Eesti Saabiklubi foorum

Tabelist saan nii aru, et kuna baasõhul BPC klapp üldiselt ei toimeta ja MAP sensori täpsus pole määrav, siis seal ka väiksem tolerants. Max. rõhul asi muutub. Vanemal B202 mootoril lubatakse suuremat kõikumist, Trionicuga juba väiksemat. Noh loogiline kah...uuem elektroonika mängus, midagi peab ju täpsemaks minema, kasvõi paberil.
Aga...kui nägin BPC klappi seest, siis tundus küll kuidagi kummaline, et kuidas saab see asi üldse täpne olla. Minu oma (see millest asja pole saanud) on üldse kuidagi viltu treitud ja kokku pandud. Elektromagnetite pinnad kaldus ja pole ime, et terasleht seal lõpuks puruneb, kui peab suvaliselt pendeldama. Ja sellise eest küsitakse siis hingehinda: ostad ja kunagi ei tea, kas kestab paar kuud või kümme aastat.
Muidugi mis siin stressata, eks paljude asjadega on nii.

Sorri, et tige jutt tuli nii vara hommikul, kui peaks juba magama minema.
Just lõpetasin oma Fuel Cut Defenderi ehitamise, kaks päeva vibutasin jootekolbi, elutoast tegin elektroonikalabori, naise-lapsega pilt on, heli ei ole jne

Eks siis kui selle 3x2x1cm LED-dega jublaka Saabi monteerin ja kõik toimib nii nagu laua peal mõõtes, panen ka pildid ja jutu üles.

Eeldan,et mõtlesid ka miskisuguse komparaatoritaolise led`isüütaja defenderile.Selline lahendus huvitaks ennastki.Mingid uued turboprojektid mõlguvad meeles.Seekord hakkan tagantpoolt peale ja asun kola kokku otsima,hiljem selgub,millele külge pookima hakkan.Selle cut-off optioni peaks üleüldse keegi tarkpea maha progema sealt ecu`st.Sellise "without limits" stiilis
ehitamise -sõitmise puhul juhtuvad pahad asjad niikuinii,kui üle pingutada-on siis,või mitte defender,või cut off.

Trionic, skeem on esialgu seal: http://www.tevalo.ee/foorum/index.php?showtopic=24846

Algselt postitas: sebastian
Trionic, skeem on esialgu seal: http://www.tevalo.ee/foorum/index.php?showtopic=24846

päris hea,ise pole enam peale 90-ndat elektroonikaga tegelenud rohkem,kui enda-sõprade tehnika elushoidmiseks tarvis.Led`de jaoks on VT`l isegi kohad A-piilari konsoolis olemas.
Selle A-piilari kelladekonsooli parendatud versioon seisab mul endiselt riiulil.Kuna tehtud tonnisele,siis mujale ei sobi ka.

Loodan et pole oma küsimusega veits hiljaks jäänud aga saan ma õigesti aru et wastgate klapile lisavedrude paigaldamine on paras katsetamine et jõuda õige tulemuseni. Pean silmas just vedrude jäikust. Kust ma seda tean et vat nüüd on vedrud õige jäikusega. Lpt peavad olema siis nõrgemad vedrud kui hpt-l. Endal siis 2,3 lpt ja mõtlen et võiks proovida see tundub olevat kõige lihtsam viis võimsust tiba tõsta.

Algselt postitas: melka
Loodan et pole oma küsimusega veits hiljaks jäänud aga saan ma õigesti aru et wastgate klapile lisavedrude paigaldamine on paras katsetamine et jõuda õige tulemuseni. Pean silmas just vedrude jäikust. Kust ma seda tean et vat nüüd on vedrud õige jäikusega. Lpt peavad olema siis nõrgemad vedrud kui hpt-l. Endal siis 2,3 lpt ja mõtlen et võiks proovida see tundub olevat kõige lihtsam viis võimsust tiba tõsta.

