kuna klassikult plokikaant maha võttes selgus, et väljalaskekolle on tüüpiliselt pragusid täis, siis sai rbl kaudu mõnevõrra parem "uus" kolle hangitud. paraku ei ole "uuel" kollel lambdasondi jaoks auku. siit ka minu küsimused, millele oleks hea enne asjaga edasiminekut väheke tagasisidet saada:
1) kumb variant oleks mõistlikum - kas jätta alles vana lambdajuhtimisega süsteem või elimineerida lambdajuhtimine ja jätta pritse ainult mehhaanika peale tööle?
2) kui jätta alles lambdajuhtimisega süsteem, siis kas võtta kasutusele vana kolle, keevitades sellel praod kinni, või "uus" kolle, puurides sinna lambdasondi jaoks auk? vanat kollet on juba kord keevitatud ning need uued praod on tekkinud jälle samadesse kohtadesse. "uut" kollet on ka 3-st kohast keevitatud, kuid hetkel on see ilma pragudeta. "uuel" kollel on lambdasondi jaoks ettenähtud koht olemas, kuid sinna oleks vaja auk puurida. kui reaalne selle augu puurimine üldse on, arvestades lambdasondi üsna suurt läbimõõtu (>20)?
3) kui likvideerida lambdajuhtimine, siis mida selleks peab tegema, et masin hiljem ka korralikult töötaks? kas piisab ainult solenoidklapikese kütusevoolikute (ja elektri) lahtiühendamisest pritsest? minu loogika ütleb, et kui lambdasond väljalaskekolles puudub ja solenoidklapike on ka pritsest lahtiühendatud, siis töötab pritse mehhaaniliselt edasi ja kõik on ok?!
4) kui likvideerida lambdajuhtimine, siis mis on selle positiivsed ja negatiivsed küljed? kas see ei või saatuslikuks saada hiljem boostimisel 1bar piirimail, jättes segu liiga lahjaks?
võeh, suht palju möla sai. loodetavasti võtab keegi vaevaks midagi vastata

Lisatud failid