Saabneti mälumäng vol.2

[epsum]

Kui rakett liigub valguse kiirusega ja raketi ninas istuv tüüp süütab tiku, siis raketi sabas ja ninas istujad näevad seda tähtsat sündmust muidugi ühel ja samal hetkel toimuvat, kuna signaal liigub mõlemani ühe ja sama kiirusega ning valgusel on läbida mõlema vaatlejani ühepikkune tee. Kõrvaltvaatajale aga tundub, et raketi ahtrini jõuab valgus kiiremini, sest signaali levimise ajal tuleb ahter signaalile vastu, raketi esiots aga vastupidi, eemaldub kohast, kus tikku tõmmati. Kuna kiirus on ühesugune, aga teepikkus erinev, kulub signaalil levimiseks erinev ajavahemik.

Ja kuna teepikkus konstanti ei mõjuta, siis ei ole tarvidust ka relatiivsusteooriat uuesti läbi vaatama hakata? Kas see on väga metsa?

[napoleon]

metsa jah... ja tegelikult jääb kaugeks, kuidas see rätsepakääridega või "päikesejänkuga"(minu algne mõte küsimust esitades) seostub.
Anna siis veel ühe vihje - vastus ei ole otseelt liikumise, aja ega massi suhtelisusega seotud.

[suur]

Algselt postitas: epsum
Kui rakett liigub valguse kiirusega ja raketi ninas istuv tüüp süütab tiku, siis raketi sabas ja ninas istujad näevad seda tähtsat sündmust muidugi ühel ja samal hetkel toimuvat, kuna signaal liigub mõlemani ühe ja sama kiirusega ning valgusel on läbida mõlema vaatlejani ühepikkune tee.

Eksid. Kõik sõltub taustsüsteemist. Raketis viibijatele pole üldse oluline mis kiirusel rakett liigub, kuna nende jaoks on taustsüsteemiks rakett. Kui ninas süüdatakse tikk, siis ninasistuja näeb tiku süütamist varem kui sabas istuja, kuna sama kiirusega liiguvad nii tikk, ninas kui sabasistuja. Pole vahet kas raketi kiirus on 0 või kasvõi viiekordne valguskiirus.

[napoleon]

Kuna keegi teisele poolele õiget vastust ei pakkunud, annan järje epsumile üle. "Aga" on nimelt selles, et "päikesejänku" või "rätsepakäärid" võivad küll valguse kiirust ületada, aga see liikuv punkt ei kanna endas mingit infot ega massi st. seda ei saa kasutada info edastamiseks ega kellegi/millegi transportimiseks.

[Aimar]

Asi on ilmselt toppama jäänud. Ma esitan siis ise küsimuse.

Calgary OM 1988 a. osalesid kaks ühesuguse nimega meest.
Mis aladel ja milliseid riike nad esindasid?

[tauno15]

see on vist liialt raske küsimus kas äkki vihjeid saaks sest ikkagi 7 päeva mõõdas ning kedagi pole vastanud

[Aimar]

Teen asja lihtsamaks.
Üks oli Kanada kiiruisutaja.

Õige nimi annab võimaluse küsimuse esitada

[ulari1]

äkki eric heiden

[mm17]

ma pakun kas Gaetan BOUCHER või siis Guy THIBAULT

[Aimar]

mm17 jätkab.
Teine Gaetan Boucher nendel mängudel oli Shveitsi koondise hokimängija.

[mm17]

Millisel ebatavalisel viisil hävitasid venelased teises maailmasõjas umbes 25 sakslaste tanki?

[tripp]

Toppisid endale lõhkeaine külge ja hüppasid tanki alla?

[mm17]

Meetod oli sarnane, kuid ei saa seda õigeks lugeda.

[teager]

Kas see polnud mitte, et saksa lambakoertele seoti lõhkeainelaadung külge ja nad olid õpetatud tanki alla jooksma?

terv, teager

[mm17]

Jah, teager saab õiguse jätkamiseks. Täpsemalt oli see nii, et venelased sidusid lõhkeaine koertele külge ja õpetasid neid seostama tanke söögiga.

[teager]

Ohh, ega mul polegi midagi küsida. Annan küsimise õiguse ära nobedatele näppudele

terv, teager

[mm17]

Kes on olnud ainus USA president, kes ei olnud abielus?

[fofa]

James Buchanan

[mm17]

järg läheb fofale

[fofa]

Milline on teadaolevalt ainuke naturaalne toiduaine, mille tekkeprotsessi käigus ei ole hävitatud ühtegi elavat organismi?

[Tan]

Algselt postitas: fofa
Milline on teadaolevalt ainuke naturaalne toiduaine, mille tekkeprotsessi käigus ei ole hävitatud ühtegi elavat organismi?

EDIT: järgi mõeldes: mesi äkki ?

[ill]

Vesi, kui seda toiduaineks nimetada?

[Tan]

Aga tegelikult - kui õuna (vms puuvilja) süües seemned loodusse jätad, siis pole ka keegi kahju saanud ja täidad vaid õunale antud looduliku eesmärgi - seemneid levitada.

Ehk siis: täpsusta tingimusi.

[fofa]

Tan kütab edasi, mesi peaks õige olema. Natuke filosoofiline küsimus jah, aga vähemalt ei leidnud vast Googlest kiiremini kui 10 sekundiga

[kaarel]

Ma pakuks, et piim. Ütleme, et lehm sööb karjamaal küll rohtu, kuid ta noh näksib ühest tutist natike ja siis teisest ka. Ent ühtki taime päris ära ei hävita, pigem väetab. Samas võib see sama lehmake kogemata mõne teo või sitika surnuks tallata.

Ütleks, et see on sügavam sotsiaal-semiootiline probleem.

Algselt postitas: ill
Vesi, kui seda toiduaineks nimetada?

Veel pole minuteada toiteväärtust, nagu ka vitamiinidel.