Bioetanooli võimalikkusest Maal (split E85-le ümberehituse teemast)

Skol · #1

Nii ta tõesti on et kütus on odavam aga kulu on suurem ehk siis bensuga võrreldes kokkuhoidu pole erilist.
asi on ikka pigem hoopis muus kui raha kokkuhoius või lisa kw-s.

Bioetanool toodi mängu et leida alternatiivi bensiinile/diislile mille toormaterjal on kiirelt vähenev maavara ning mis samas reostaks vähem meid ümbritsevat loodust. Ehk siis sisuliselt see sama 85% etanooli tähendab ka 85% vähem sitast õhku meile kõigile ninna. Välja tuleb peaaegu veeaur.
Ma arvan, et see on Saabist väga ettenägelik ja positiivne eeskuju, mida teised automargid võiksid riburadapidi järgi võtta. Meie väikses külakeses nimega Eesti ei saa aru veel niipea mis tähendab autode poolt tekitatud õhusaastatus aga Pekingi ja Tokyo jne suurlinnade elanikud on sellest vägagi teadlikud.

Need vähesed kilovatid mis bioetanoolist saadakse on vaid teadlikult suunatud reklaaminipp nendele kes ei mõika keskkonna hoidmise ja säästmise mõtet ja seega tuleb see idee neile teist teed - neile arusaadavas keeles - maha müüa.

Kui see vähegi tehniliselt teostatav oleks, teeks mina oma autole sellise juurdeehituse ära.

Tulevikus on see või mõni teine keskkonnaga arvestav kütus sama elementaarne kui see et sa pead sööma jooma ja õhku hingama, et elada.

Polegi väga pointless või mis?

Jürgen · #2

Algselt postitas: Skol
Nii ta tõesti on et kütus on odavam aga kulu on suurem ehk siis bensuga võrreldes kokkuhoidu pole erilist.
asi on ikka pigem hoopis muus kui raha kokkuhoius või lisa kw-s.

Bioetanool toodi mängu et leida alternatiivi bensiinile/diislile mille toormaterjal on kiirelt vähenev maavara ning mis samas reostaks vähem meid ümbritsevat loodust. Ehk siis sisuliselt see sama 85% etanooli tähendab ka 85% vähem sitast õhku meile kõigile ninna. Välja tuleb peaaegu veeaur.
Ma arvan, et see on Saabist väga ettenägelik ja positiivne eeskuju, mida teised automargid võiksid riburadapidi järgi võtta. Meie väikses külakeses nimega Eesti ei saa aru veel niipea mis tähendab autode poolt tekitatud õhusaastatus aga Pekingi ja Tokyo jne suurlinnade elanikud on sellest vägagi teadlikud.

Need vähesed kilovatid mis bioetanoolist saadakse on vaid teadlikult suunatud reklaaminipp nendele kes ei mõika keskkonna hoidmise ja säästmise mõtet ja seega tuleb see idee neile teist teed - neile arusaadavas keeles - maha müüa.

Kui see vähegi tehniliselt teostatav oleks, teeks mina oma autole sellise juurdeehituse ära.

Tulevikus on see või mõni teine keskkonnaga arvestav kütus sama elementaarne kui see et sa pead sööma jooma ja õhku hingama, et elada.

Polegi väga pointless või mis?

5+ tekst!

Tan · #3

Biopower on igati vinge asi, aga minuteada on eesmärk Rootsi riigi energiasõltumatust suurendada, mitte keskkonda säästa või odavamalt läbi ajada.

Mõned vastuargumendid:
a) bioetanooli põlemisel eraldub iga põletatud süsiniku/vesiniku aatomi kohta just täpselt sama palju CO2 ja veeauru kui bensiinist pärit süsiniku/vesiniku kohta. Suurem kütusekulu 'kompenseerib' puhtama kütuse. Lämmastikoksiide ehk tuleb veidi vähem. Õhusaastet aitaks tuntavalt vähendada vaid elektrimootor või veelparem kütuselement.
b) väidetavalt saaks paagitäie bioetanooli tootmiseks kulunud teravilja vms abil ühe nälgiva somaalllase aasta aega toidetud.

Kumbki argument ei tähenda küll, et ise sellist ei soetaks

#4

See vist oli nii, et ega see bio värk vähem ei saasta, lihtsalt toodetud taastootvast materjalist, seega hirmus "roheline". Kui kõik autod sõidaks sellega, siis maksaks poes leivapäts 30-40 krooni või rohkem.