Eks ta veidi katsetamine tõesti on. Osta mitu vedru erineva pingsusega (need suurt ei maksa ju) ja kui oled kinnitused teinud, proovi neid alustades 'pehmemast' isendist. Võid ainult ühe vedruga proovida...tingimata ei pea just kaks olema.
Muidugi soojalt soovitaks, et rõhu manomeetri ka paigaldad, et saaksid jälgida mis toimub. Manomeetreid saab tavaliselt autopoodidest (Tallinnas näit. Alevi tn.) ja hinnaks ~400kr...üldiselt soovitatakse odavatest variantidest AutoGauge mudelit.
Alguses võibolla tundub, et ajutiselt võiks ju kelleltki laenata, aga oma kogemusest tean, et kui juba küljes, siis loobuda enam ei raatsi
LPT-l ju see häda, et miski turborõhku ei näita ja 'istmikuga mõõtmine' on kah natuke nigel variant.

edit: kui su Saabil pole turbo vahejahutuse radikat (intercooler), nagu FTP-del on, siis võid rõhku tõesti ainult "tiba" tõsta. Pakuksin, et 0,4bar pealt 0,6bar peale.
edit2: Algatuseks võid proovida ka wastegate varrast lühendada. Iga täispööre annab juurde u. 0,03bar. Seda juhul kui wastegate enda vedru pole 'surnud'...

Mingisugune turborõhu kell on täitsa olemas, küll sõbra oma ja hinnaltki üks odavamaid. Kuigi selle kella häda on selles et mõõtskaala on 2 bar- i, mistähendab et minule vajaminev skaala kipub olema väga kokku surutud. Intercooler on mu autol täitsa olemas aga ega vist 0.6 bar -i on siiski lagi sest fuel cut off peaks sellel isendil tekkima mingi 0,8 bar- i pealt ju, kui olen õieti asjast aru saanud. Wastegate varrast väiks proovida jah lühendada. Tahaks loota et wastegate klapi vedru ei ole surnud sest aastapäevad tagasi käis mu auto troostis turbo remondis ja trionic pani vast korras klapi. Eks aastaga võib vedru ära surra küll.

Kui intercooler olemas, võid ka 0,8bar peale tõsta, aga siis juba Fuel Cut Defender vajalik, et cutoff ei kollitaks.
LPT häda on see, et ega üle 0,8bar minna ei tohi isegi FCD-ga, sest aju "näeb" ikka vaid 0,8bar-i ja üle selle rõhu kisub segu juba lahjaks.
FTP hulga parem variant, sest lubab FCD-d reguleerida 1,3bar peale ja aju seejuures eriti ei peteta.
(kuhjaga kolmetähelisi lühendeid, puuduvad veel KGB ja FBI )

Algselt postitas: melka
Lpt peavad olema siis nõrgemad vedrud kui hpt-l. Endal siis 2,3 lpt ja mõtlen et võiks proovida see tundub olevat kõige lihtsam viis võimsust tiba tõsta.

Arvan, et WG-le (jätkame lühenditega - wastegate) lisavedrude panemisega rõhku 0,6+ peale ajada pole mõtet. Lihtsam ja kindlam on rõhku reguleerida MBC või bleederiga. Lisavedrudel on rohkem selline WG omadusi taastav funktsioon. Kui algselt on LPT-l tehase järgi WG 0,4 bar'i peal avama seadistatud, siis ajapikku on vedru ja tihendite väsimise tõttu WG lülitamisrõhk langenud (näiteks 0,2 qdwinil).

Trionic arvas et ega üle 0,6bar lisavedrudega ei tohiks tekkida. Jäigemaid vedrusid lihtsalt ei jaksa peale vedada kui turbo juba küljes on.
Kui esmaspäeva õhtul saan ühendustüki kätte, mõõdan ära palju rõhk ainult lisavedrudega on.
Milliseid vedrusid valida? Jäikuse kohta ühtegi numbrit öelda ei tea. Pikkus eriti ei loe, lühemaks saab neid alati teha. Liiga lühike ei ole ka hea, tekib plastne deformatsioon. 1/3 venitamist ei tee midagi paha. Vedrud peavad kindlasti ühepikkused olema, et ei kisuks viltu. Pikapeale võib membraan ära väsida muidu. Vedrude kinnitamiseks võiks kasutada suurendatud välisläbimõõduga seibe. Sisemine seibi diam. oli vist 5mm. Wastegate on mõtekas maha kruvida kuna siis saab laua peal mugavalt pikkused paika, auto all jääb ainult külgekruvimise piin.
Tõmbevedrusid saab osta näiteks Würthist, rauapoest mis on peterburi tee maksimarketiga ühe katuse all, Knockest jne..

