on seebikad, millel optika pole vahetatav. See, et kaamera plastkere on nt musta värvi ja tsuumi-toru käib nõka pikemalt välja kui teistel, ei tee teda vist veel mitte-seebikaks.
No nii need asjad kah ikka ei käi!
Kui hakata oma seebikat peegli vastu vahetama, tuleks enne endalt küsida, kas seniste ebaõnnestunud piltide puhul oleks piisanud ava muutmisest, valge tasakaalu paikasättimisest, säriga nipitamisest, välguga lähemalt pildistamisest jms asjadest. Tihti piisab ka oma kirutud seebika manuaali ette võtmisest ja kirjanduse lugemisest. Keerulisem ja rohkemate võimalustega peegel kätkeb endas oluliselt rohkem variante pildi pekki keeramiseks.
Õige jutt. Ning meie U2U jutu jätkuks ütlen niipalju, et ma ei ole põhimõtteliselt viitsinud manuali ette võtta, sest ma niivõinaa ei hakkaks enne iga pildi tegemist iga kord midagi menüüst seadistama. Täisautomaat on mõeldud minusugustele laiskadele...mis sest et 1/10 piltidest aiataha lähevad. Vähemalt ei tee ma neid samu jaburusi 20000 krooni maksva apparaadiga.
Ja ma olen kindel, et samasuguse mõtlemisega inimesi on veel. Enne fotoka soetamist tulebki enda jaoks läbi mõelda, et mis tasemeni sa sellega minna tahad/suudad/viitsid.Olen põhimõtteliselt nõus tundmatu foroguruga, kes väitis, et suvalise seebikaga saab hea pildi, kui käe külge telliskivi siduda.
Ennekõike on vaja silma ja nägemust, siis alles korralikku tehnikat ja taipu seda kasutada.
Algselt postitas: stennadi
Kusjuures mingitel imevidinatel nagu Sony, Olympus jms kräpp on igasugu akud jms pask väga kallis. Olympus kasutab mingeid oma spets mälukaarte
Kaks nädalat tagasi soetasin olympuse 2 gigase kaardi 800 krooni eest. Pole vist väga kallis.
Pikselite arvu kohta olen küll nati teist meelt.
Tavaline 35mm kinofilm, mida me enne digiajastut kasutanud oleme, vastab u. 15...30 miljonile pikselile.
"Umbes" sellepärast, et otseselt ei saa filmi eraldusvõimet (joonte arvu millimeetri kohta kui soovite) ja CCD või CMOS matriitsi eraldust võrrelda, liiga erinevad asjad. Filmide eraldusvõimet ei aetud kõrgeks niisama...postkaardisuurune pilt tuli vahest "muust jamast" välja kadreerida.
Isegi kinofilmi ajastul oli väheseid fotokaid mis suutsid 35mm filmile korralikku grupipilti jäädvustada jne. vaatamata näiliselt suurele eraldusvõimele.
Seepärast väide, et 2...3milj. pikselit ajab asja ära, kehtib küll ainult pühapäevafotograafide kohta. Kes asja natukenegi tõsisemalt võtab, siis ikka 10 milj. pikselit ja üle selle.
Teemal pildimüra ja fotokad oskan vähe kaasa rääkida, aga kuuldavasti Canon on siin tegija, hinnanguid lugedes (dpreview jt.) vähemalt tundub nii kuigi muu koha pealt kuulub Nikon minu lemmikute hulka.
Tavaline 35mm kinofilm, mida me enne digiajastut kasutanud oleme, vastab u. 15...30 miljonile pikselile.
"Umbes" sellepärast, et otseselt ei saa filmi eraldusvõimet (joonte arvu millimeetri kohta kui soovite) ja CCD või CMOS matriitsi eraldust võrrelda, liiga erinevad asjad. Filmide eraldusvõimet ei aetud kõrgeks niisama...postkaardisuurune pilt tuli vahest "muust jamast" välja kadreerida.
Isegi kinofilmi ajastul oli väheseid fotokaid mis suutsid 35mm filmile korralikku grupipilti jäädvustada jne. vaatamata näiliselt suurele eraldusvõimele.
Seepärast väide, et 2...3milj. pikselit ajab asja ära, kehtib küll ainult pühapäevafotograafide kohta. Kes asja natukenegi tõsisemalt võtab, siis ikka 10 milj. pikselit ja üle selle.
Teemal pildimüra ja fotokad oskan vähe kaasa rääkida, aga kuuldavasti Canon on siin tegija, hinnanguid lugedes (dpreview jt.) vähemalt tundub nii kuigi muu koha pealt kuulub Nikon minu lemmikute hulka.