#5

Algselt postitas: Tan

Mõned vastuargumendid:
a) bioetanooli põlemisel eraldub iga põletatud süsiniku/vesiniku aatomi kohta just täpselt sama palju CO2 ja veeauru kui bensiinist pärit süsiniku/vesiniku kohta.

Eraldub küll CO2, aga sama süsinikutasakaal ei muutu ehk siis biokütust (ükskõik millist) põletades läheb atmosfääri tagasi sama palju või natuke vähem süsinikku kui need biokütusetootmiseks kasutatud taimed sealt ära võtnud on.

smile · #6

Algselt postitas: Cyber
See vist oli nii, et ega see bio värk vähem ei saasta, lihtsalt toodetud taastootvast materjalist, seega hirmus "roheline". Kui kõik autod sõidaks sellega, siis maksaks poes leivapäts 30-40 krooni või rohkem.

Tegelikult väidetakse, et parim viis keskkonda säästa on mitte süüa liha, sest arvestatav hulk KHG-se emiteeritavad just kariloomad. Ning vähemalt pool kasvatatavast viljast läheb loomadele söödaks.

MadMan · #7

Nafta ja kivisüsi pärinevad ka ürgsetest taimedest ja maakera CO2 jms tasakaal miljonite aastate läbilõikes ei tohiks kuigipalju muutuda kui me ka kogu nafta ära põletame...

smile · #8

Jah, sul on õigus, kuid küsimus on protsesside kiiruses ning inimese tegevuse mõjus nende protsesside kiirendamisse. Ära sureme me ju kõik, küsimus vaid ajas.

Tan · #9

Biokütuse saamiseks ülesharitud põldudel soostuda lastes (nii et turvas hakkab tekkima) saab ka CO2/O2 tasakaalu nihutada. Kogu see värk on üsna keeruline hinnata.

Nagu jutud inimese väävlisaaste vähendamisest, kõik on ilus, aga üks vulkaan võib kogu inimkonna aastase säästmise tühistada.

Jume on asjal ikkagi siis kui nafta otsas, siis lihtsalt pole suurt teisi valikuid..

Skol · #10

Algselt postitas: Cyber
See vist oli nii, et ega see bio värk vähem ei saasta, lihtsalt toodetud taastootvast materjalist, seega hirmus "roheline". Kui kõik autod sõidaks sellega, siis maksaks poes leivapäts 30-40 krooni või rohkem.

noppeid pressist:

"...Bioetanool E85 sisaldab 85 protsendi ulatuses puhast bioetanooli, mis on valmistatud põllumajandussaadustest ja 15 protsendi ulatuses mootoribensiini. Bioetanool on väga keskkonnasõbralik mootorikütus, sest selle põlemisel tekib süsinikdioksiidi ehk kasvuhoonegaasi kuni 80 protsenti vähem kui naftast valmistatud mootorikütuste puhul...."

"...Kui asendada tavabensiin Bioetanool E85-ga:

- Väheneb süsinikdioksiidi (CO2) tase atmosfääris
- Väheneb riigi sõltuvus naftatoodete impordist
- Soodustatakse kohalike talumajapidamiste arengut
- Suureneb mootori võimsus, kuna E85 oktaanarv on kõrgem..."

ma loen igalt poolt välja et CO2 osakaal väljavisatavast heitgaasis väheneb oluliselt.
või on kogu maailm valesti informeeritud?

iisak · #11

Aga kas te sellise asja peale ka olete mõelnud nagu Maa maismaa?
Kas te teate palju läheb vaja külvipinda,et rahuldada inimkonna aastane kütusevajadus juhul kui kõik kasutaks biokütust?
On välja arvutatud,et kui kogu maismaa(kõrbed kaasa arvatud) külvata täis biokütuse toorainet siis annab selle saagikus välja ca 26-27% kogu vajaminevast kütusehulgast.
Aga mida me siis sööme?:bs:

smile · #12

Algselt postitas: iisak
Aga kas te sellise asja peale ka olete mõelnud nagu Maa maismaa?
Kas te teate palju läheb vaja külvipinda,et rahuldada inimkonna aastane kütusevajadus juhul kui kõik kasutaks biokütust?
On välja arvutatud,et kui kogu maismaa(kõrbed kaasa arvatud) külvata täis biokütuse toorainet siis annab selle saagikus välja ca 26-27% kogu vajaminevast kütusehulgast.
Aga mida me siis sööme?:bs:

Pool külvipinnast läheb nagunii loomade sööda tootmiseks.
Seega halvimates parim väljapääs oleks lõpetada liha söömine ning vabanenud külvipindadel kasvatada biokütuste tootmiseks vajalikku toorainet.