Kui nüüd hästi järgi mõelda siis varem tõmbas auto jah justkui madalamatel pööretel ja tõmme oli sujuvam. Nüüd aga kipub kõige magusam koht olema 3000- 3500 pöörete juures ja seejuures tekkib üsna tuntav laks. Siit kipun ka järeldama et WG-e vedru ei ole enam kõige paremas nooruses. Saan ma õigesti aru et Wg-le tuleb voolik ju otse turbost (lpt turbo korral) ja MBC klapp lisatakse siis turbo ja WG- de vahele. Ütleme nii et autoga olen sõitnud juba üle aasta aga see teema on mind nüüd alles rohkem huvitama hakkanud, tööpõhimõtte, võimsuse lisamine jne.

Jep. Kolmas voolik on veel, tähis R (return). See on vajalik et klapi sulgumisel wastegatet liigutav jääkrõhk välja lasta. MBC puhul klapi avanedes, mingi osa läheb sealt R kaudu muidugi kaotsi. Samas 0,6mm auguke on niivõrd väike et mõju ei avalda. Teistel autodel tavaliselt seal mingit vollat polegi, kõik läheb otse kosmosesse..

Algselt postitas: qdwin
Jep. Kolmas voolik on veel, tähis R (return). See on vajalik et klapi sulgumisel wastegatet liigutav jääkrõhk välja lasta. MBC puhul klapi avanedes, mingi osa läheb sealt R kaudu muidugi kaotsi. Samas 0,6mm auguke on niivõrd väike et mõju ei avalda. Teistel autodel tavaliselt seal mingit vollat polegi, kõik läheb otse kosmosesse..

Suurte rõhkudega sõites avaldab see R`i taevasse laskmine juba tuntavat mõju.Samuti tuleks vaakumsüsteemi voolikud asendada silikoonvoolikutega,asendada bosch`i "bypass" normaalse ehitusega klapiga,samuti WG asendada reguleeritavaga jne.
Selle peale kustub orig.Garrett imekähku ära,see tuleks asendada laagritel Garrett`ga,äärmisel juhul Mitsu omaga,mille kapasiteet pole väga oluliselt og Garrett`st suurem kahjuks(vastupidavam on ta küll).

Algselt postitas: qdwin
Jep. Kolmas voolik on veel, tähis R (return). See on vajalik et klapi sulgumisel wastegatet liigutav jääkrõhk välja lasta

Selle kolmanda vooliku jaoks on enne turbot oleval õhuvõtutorul vastav auk isegi olemas, millel LPT seadistuses on lihtsalt üks kummist kübar peal.

Algselt postitas: suur

Algselt postitas: qdwin
Jep. Kolmas voolik on veel, tähis R (return). See on vajalik et klapi sulgumisel wastegatet liigutav jääkrõhk välja lasta

Selle kolmanda vooliku jaoks on enne turbot oleval õhuvõtutorul vastav auk isegi olemas, millel LPT seadistuses on lihtsalt üks kummist kübar peal.

LPT`l pole ju midagi ka kusagile lasta;)

mõtlesin täna et piilun siis veits ka mootorit ja turbot ennast, et kuidas WG- le ligi saab ja maha võtta jne. Selle käigus avastasin aga hoopis midagi palju hullemat. Nimelt väljalaske kollektoris olevad praod. Praod paiknevad teise ja kolmanda silindrite väljalaske avade juures. Ei tea kui tihti seda tonnisel ette on tulnud et väljalaske kollektor vajab vahetamist. Ega muud kui tuleb otsima hakkata loodan et tegu pole just väga mineva kaubaga, mida kuskilt saada pole.

Helista Timutile! Tal peaks midagi ikka olema.
Oleks mõistlik uus kollektor enne pealepanekut ära lasta lihvida, saab muidugi ka ilma, spetsmöginatega saab ta ikka tihedaks.