-
qdwin
- Jaan Tatikas
- Postitusi: 2342
- Liitunud: T Sept 28, 2004 19:42
- Asukoht: Tallinn ja Elva
- Auto: 9-5 Aero
Kui naine või Hemi on lahked siis Klassik ja tonnine või veel mõni Aero
2...3 miljonit pikselit vajavad laborimasinad postkaardi suuruse foto jaoks.Algselt postitas: sebastian
Seepärast väide, et 2...3milj. pikselit ajab asja ära, kehtib küll ainult pühapäevafotograafide kohta. Kes asja natukenegi tõsisemalt võtab, siis ikka 10 milj. pikselit ja üle selle.
EDIT: 1228 x 1818 pikselit= 2,23 milj. pikselit.
Algselt postitas: qdwin2...3 miljonit pikselit vajavad laborimasinad postkaardi suuruse foto jaoks.
EDIT: 1228 x 1818 pikselit= 2,23 milj. pikselit.
Ehk siis 10x15cm pildi jaoks 300 dpi (punkti tolli kohta)...peaaegu ajalehe pilt
Kui nüüd seda võrrelda näiteks tavaliste tindiprinteritega siis taolist resolutsioon lasid printerid välja 15 aastat tagasi. Praegustel 2400...4800dpi tavaline.
Natuke nigel värk, aga algajale vist piisab..
Teema põnev ja palju kalleid vidinaid mida minu rahakott enne pangaröövi vist lubada ei suuda. Aga lisan vahele kõigele, et soetasin endale mobiiltelefoni N73 kus 3,2MPixlit märgitud kaanele ja kui looduspiltidest oled huvitatud siis 6-7MP seebikarbile minu silma järgi see küll alla ei jää. Pimedast väga ei räägi, kuid kui kaugusesse ei pea pildistama siis on vägagi talutav.
Ehk siis kokkuvõtteks seebikas kust saab helistada ja muusikat kuulata
Kokkutulekul võiks muidugi igaüks oma pildikvaliteeti proovida erineva aparatuuriga ja kuskil võrrelda
Ehk siis kokkuvõtteks seebikas kust saab helistada ja muusikat kuulata
Kokkutulekul võiks muidugi igaüks oma pildikvaliteeti proovida erineva aparatuuriga ja kuskil võrrelda
Ei, muidugi pole samadAlgselt postitas: qdwin
dpi(dot per inch) ja ppi (pixel per inch) ei ole samad.
Infot ei saa olla sellisel pildil rohkem kui 300 ühikut tolli kohta, see oli mu mõte rohkem.
Originaalis (CCD) on muidugi pikslite tihedus ilmatumalt suur, kuna matriits ise diagonaalilt tolli murdosa...seebikarpidel mõtlen.
Optikaga on ka see pull, et ka nende eraldusvõime võib väikseks jääda, eriti on märgata kui pilt keskel terav aga äärtes udune.
Leica ja Carl Zeiss muidugi tegijad nimed aga kahjuks ka nende seas on saasta. Odavale kaamerale topitakse ikka vilets klaas ette, olgu mis nimi tahes.
Huvitavat lugesin Sony DSC-R1 kohta, et selle optika on nii hea ja peaks juba ise maksma tervest kaamerast rohkem. Seekord hea Carl Zeiss nagu Sony parematel mudelitel õnneks kombeks.
Kahjuks pole ise proovida saanud, kuidas muidu toimib, aga...ostmisest palju ei puudunud
Tegelikult käib ostja hullutamine samamoodi ka skänneritega. Väikeselt kirjutatakse, et optiline reso 600ppi-d ja siis suurelt järgneb, et interpoleeritult 5600ppi. Nii võib seda vaest pikselit lõpmatuseni jagada, skännitu jääb ikka endiselt uduseks.
Siis optiline- või digitaalne pildistabilisaator (ka fotokatel tuleb ette)...ostja näeb ainult sõna "digitaalne" ja sellise riista kohe ostab, optiline ju kindlasti midagi vanamoodsat ja viletsat. Järjekordselt saab petta
Ma ei tea praegust olukorda, aga muidu olid Canon ja Nikon profifotokate poolest enam-vähem ühel pulgal. Oli rohkem maitseasi kumba omada. Canon muidugi tuntud oma optika pärast, Nikoni keret peeti justkui vastupidavamaks.
Noh, ise pildistasin oma esimesed värvinegad NC19 peale 1980 aastal Zeniidiga, pildid solgutasin valmis Foma kemikaalide ja paberiga... kümme aastat hiljem rikkusin pleegitiga Mustamäel ämma vanni ära. Kuhu sa vaene inimene siis ikka oma pimiku meisterdad. Sellega oli minu jaoks piltide leotamine lõppenud.