#13

Aga tootmiseks kuluv ressurss?? Põldude rajamisega eemaldatav metsamassiiv (vähenev hapnikutootmine). See, et asi põlemisel vähem saastab on ainult asja üks külg.

See on samamoodi nagu auto ehitamise KOGU tsükkel. Väga vähe saastava auto TOOTMINE võib teisest küljest loodusele kahju tuua rohkem, kui mõne rohkem reostava auto tootmine. Kui need numbrid kokku lüüa, siis võib tulemus hoopis teistpidi olla...

Tegelikult peaks siin mõni spetsialist-keskkonnateadlane sõna võtma, ma tean siin paar tükki on peidus..

EDIT: oh vahepeal on paar postitust tekkinud..

iisak · #14

Algselt postitas: smile
Pool külvipinnast läheb nagunii loomade sööda tootmiseks.
Seega halvimates parim väljapääs oleks lõpetada liha söömine ning vabanenud külvipindadel kasvatada biokütuste tootmiseks vajalikku toorainet.

Sa vist ei lugenud hoolikalt...

smile · #15

Algselt postitas: iisak
Sa vist ei lugenud hoolikalt...

Jep, tõesti. Aga kui ei lange liialdustesse, ning kasutame siis vaid seda osa külvipinnast, mis vabaneks loomade söödast ning liidame siia veel tuulikutest toodetud energia, mille võiks vesinkuks ajada, samamoodi ka tuumaenergia. Ma arvan, et kokkuvõttes võiks see oluliselt vähendada inimtegevuse poolt õhku paisatavaid KHG-de koguseid.

hoplaa · #16

Ei saa kohe mitte vaiki olla.
Kustkohast pärinevad numbrid, et 80% tuleb vähem CO2 etanooli põletamisel?
Kust tuleb info, et inimene on hirmus saastaja? Kust tuleb info, et biopower päästab meid ära kurjast?

Hakkame otsast peale
Biodiisli 1 liitri saamiseks kulub põllumajandusmasinatel keskmiselt 2,4 liitit diislit, et künda, külvata, mürgitada, korjata ja künda. Etanoolitootmise kohta mul andmed puuduvad, vast ei tohiks väga erineda.

Inimtegevus CO2 tootmise osas on 0,2%, ülejäänud tuleb loodusest, see 0,2% sisaldab nii tööstust, elektri tootmist kui ka transporti.

Põlemisel põhimatsu mootorile annab süsinik, vesinik hulka vähem, seega liikumiseks on vaja põhiliselt süsinikku ja sellest tuleb CO2, midagi pole teha, niipalju kui süsinikku sisse ajad, niipalju ka CO2 saad.
Bensiin: Ligikaudne valem: C5,4H10,7, C ja H vahekord 1/2, energiasisaldus 35,2 MJ/l, CO2 emissioon 65,8 g/MJ.
Etanool: valem CH3CH2OH, C ja H vahekord 1/3, energiasisaldus 23,4 MJ/l, CO2 emissioon 64,3 g/MJ.

Kui tahate olla looduse sõbrad, siis ärge käige sportimas, aktiivsel tegevusel inimene hingeldab ja hingab välja rohkem CO2, minge parem rahuliku sammuga metsa puid istutama.

Rivo · #17

Keskkonnasäästlik mõtteviis üldiselt seisnebki ju selles, et lisaks poliitilistele ja mastaapsetele otsustele saab iga inimene, 6,8-st miljardist siin maailmas, anda oma väikese panuse keskkonna säästmisel, mis summaarselt on vägagi määrav panus.

See ei ole mingi argument, et kui koguseliselt pole võimalik 100% naftat asendada biokütusega, siis ärme seda üldse kasutame.

EDIT: Kindlasti sama oluline või olulisem küsimus kui, et mida me põletame on see, et miks me põletame ehk rõhk sõnal SÄÄSTLIK

hoplaa · #18

Algselt postitas: rivolemmik
Keskkonnasäästlik mõtteviis üldiselt seisnebki ju selles, et lisaks poliitilistele ja mastaapsetele otsustele saab iga inimene, 6,8-st miljardist siin maailmas, anda oma väikese panuse keskkonna säästmisel, mis summaarselt on vägagi määrav panus.

See ei ole mingi argument, et kui koguseliselt pole võimalik 100% naftat asendada biokütusega, siis ärme seda üldse kasutame.

