Soojuspumpade tööpõhimõte on liigutada (pumbata) soojust ühest kohast teise. Autos siis salongiradikast (mis läheb külmaks, kuna soojus lahkub) kapoti alla radikasse (mis läheb kuumaks, kuna sooja tuleb juurde). Muidugi kulub soojuse liigutamise peale ka energiat aga märksa vähem, kui on liigutatav energiakogus. Ega siis asjata maju soojuspumpadega köeta.
Soojuspumpade puhul saab rääkida ülekandearvust, mitte kasutegurist. On täiesti normaalne, et kondi kompressori ringiajamiseks kulub võimust 1 kw aga soojenev radikas kütab 2 või 3 kw ning jahtuv radikas siis samapalju jahutab. Praktikas tuleb küll sooja rohkem, kui jahtub sest kompressor pole ideaalne ja hõõrdumised annavad soojust juurde.
ECON nupul on siiski mõte sees, sest bensiin on ju kallis ja 1 kw energia saamiseks läheb seda märgatav kogus. Üks liiter bensiini on ca 10,5 kwh energiat, maksab ca 14 kr. Mis teeb omahinnaks ~1.35 kr/kwh. Võrrelge elektri hinnaga. Aga bensumootor teeb sellest bensiini energiast pöörlevaks liikumiseks parimal juhul 40%. Mis teeb 1 kwh hinnaks 3,35 kr... Kwh hind tuleb ikka päris karm aga kui just kõrbes päev otsa autoga ringi ei uha, siis kogusummas ei tule meie kliimas kondi käitamise peale suuri summasid kulutada. Aga mõned võivad selle siiski suureks kuluks pidada ja autotootjat nahutama hakata, et tal kokkuhoiu võimalust pole

Ja advokaate autode toojad kardavad... Praktilise poole pealt oleks ka jama, kui sa kliimat ilma kondita käitada ei saa, kujuta, et kondi süsteemis on miskit nässus, näiteks külmaaine välja jooksnud, ning sa ei saa sellele kliimaseadmele öelda, et ära aja seda kompressorit ilmaasjata ringi. Jama oleks ju.