Kusjuures pildid siiani korralike värvidega! Selle aja fotograafid ei armastanud oma pilte ilmutusprotsessi lõpus formaliini lahuses solgutada (haises krt. )...mis sai hiljem piltidele saatuslikuks.
Ka minu isa staazikas fotograaf ja ise olen päevapiltniku haridusega...mitte et ma nüüd häid pilte oskaksin teha, aga niisama hea hoobelda ja tarka nägu teha kui spetsid digifotograafiast räägivad
Seenior klõpsib lausa näitusekõlbulikke taieseid...teab kuhu objektiivi suunata, kuidas kadreerida. Mul sinnamaani veel pikk-pikk tee.
Siis optiline- või digitaalne pildistabilisaator (ka fotokatel tuleb ette)...ostja näeb ainult sõna "digitaalne" ja sellise riista kohe ostab, optiline ju kindlasti midagi vanamoodsat ja viletsat. Järjekordselt saab petta
Ma ei tea praegust olukorda, aga muidu olid Canon ja Nikon profifotokate poolest enam-vähem ühel pulgal. Oli rohkem maitseasi kumba omada. Canon muidugi tuntud oma optika pärast, Nikoni keret peeti justkui vastupidavamaks.
Noh, ise pildistasin oma esimesed värvinegad NC19 peale 1980 aastal Zeniidiga, pildid solgutasin valmis Foma kemikaalide ja paberiga... kümme aastat hiljem rikkusin pleegitiga Mustamäel ämma vanni ära. Kuhu sa vaene inimene siis ikka oma pimiku meisterdad. Sellega oli minu jaoks piltide leotamine lõppenud.
Kusjuures pildid siiani korralike värvidega! Selle aja fotograafid ei armastanud oma pilte ilmutusprotsessi lõpus formaliini lahuses solgutada (haises krt.
)...mis sai hiljem piltidele saatuslikuks.Ka minu isa staazikas fotograaf ja ise olen päevapiltniku haridusega...mitte et ma nüüd häid pilte oskaksin teha, aga niisama hea hoobelda ja tarka nägu teha kui spetsid digifotograafiast räägivad
Seenior klõpsib lausa näitusekõlbulikke taieseid...teab kuhu objektiivi suunata, kuidas kadreerida. Mul sinnamaani veel pikk-pikk tee.
OT:
Kas otstarbekam otse filmilt skännida pole? Paberile pannes ja sealt skännides langeb ju kvaliteet astme võrra madalamale? Lähtun oma väidetega lihtsast loogikast, et koopia koopia kopeerimisel on kvaliteet madalam, kui originaali kopeerimisel.Algselt postitas: krss
kõige parema pildi saab kas laifilmi aparaadiga või mõne tavafilmi profi filmikaameraga (ise kasutab juba pikemalt Rolleiflexi) ja pärast paberi pealt pilt arvutisse skännida.
nagunii lasete kuskil photopointis vms ilmutada. Laske siis kohe filmi skann ka teha, miski 50 eeku maksab vist per film.
Saate sama kvaliteedi, mis paberile trükitakse, tänapäeval ju pildi ilmutamist kui sellist ei ole. Negatiivilt skann ja siis trükitakse paberile.
Siis neist sensoritest ja pikslitest. Ehk siis kui on plaanis teha suuremaid pilte, kui 10x15 cm (see standardteema), siis tegelt mängib seamoodi rolli see pikslite arv seal sensoris. Teadupärast trükitakse need pildid resolutsiooniga 300 dpi, mis teeb:
5.91 x 300 = 1773 pikslit
3.94 x 300 = 1182 pikslit
1773 x 1182 = 2095686 pikslit (2 megapikslit).
Samas, kui hakata suuremaid pilte tegema, siis hakkavad need 6 mpix sensorid pilli puhuma küll... selles suhtes on see digitehnoloogia saast küll, et nö. pildi venitamise ruumi eriti ei ole
Saate sama kvaliteedi, mis paberile trükitakse, tänapäeval ju pildi ilmutamist kui sellist ei ole. Negatiivilt skann ja siis trükitakse paberile.
Siis neist sensoritest ja pikslitest. Ehk siis kui on plaanis teha suuremaid pilte, kui 10x15 cm (see standardteema), siis tegelt mängib seamoodi rolli see pikslite arv seal sensoris. Teadupärast trükitakse need pildid resolutsiooniga 300 dpi, mis teeb:
5.91 x 300 = 1773 pikslit
3.94 x 300 = 1182 pikslit
1773 x 1182 = 2095686 pikslit (2 megapikslit).