Loomulikult olen ma nõus, et keskkonda tuleb hoida ja roheliselt mõelda, aga kui biodiisli CO2 emissioon kokkuvõttes on suurem, kui naftast valmistatu oma, siis ma ei näe siin loodussõbralikkust.
Samas autoga sõitmine on loodussõbralikum käitumine, kui jalgsi käimine

smile · #19

Hoplaa, huvitav info. Kas saaksid ka välja uurida või tead milline on tava autokütuse rikastamisprotsessi kasutegur?

iisak · #20

Kas moded teeks äkki kusagilt maalt spliti?
Esialgsest teemast on asi ikka väga kaugel juba...

Tan · #21

Tõsiselt keskkonnasäästlik oli see härra, kellest paar Tehnikamaailma numbrit tagasi kirjutas - elektrimootorratta ehitanud ja laeb seda tuulegeneraaatorist.

Bioetanool/diisel ei saa kindlasti meid kütusepuudusest päästma tulevikus.

#22

yks huvitav asi veel:
kui tavaliselt 1 kg. bensiini põletamiseks on vaja 15 kg õhku, siis piirituse põletamiseks vaid 8,4 -- ligi 2 korda vähem. seega väga väärtulikud andmed karburaatorimootori omanikele, kel " probleemid" liiga väikeste sisselasetega.

Skol · #23

Algselt postitas: hoplaa
Algselt postitas: rivolemmik
Keskkonnasäästlik mõtteviis üldiselt seisnebki ju selles, et lisaks poliitilistele ja mastaapsetele otsustele saab iga inimene, 6,8-st miljardist siin maailmas, anda oma väikese panuse keskkonna säästmisel, mis summaarselt on vägagi määrav panus.

See ei ole mingi argument, et kui koguseliselt pole võimalik 100% naftat asendada biokütusega, siis ärme seda üldse kasutame.

Loomulikult olen ma nõus, et keskkonda tuleb hoida ja roheliselt mõelda, aga kui biodiisli CO2 emissioon kokkuvõttes on suurem, kui naftast valmistatu oma, siis ma ei näe siin loodussõbralikkust.
Samas autoga sõitmine on loodussõbralikum käitumine, kui jalgsi käimine

Me ei räägi biodiislist vaid bioetanoolist.

Ehk siis:
Bioetanooli valmistatakse mitmesugusest looduslikust toorainest. Kõige sagedamini kasutatakse toorainena suhkruroogu, maisi või vilja. Samuti toodetakse bioetanooli orgaanilistest jäätmetest, metsatööstuse jääkidest ja heinast

Biodiisel on taastuv kütus, mida valmistatakse taimeõlidest, loomsetest rasvadest ja ümbertöödeldud kasutatud toiduõlist.

Vahe sama nagu viinal ja toiduõlil. Üks seguneb veega ja teine mitte. Ühel on oluliselt suurem tuletundlikkus kui teisel. Sellest ka bioetanooli võime lisada kw juurde. Ja samas võime põleda peaaegu täielikult ja vähese CO2 paiskamisega õhku.

epsum · #24

Algselt postitas: hoplaa
Ei saa kohe mitte vaiki olla.
Kustkohast pärinevad numbrid, et 80% tuleb vähem CO2 etanooli põletamisel?
Kust tuleb info, et inimene on hirmus saastaja? Kust tuleb info, et biopower päästab meid ära kurjast?

Hakkame otsast peale
Biodiisli 1 liitri saamiseks kulub põllumajandusmasinatel keskmiselt 2,4 liitit diislit, et künda, külvata, mürgitada, korjata ja künda. Etanoolitootmise kohta mul andmed puuduvad, vast ei tohiks väga erineda.

Inimtegevus CO2 tootmise osas on 0,2%, ülejäänud tuleb loodusest, see 0,2% sisaldab nii tööstust, elektri tootmist kui ka transporti.

Edit: uurisin põllumeestelt järele:
keskmine rapsisaak on 1,6-1,8t/ha -> 1ha täielikuks harimiseks kulub kokku normaalse tehnikaga 80l diislit.

rapsis on õli 40-43%

antud numbritega saab hektarilt 0,64-0,77 tonni õli

ja
ühest tonnist külmpressitud rapsiseemnest saab keskmiselt 360 ja kuumpressitud seemnest 415 liitrit biodiislikütust

niiet pole need numbrid nii hirmsad midagi.

S9K · #25

No aga siis tulebki alustada sellega, et põllumajandus seadmed tuleb teha biodiisli või bioetanooli peale (viimane on selline kahtlane muidugi).