Algselt postitas: qdwin
Trionic arvas et ega üle 0,6bar lisavedrudega ei tohiks tekkida. Jäigemaid vedrusid lihtsalt ei jaksa peale vedada kui turbo juba küljes on.
Kui esmaspäeva õhtul saan ühendustüki kätte, mõõdan ära palju rõhk ainult lisavedrudega on.

0,6bar aga metoodika on ebatäpne. Samahästi võis olla ka 0,65. Et trionic väitis cut-offi piiriks 0,65 (mis on seega ohtlikult lähedal), siis proovime kunagi täpsemalt mõõta.

mõtlesin siis ka lõpuks katsetada sõbra käest saadud turbo rõhu kella ja endalegi üllatuseks asi toimis päris hästi. Iseasi kui õieti see 400 kroonine kell ka tegelikult näitab aga 0,4 bar- st rõhku näitas kiirendamisel küll ilusti ära.

Algselt postitas: melka
Iseasi kui õieti see 400 kroonine kell ka tegelikult näitab aga 0,4 bar- st rõhku näitas kiirendamisel küll ilusti ära.

Nii nagu su LPT-l olema peabki..

Algselt postitas: qdwin
0,6bar aga metoodika on ebatäpne. Samahästi võis olla ka 0,65. Et trionic väitis cut-offi piiriks 0,65 (mis on seega ohtlikult lähedal), siis proovime kunagi täpsemalt mõõta.

Kõlab küll üsna uskumatult, et nii väike base boost tõus kahe tugeva vedruga Pole ju wastegate endagi vedru midagi erilist, aga näe 0,4bar peab vastu.
Eks proovin isegi millalgi järele...esialgu ühe ja siis kahe vedruga. Manomeeter niikuinii 0,05bar valetab, aga tühja kah...vähemalt võrdlusmoment on olemas.

Sellega seoses...tahakski elektrilise manomeetri teha, mis näitab MAP sensori pinget ja gradueeritud baaridele. Siis jääb veel üle herr. Trionicu abiga MAP sensor täpselt ära mõõta ja olemas ongi üks usaldatav näidik.

Algselt postitas: melka
mõtlesin täna et piilun siis veits ka mootorit ja turbot ennast, et kuidas WG- le ligi saab ja maha võtta jne. Selle käigus avastasin aga hoopis midagi palju hullemat. Nimelt väljalaske kollektoris olevad praod. Praod paiknevad teise ja kolmanda silindrite väljalaske avade juures. Ei tea kui tihti seda tonnisel ette on tulnud et väljalaske kollektor vajab vahetamist. Ega muud kui tuleb otsima hakkata loodan et tegu pole just väga mineva kaubaga, mida kuskilt saada pole.

mina olen nad kokku keevitanud ja kõik on kestma jäänud.

Kõlab küll üsna uskumatult, et nii väike base boost tõus kahe tugeva vedruga Pole ju wastegate endagi vedru midagi erilist, aga näe 0,4bar peab vastu.
Eks proovin isegi millalgi järele...esialgu ühe ja siis kahe vedruga.

Sa mõtle kui suur on membraani pindala millele see rõhk mõjub!

Ära raiska aega ühe vedru peale! see proovimine ei anna midagi. Ebasümmeetriline surve ei ole ka membranile kõige parem vast

Vabandust, et vist juba OT, aga...
Hiljuti palusin emal oma majapidamisest otsida võimalikult tugevat vedru. No ma polnud ostnud veel. Saab oli pukkide peal ja mina kõigeks valmis...
Poole tunni pärast ta tõigi ühe, välimuselt nagu täispikkuses viiner, natuke roostes ka. Ma ei kujuta ette, mida see asjandus originaalis vedrutas, aga krt. nii tugev oli, et ainult ühe millimeetri jaksasin venitada. See ju sama hea kui et taoksin wastegate augule punni ette! .
No panemata ta seekord jäigi, ainult klamber tuletab meelde, et olin sel korral tööks ja kaitseks täitsa valmis..

kokku keevitamise varjandile olen isegi mõelnud. kollektor peaks olema malmist niiet CO2 keevitusega peaks saaba seda vast keevitada küll.