Samas, kui hakata suuremaid pilte tegema, siis hakkavad need 6 mpix sensorid pilli puhuma küll... selles suhtes on see digitehnoloogia saast küll, et nö. pildi venitamise ruumi eriti ei ole
Palun täpsusta mille suhtes annab kõige parema tulemuse?Algselt postitas: stennadi
Ikka filmilt skännitakse kui head kvaliteeti vaja.
Laifilmi skännida suutev negatiiviskänner on muidugi kallis asi.
Kõige parema tulemuse annab slaidi peale pildistamine.
-
qdwin
- Jaan Tatikas
- Postitusi: 2342
- Liitunud: T Sept 28, 2004 19:42
- Asukoht: Tallinn ja Elva
- Auto: 9-5 Aero
Kui naine või Hemi on lahked siis Klassik ja tonnine või veel mõni Aero
Pildikvaliteedi suhtes. Värvid, teravus jne jne. Samas on negatiivid samuti kiirete sammudega arenenud, saab nendestki hea tulemuse.
http://www.imaging-resource.com/IMCOMP/COMPS01.HTM
Valige kaamerad ja ..... otsustage ise. Peamine et hea monitor oleks.
Kas Canon Nikon Pentax või midagi muud.
Valige kaamerad ja ..... otsustage ise. Peamine et hea monitor oleks.
Kas Canon Nikon Pentax või midagi muud.
-
vulkanus
- Postitusi: 823
- Liitunud: K Nov 09, 2005 0:50
- Asukoht: Tallinn
- Auto: Saab 99 gle ja hunnik teiste markide esindajaid.
Kui keegi tahab amatörfotograafiaga tegeleda ja pole aparaati siis pakun vana enda masina müüki tavaline peegel kaamera ja palju muud stuffi kaasa
Algajale ideaalne.
panen lingi http://www.foto24.ee/album/8838
Algajale ideaalne.
panen lingi http://www.foto24.ee/album/8838
Ise tegin negade skännimiseks pisikese valguslaua mattklaasidega mida alt valgustas 1W Luxeon LED. Siis DSC-V1'le makrolääts ette ja sujus üsna kiiresti.
Negaskänneritega see asi, et nad hirmkallid ja skännivad suht aeglaselt, ehkki kvaliteet hea. Muidugi fotoka 5MPix on negade jaoks häbematult vähe, aga mitte kõige hullem.
Slaidi skännimine miskipärast hästi ei õnnestunud, ei saanud nii head tulemust, kui värvinega puhul. Vanemad slaidid teatavasti ka teralisemad, eraldusvõime väiksem.
Kõige hullem on hilisem värvikorrektuur ja pildi puhastamine tolmust-triipudest. Kõik negad ju erinevalt ilmutatud ja mask täiesti erinev
Kui nüüd värvide ja heleduse dünaamikast rääkida, siis film on digipildist kõvasti ees. Vähemalt "kodukootud" skännerit kasutades ei saanud õigeid pooltoone kuidagi kätte.
Negaskänneritega see asi, et nad hirmkallid ja skännivad suht aeglaselt, ehkki kvaliteet hea. Muidugi fotoka 5MPix on negade jaoks häbematult vähe, aga mitte kõige hullem.
Slaidi skännimine miskipärast hästi ei õnnestunud, ei saanud nii head tulemust, kui värvinega puhul. Vanemad slaidid teatavasti ka teralisemad, eraldusvõime väiksem.
Kõige hullem on hilisem värvikorrektuur ja pildi puhastamine tolmust-triipudest. Kõik negad ju erinevalt ilmutatud ja mask täiesti erinev
Kui nüüd värvide ja heleduse dünaamikast rääkida, siis film on digipildist kõvasti ees. Vähemalt "kodukootud" skännerit kasutades ei saanud õigeid pooltoone kuidagi kätte.
Pentax K10, K100 body
Sigma DC 17-70
+ mingi pikk zoom vajadusel.
Sony A100 kaa pole paha, kuid myratase...
Superzoomid on alati suur tradeoff kvaliteediga, kuid pildistamisex ainult hea valgusega kuidagi sobivad ja on suht odavad. Panasonic FZ5K vqi mis seal neil on. On ka lihtsamad - Sony H5 naitex.
Kuid vahetatavad kvaliteetsemad objektiivid on palju parem ja sul on arengu-proovimis ruumi.
Sigma DC 17-70
+ mingi pikk zoom vajadusel.
Sony A100 kaa pole paha, kuid myratase...
Superzoomid on alati suur tradeoff kvaliteediga, kuid pildistamisex ainult hea valgusega kuidagi sobivad ja on suht odavad. Panasonic FZ5K vqi mis seal neil on. On ka lihtsamad - Sony H5 naitex.
Kuid vahetatavad kvaliteetsemad objektiivid on palju parem ja sul on arengu-proovimis ruumi.